Esmaspäev. Laupäevast saati on lapsel kõrge palavik ja see jätkub terve tänase päeva. Leppisime Kajaga kokku, et mina jään lapsega kodu kuna temal on turustusest üks puhkusel ja asi läheb liiga keeruliseks. Palavik käib üles ja alla ja seda siis normaaltemperatuuri ja 40 kraadi vahel. Veider värk, aga ennegi on olnud nii, et selline palavik kestab kolm päeva ja siis tõmbab tagasi. Vaatame, täna on siis nagu kolmas päev ka. Muidugi teavitame perearsti ja temagi ootab homse päevani, et näha kas tõmbab tagasi või mitte. Alustame ka sinise lehe kuna ei oska ju ette aimata kaua selle välja ravimisega läheb.
Õhtul, kui Kaja kodu jõuab, käin rattaga töö juures. Paar asja vajavad tegemist-sekkumist. Ka ülemused on veel majas ja saan nad isiklikult kenasti ära tervitada Ja sellega mu päev enam-vähem piirdubki.
Teisipäev. Ahhaaa, kui öösel veel oli palavik, siis tänase päeva jooksul see enam üle 38 ei tõuse ja ma talle rohtu ei anna – las organism võitleb natuke. Igatahes on lootus, et kui nüüd homme laps korras on, et siis neljapäeval saame tavarütmi tagasi.
Õhtul lubame endale juba ka natuke värsket õhku – käime autoga Prismas.
Aga üldiselt on pisut igav päevast päeva lapsega tegeleda, eriti arvestades, et kodus oleks tegemist küllaga. Lihtsalt laps on siis ninapidi muudkui juures ja nii näiteks ahju kallal ikka midagi naljalt ei tee. Samamoodi oma veebi üleval hoidmine on pärsitud, ei istu ju lihtsalt arvutis kui laps tahab, et temaga puslet kokku pannakse või palli mängitakse. Selliseid aegu, kus laps päris üksi midagi teeks, on peaaegu olematult. Kuigi, tuleb tunnistada, et kui täna õhtusööki tegin, siis selle tunnikese ta tõesti oli ise ja mängis ning seletas oma asjadega! Üheltpoolt lahe, aga teisipidi kohe imelik kui seljas ei elata
Kolmapäev. Käin lapsega hommikupoolikul ehituspoes, ostan kruve, nurgikuid ja sahtlisiine. Nimelt vajus üks kummutisahtel eile laiali ja see vajab korralikku sekkumist Ja siis paneme lapsega koos sahtli kokku ja vahetame siinid – koostöö sujus viiepallisüsteemis viiepalliliselt
Ja enne lõunat käisime siis arsti juures. Minu lootustele homme tööle minna tõmmati kriips peale. Õigemini, arst soovis, et ma oleks siis ikka reedeni lapsega kodus, profülaktika mõttes. Et laps on siiski tähtsam kui töö, vähemalt minu jaoks, siis vastu võitlema ei hakanud. Ja ega polnudki mõtet, vaat kui polegi veel haigus välja ravitud, siis on äkki järgmine nädal taas haige – kellele seda jama ikka vaja?
Õhtul sai trennis käidud. Jällegi väga hea pingutus, aga vist sai pisut üle... Vahepeal oli hing ikka väga kinni... Peale trenni sai vannis käidud, esmalt lapsega ja siis ka ise mulistatud. Aga trenni tulemus oli vist õhtuks käes: uni ei tulnud mitte kuidagi peale, tunnikese keerlesin ja siis kobisin internetti. Peale südaööd avastasin, et kell on juba nii palju, kobisin taas voodisse ja ainult keerlesin terve öö. Mõned lõigud und olid, aga need olid nii kehvad kui olla saab...
Neljapäev. Arvestades minu öiseid unetuseseiklusi, olen kuidagi liigagi värske. Laps ärkas juba pisut peale seitset, Kajagi polnud veel jõudnud tööle ära minna. Nii me siis üles jäime.
Peale sööki mängisime mõnda aega ja siis käisime tipa-tapa Maximas. Laps käis üsna vapralt enamuse teest ise, seega sai mõnusalt end väsitada.
Ja siis tegime liha – laps ise tahtis ja ime kombel ta pea tunnike hiljem seda ka sõi Samas magama jäämisega oli peaaegu sama raske kui eile – 45min keerlemist, pöörlemist, seletamist, joomist, askeldamist, püsti ajamist ja pluristamist :P
Ja kui laps magama sai, algas missioon: Tammeka mängija Naggel lahkub välismaale ja ta lubas mulle oma mängijasärgi. Täna oli selle kätte saamiseks parim päev: Naggel pidi minema klubisse veel pisikesele pildistamisele ja ühtlasi saaksin ka siis särgi otse temalt endalt
Inna tuleb vahetab mu välja, kuna laps magab. Ja siis otsin autovõtit, ei leia kuskilt, seega põrutan rattaga kohale. Ja siis saabub ka Naggel, Kalle teeb meist paar pilti, ajame paar sõna juttu ja kiman kodu tagasi.
