Selle nädalaga on nii, et märksõnu sai lahti dešifreerima hakatud alles järgneva nädala lõpus, seega on kohati parajaid lünki (just alates kolmapäevast) 
Esmaspäev. Hommikul justkui liiklust polegi – järelikult on suurel enamusel täna, pühale eelnev päev, vabaks tehtud. Meie aga oma ülemuselt saime vastuseks mökk-mökk ja sinna see ka jäi, seega oleme tööl (kuigi ma oleks nagunii tulnud). Et ise tööl, siis tuli ka laps lasteaeda viia.
Tööpäev on mul sellegipoolest lühem – Tartu LV töötajatel on tööpäev kolmeni ja seks ajaks on vaja laps lasteaiast ära tuua. Lasteaeda vedasin kaasa tööriistu, kuna keegi oli maha murdnud lasteaediku uksed, siis olin mina see hea inimene kes muretses uued hinged (taaskasutuse täikalt) ja väravad taas paika pani. Aga, tundub et need väravad pole kunagi üksteisest mööda käinud vaid katavad teineteist. Seega tuleb seal veel pisut lammutada, et asi saaks nii nagu ta olema peaks.
Täna on Tartus Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 22. aastapäeva tasuta suurkontsert Tartu laululaval. Loomulikult käisime ka seal ära 
Lähemalt saab ka lugeda.
Kogu pulli saab ka järelvaadata. Näiteks mina pean kunagi just lõpu järele vaatama, aga alates sealt, kus Tormis lõpetab. Üritusega jäin rahule, kuigi väga tore oli olla ka kohapeal, oli väga hästi tehtud ka teleülekanne. Tänud kõigile! Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
EV taasiseseisvumise 22. aastapäev
Vihma ei saja, ilm on 20+, tuju on hea ja kõik võimalused kontserdile minekuks soodsad. Ja nii me lähemegi laululavale. Sõidame seitsmest Reijole ja emale järele ning võtame Tähtverre autole mugava parkimiskoha. Rahvas muudkui voorib ja voorib, ja nagu arvata võib, siis mida lähemale laululavale, seda tihedamaks rahvahulk läheb.
Jõuame kohale pisut rohkem kui pool tundi enne ametlikku algust. Leiame endile isegi istekohad. Tegelikkuses justkui istekohti on, aga toolid on kaetud asjade ja tekikestega – rahvas on endale kohad broneerinud ja vahepeal kuhugi toimetustele läinud.
Kaheksaks, kui asi algab, on kõik istekohad täis Samas aga saab veel vahekäikudes liikuda. Käin Kadiga jäätist ja lippe ostmas, pärast teen veel ringi kalja järele. Kui miski pool tundi on asi käinud, tahab Reijo pissile. Otsustan temaga kuskil puu all ära käia. Nüüd on juba raskem liikuda, vahekäigud hakkavad rahvast ummistuma. Siiski saan kenasti aia taha, ja ka aiast tagasi sisse. Paar päeva hiljem kuulsin, et üks emme oli ka lapsega välja läinud ja tema enam sisse tagasi ei saanudki, seega läks minul veel hästi
Ja siis istusime ning kuulasime kuidas esinejad järjest lugusid esitasid ja igal võimalikul juhul laulsime ka ise kaasa Lapsed, kuigi alguses nad väga agarad olid, jäid järjest rohkem unisemaks ja istusid vaguralt emmede-vanaemade süles.
Istusime ära terve esimese bloki. Siis aga vaatasime, et lapsed tuleks ikka voodisse pista, pealegi Reijo hakkas vaikselt protestima ja emmet taga nõudma. Tõusime püsti - sekundiga kadusid meie istekohad Ja siis algas rahvast läbi murdmise kadalipp. Tõsine tegemine! 15 min hiljem saime siiski väravatest välja. Selgus, et osa rahvast on üldse aia taga, et ei lastudki sisse, kuna ruumi polnud...
Rahvast vooris kahes suunas. Kui ma korraks juba mõtlesin, et viin teised kodu ja ise naasen, siis nähes seda rahvamassi, loobusin sest mõttest. Viisime ema ära ja maandusime kodus teleka ette. Siit oli palju parem vaadata ja kuulata, ainult kaasa laulda ei saanud
Teise bloki lõpus läks Kaja magama ja varsti jäi ka Kadi. Mina aga vaatasin kuni presidendikõne lõpuni, siis tuli mingi totaalne absurd ja see ei pidanud minu kannatusele vastu, olgu ta siis suure inimese meistriteos või mitte... Siia alla ka pisikesed mõttekillud mis kontserdi käigus tekkisid:
On küll juba üsna öö, aga väljas on +18 kraadi! Ja kõne oli lühike, mis oli taaskord meeldivaks üllatuseks :P
Ja siia lõppu veel üks pärlike. Järgmisel päeval käis kas ETV'st või ETV2'st mingi ülemineku aja kokkuvõttev saade. Seal küsis üks mees palju lolle küsimusi, üks küsimus kõlas nii: „milline vabariik see tuleb? Kodanlik? Kommunistlik?“ Ma naersin kõva häälega :P
Teisipäev. Kajal on täna tööpäev. Kadi ärkab miski enne kaheksat üles ja asjatab ringi, mina samal ajal magan ja ärkan pisikeste vahedega eestoas diivanil. Kuskil üheksa paiku tuleb Kadi minu juurde voodisse ja uinub ka, magame kümneni Oleks kauemgi maganud, aga südametunnistus ei lubanud
Peale „hommikusööki“ otsustame linna jalutada. Laps lükkab nukukäru ja mina jalutan niisama, fotokas näpus inimestest pilte tehes. Kadi liikumine on aga niivõrd aeglane, et poole tunniga jõuame alles Ülikooli Raamatukogu juurde. On näha, et lapsel on siingi lõbus, seega me alla linna enam ei läinudki vaid tulime mööda Vanemuise tänavat Väikese Vanemuiseni. Loomulikult teel oli igasugu tegemisi ja ronimisi ja olemisi, seega kodu jõudsime alles poolteist tundi hiljem
Tegime putru ja sõime. Siis hakkasime vaatama telest eilse õhtu kontserti kordust. Lapsele meeldis, muudkui seletas kuidas me seal olime Mingi kahe paiku jäi laps lõunaunele, kuigi ma teda ei surunud ja arvestades hilist ülestõusmist, ei lootnudki. Vahetasin siis kanalit ja vaatasin Narva Transi ja Flora vahelist jalgpallikohtumist. Enne mängu lõppu saabus Kaja.