Ootame Innaga kuna viis ruumi ahjupuid jõuavad. Laps ärkab just üles kui auto saabub Autojuhil oli telefoninumber vale ja nii ta tuli mäletamise peale kohale Igatahes algas siis suur puude ladumine – viis rummi tooreid puid tuli õues riita saada. Sai kah, aega ja vaeva sellega oli, aga tehtud sai.
Kaja saabus töölt just siis kui mõni sületäis veel laduda oli. Saatsime ta tuppa tagasi ja andsime lapse kaasa – las teevad meile süüa kuna Kadi liivakoogid kõhtu täitma ei kippunud
Peale sööki Inna lahkus, mina käisin puurisu koristamas ja teised tegid toas laua taga näputööd. Hilisõhtul saatsime Kaja korra poodi: laps tahtis viinamarju ja mina arbuusi
Reede. Täna öösel saab rohkem magada. Laps ajas öösel üles, et tahab pissile suurele potile. Nutab ja ei jäta oma jonni. Kobisin siis alla, tegin selgeks et suurele ei lähe ja tõstsin ta väikesele potile. Asi tehtud, laps taas unel, mina aga keerlesin pikalt enne kui uuesti jäin...
Üles saame peale kaheksat. Hommik aga venib, igasugu asjakesi on teha ja töölt helistatakse ka mitu korda. Lõpuks saame liikvele. Käime Kutsehariduskeskuses, viime sinna madratsikatte pesemisse ja siis Inna juurde.
Inna juures parandan tema pliiti seest ja väljast, on teine pisut liiga ära vajunud mõnest kohast. Visuaalse poolega jääme mõlemad rahule, näis kuidas tehtu ka vastu peab
Inna lähedal kirikus asuvas Sinult Sinule poes käime. Tahtsin küll putsasid, aga ei olnud. Leidsin hoopis väärtkirjandust: Kitzbergi Valitud Teosed esimese ja teise osa. Kuigi peal oli kummalgi kolm eurot, siis ära anti kumbi ühega... Nii palju siis kirjanduse väärtustamisest :P
Kaja helistas, et äkki saame talle lõunasöögi viia. Viisimegi, Inna sõitis ka kaasa. Ja siis kodu lõunauinakule.
Peale und tegime uue küttehooaja proovikütmise kaminaga. Kui kaminat mõni pikem aega mitte kasutada, ajab ta pisut kärsahaisu, seega tuli seda teha koos lahtiste akendega ja tänased soojakraadid ainult toetasid seda ettevõtmist. Kui Kaja töölt ära toome, kuumutame kaminat lisaks ja Kaja sulab kaminatule soojuses
Pärast käime Lõunakas kingitust ostmas ja hiljem juba koos Inna perega kalu söötmas Tiigi pargis ning rongi vastu võtmas raudteejaamas. Rongi tuleb vastu võtma ka Lille kes meile täna ööd jääb.
Ekspressis on tore teema „Seelik lehvis ringi, kui mees Soomes töötas“, kuigi jah, selle sisu on üsna täbar... Aga meeldisid kommentaarid mis kutsuvad üles sünnitusjärgse isadustesti kohustusele – võibolla polekski nii halb mõte?
Laupäev. Kaja läheb lapsega sünnale. Et see on rohkem emmede-laste üritus, siis mina olen sest vaba. Viin nad Lillega peole ära, võtan peale Inna lapsega ja sõidame Annelinna kirbuturule. Ostan siit kohvri, kaks raamatut ja kuivatatud õunu – kokku15 EUR. Edasi käime Prismas kus ostan toidu tegemiseks algmaterjali – kokku 15 EUR... Mingi maagia
Kodus hakkan süüa tegema, vahepeal toon sünnipäevalised kodu, kes kohe magama keeravad ja jätkan kartuli-ahjuvormi tegemist. Söök valmis, viin Lille linna bussile. Tagasi jõudes oli Kaja üleval, aga last me üles ajama ei hakanud, oleme täheldanud, et tal on ise ärgates palju parem tuju
Kui teised jäid kodu toimetema, läksime meie Kaidoga suurele jalutusretkele.
Nimelt oli tal alles sünnipäev ja see tuli kerge veiniga ära tähistada.
Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
Kultuurirännak Kaidoga: Frisbee ja Draama
- Üksikasjad
- -> 1642
Seekord oli meil plaan tähistada ära Kaido möödunud sünnipäev: võtta vein kaasa ja minna Supilinna taha lendavat taldrikut lennutama – sinna on selleks isegi spets rada tehtud. Plaan aga muutus, meid murdis Draamafestivali näitus ja sellele kulunud aja tõttu peale vajunud pimedus, selle pimeduse varjus istusime Uues Õues ja „nautisime“ muusikute loomingut...