Ajasime lapse rahulikult üles ja sõitsime alla linna, et Werneris üks pidupäeva õhtusöök teha
Päeva teine pool keeras sajule, seega me enam õue minna ei saanud. Samas otsustasime minna Innale külla, aga selgus, et Reijol on palavik, seega jäi ka see ära. Egas midagi, olime siis koduseinte vahel.
Kolmapäev. Tavaline töönädal jätkub. Meie tööle ja laps lasteaeda.
Kaja on täna varem kodus, võtab lapse, seejärel töölt minu ja käime Selveris.
Seitsmest jalkatrenn Tamme staadionil. Seekord oskasin säärelihase ära tõmmata mis mitu päeva valusalt tunda andis... Sel korral, ja võibolla esimest korda eluski, õnnestus värav ka lüüa Trenni lõpuks tulid Kaja ja Kadi ka staadionile mänguväljakule ning kodu jalutasime kõik koos.
.
Neljapäev. Laps hea tujuga lasteaeda.
Õhtul oli meil jõeretk. Innal Reijo lapsehoidjaks olnud tuttav kutsus meid kõiki paadiga jõele. Sõitsime siis jõevoolupidi alla Lohkvani ja tagasi. Tegime ka ringi Atlantise juurde ja siis keerasime sadamasse tagasi. Lahe oli ja lastele väga meeldis JÕERETK.
.
Reede. Täna pean tööle minema hiljem, kuna lapsega on vaja ära käia lastearstil. Esimeses toas meid mõõdetakse-kaalutakse ja teises toas on siis peaarst ise. Seekord polnud ta üksi vaid olid ka miskid õpilased. Kadi neist kedagi õnneks eriti ei kartnud. Joonistati meile kasvu- ja kaalukõveraid ning selgitati, et pole muretsemiseks veel põhjust. Tšikist õpilane kuulas Kadi lõpetuseks üle ja nii me siis sealt tulema saime. Viisin lapse lasteaeda ja ise tööle.
Ka täna on Kajal lühem päev, toob lapse varem lasteaiast ära. Vanas lasteaias on Kadi (arvatavasti) lemmikkasvataja viimast päeva tööl, seega minnakse vanasse lasteada mänguväljakule kasvatajale tadaa tegema. Kadi aga oli väga ettevaatlik ja arg-häbelik, justkui poleks Kairit tundnudki! Huvitav on see, et kui lapsega vana lasteaia juurde minna, siis ta seal väga enam olla ei taha :P
Kaja on lapsega mänguväljakul kuniks mina pääsen ja siis tullakse mulle järele. Kodus teeme õhtusöögi ja siis läheme laste ning Innaga Tammekale Tallinna Kalevi vastu jalgpallikohtumist nautima. Nautimisest aga ei tule midagi välja – me saame pähe 0:1...
Laupäev. Sõidame koos õeperega Annelinna. Kõigepealt ostan oma suure akna-missiooni jaoks kuumõhupuhuri ja siis käime ka ringi kirbuturul. Et sellest aga väheks jääb, käime ka Peetri kirbukal. Et kolamisest kõht tühjaks vajub, käime lõunatamas Tavernas. Lapsed saavad lõunaunele alles kahest...
Peale und põrutame Kambjasse.Vana-Kuuste kandis olla Anne tuttavatel üks maja mis plaanitakse müüki panna. Jätsime Kadi Lille juurde ja sõitsimegi siis ringile.
Maja on lahe, ikka kohe õige rehielamu. Küll muidugi mingitel uuematel aegadel ka pisut lapitud, aga no tõsine vaatepilt ikkagi! Kahjuks see aga meile ei passinud ja pikema loo sest majast ehk kirjutan kunagi hiljem
Pärast veetsime veel aega kambjakate juures, kodu sõitsime alles imekenal päikeseloojangul.
Pühapäev. Jaanus saadab juba eelõhtul teate, et võtku ma hommikul ühendust Nad olid meile uue maja välja mõelnud. Käisime seda siis üle vaatamas Taaskord selline lahe vana aja hõnguline maja, väärtus omaette. Ja hakkas meeldima küll, kuigi me sisse ei pääsenud... Aga et teema õhku ei jääks, siis nädalake hiljem kuulsime, et seda maja siiski ei müüda ära.
Kuniks laps magab, majandan igasugu asju teha. Hiljem käime linnas nii, et jalutame Emajõe ääres ühe korraliku ringi ja vahime inimesi, linde ja veemasinaid Kokkuvõttes tore jalutuskäik perega!