Start sai võetud Filosoofilt Lembitu Konsumisse. Siit ostetud veinile aga ei leidnud me avajat. Uitasime isegi Madise juurest läbi, Meelise juurest läbi ja lõpuks ikkagi maandusime ühe Kaido tuttava jooksja juures. Kaidol oli siia ka mingi saadetis, seega pidime siit nagunii läbi käima ja hea külg selle juures oli, et tal oli avaja olemas
Asjad üle antud, vein avatud, suundusime alla linna. Minu kergeks üllatuseks polnud Kaido veel Draama raames tehtud installatsioone vaatamas käinud, seega oli meil täna see suurepärane võimalus antud viga parandada. Juba esimestest atraktsioonidest peale nautisime kõike täiel rinnal. Läbi sai käidud kõik putkad ja nii mitmeski sai ka jäädvustusi tehtud. Siinkohal mainiks ära putkad:
- Nime ei tea – puujuurikate tuba, tunne nagu oleksid maa all
- Nime ei tea – lambipirnid ja peeglitükid: minu miljon ideed, mõni neist eredam, mõni kahvatum.
- Üheteistkümnele Kalevipojale – siin tutvustati üht raamatut kus erinevate jalkafännide grupeeringute laulud ja nende kõrval mõni koondisemängija pilt. Siin on päris mitu luulerida mis on just Kaido kirjutatud ja ta oli sellest silmnähtavalt liigutatud
- Pööratud ruum – tuba kus kõik oli tagurpidi, väga mõnus vaatepilt.
Näituse vahtimisele kulus vist mitu tundi ja terve vein. Õhtuhämarus hakkas peale suruma ja võtsime vastu otsuse, et kesklinnast ei lähe me kuhugi, lendava taldriku loopimise üritus tuleb kunagi uuesti ette võtta. Seega läksime ja täiendasime veinivaru, ostsime pisut süüa ja jalutasime edasi.
Lõpptulemuses viis meie tee Genialistide klubi juurde Uude Õue. Siin oli miski tasuta väliüritus. Saime istekohad ja jäime huviga ootama mis aeg toob. Aeg tõi juurde veel enam inimesi, sügisese jaheda õhumassi ja taldrikutäie praeleivakesi
Lava peal vahetusid kaks tšikki kelle mõlema hobiks (või äkki leivakski) elektrikitarri tinistamine, mõningaste efektide kasutamise ja omaenese huilgamise saatel. Mõni aeg oli asi OK, aga siis hakkas vaikselt tüütama. Teine tšikk õnneks üllatas vahepeal ka mõne helilise elemendiga, et asi nii monotoonselt pläss ei oleks. Lõpuks aga tuli peale tüüp. See tegi mingit kosmost seal mis mulle absull peale ei läinud. Kaido tõmbus ka järjest rohkem kringliks, seega otsustasime liikvele minna.
Olime juba Vanemuise ees kui mulle meenus, et Merca oma bändiga pidi ju kuskil esinema. Hakkasime siis otsima kus kurat see Festivali pubi on. Mõningase vehklemise tulemusena leidsime selle Vallikraavi tänavalt.
Siin aga polnud suurt midagi peale hakata – ruumi polnud. Otsustasime siis käega lüüa ja kodu poole liikuda. Vaevalt mõnikümmend meetrit eemal on uus pubi - Naiiv. See jääb maja esimesele korrusele ja selle taha jäävale õuele ning mäerinnatisele. Päris põnev. Aga et ka siin ruumi olemiseks polnud, tegime siiski sääred.
Ja nii me siis vaikselt tiksusime Filosoofi ja läksime kodudesse laiali. Tore õhtu oli, suur kultuuriprogramm oli igati õhtule abiks. PILDIRIDA.
Pühapäev. Ka täna läheme Annelinna kirbuturule kogu seltskonnaga. Saan siit täna endale putsad jalka mängimiseks ja seda vaid viieka eest Mina olen rahul. Käime veel ka Peetri kirbukal. Siit saame ühe taadi kontakti kes veneaegset vahvlimasinat müüb.
Ja siis, nagu ikka, kõht vajub ju tühjaks. Otsustasime täna väljas süüa ja käime Werneris. Kuigi ma eelmine kord tõdesin, et lapsega sellisesse kohta on tülikas tulla, tulime siiski. Ja ka seekord tuli seda tõdeda Muuseas, sama praad oli seekord pisut kehvem kui eelmine kord...
Lõunaune aeg. Kobisin lapse kõrvale, et kui magama jääb, tulen üles ja toimetan koduleheteemadega edasi. Aga ei, uni murdis minugi maha ja magasime kõik kaks tundi nagu niuhti :P
Teeme suure kardinate ja akende pesu. Hiljem tuuakse meile viis liitrit õunamahla. Kaja jääb kodu mahlaga tegelema ja mina lapse ning Innaga käin Eedenis ja külastame siis seda vahvliküpsetaja taati.
Taadil on aed ja elamine kui vanavara paradiis. Siin on kõike, küsi ainult ja looda, et see lihtsalt üles leitaks
Emme: „Kadi, kas tead mis päev homme on?“
Kadi: „Jah!“
Emme: „Homme on lasteaia päev.“
Kadi: „Ei, Kadi tahab sünnipäev!“