Esmaspäev. Kõik kolm käisid hommikupoole ööd pissil 
Kadil õnnestus isegi sirtsuke voodisse lasta, seega tema magas ülejäänud aja eestoas. Kellaaeg oli küll alles nelja kandis, aga oli kuidagi värske olla ja uni ei tahtnud üldse peale tagasi tulla, õudne.
Hommikul tahan oma autot broneeritud ajal parandusse viia. Sõidan kohale ja vend vaatab, et ei, midagi on valesti, olen vale koha peal, sama keti teise esindusse pean minema. Sõidan teise, too vaatab kui lolli lehma ja ei tea üldse millest ma räägin. Helistab siis kolmandasse, taaskord ei teata midagi, aga sealt pakutakse ajaks kell kaks päeval. Et kolmas on liiga kaugel, siis loobun ajast ja naasen esimesse kohta, et uut aega broneerida. Esimene koht vaatab taas teise koha aegu, täpsustab mu automarki ja telefoninumbrit – kõik klapib. Ütlesin siis, et ma ei ole huvitatud enam tagasi sõitmast, et võtan parem uue aja. Seega siis nüüd kolmapäeval lähen uuele katsele
Tööl on kõik nii nagu vanasti: kontor on rahvast taas pungil – puhkajad on tööl tagasi :P
Õhtul kui poodides ära käime ja kodus maandume, saabub Inna poisiga. Läheme taas ratastega mänguväljakule. Seekord külastame Tähtvere oma. Lapsed lasevad siin ringi, nii et nende jälgimine on kohati suisa võimatu Lasemegi neil omapäi askeldada. Mingi hetk tuleb Reijo üks, küsime siis et kus Kadi on: „läks ära,“ saame vastuseks :P Saadame ta siis Kadile järele, et kutsu Kadi siia. Poiss kaob ja mõne aja pärast on Kadi meie juures ja Reijo kadunud
Ka raudteejaamas käime taas. Sätime kellaaja täpselt nii et jõuame pisut enne Tallinna rongi. Kui rong pärast jaamast parkimispaika sõitis, lasi vedurijuht lastele ka vilet, oi see neile meeldis
Teisipäev. Viimastel öödel on hakanud Kadi taas mõningaid ülesäratamise tuure tegema. Täna öösel oli neid suisa kaks. Esimesel korral niheles kole palju ja vingus midagi, arvatavasti ei saanud tekki korralikult peale. Teine kord aga tuli tal käe pealt käekett maha ja kukkus põrandale, siis karjuti et kus on ja tema tahab. Kumbki meist alla ronima ei hakanud, hõikasin ainult, et las ta olla ja saad ka ilma magada, hommikul otsime. Ja mõelda vaid, magaski edasi :P
Täna on teine hommik kus laps lasteaeda jäädes oli rõõmus ja rõõsa. Kohe kurb on mõelda, et veel kolm hommikut ja siis hakkab ta käima uues lasteaias – Piilupesas. Isegi kasvataja Helen eile tõdes, et kahju kui Kadi ära läheb. Aga eks ta nii ole, elu muutub pidevalt ja läheb aina edasi...
Õhtul käisime ratastega taas sõitmas. Külastasime seekord Emajõe äärt Supilinna vastas. 
Kolmapäev. Kajal täna hambaarst, aga et bussiga ei jõua ja auto on paranduses, peab minema taksoga 
Ja mina sõidan õhtul bussiga lapsele järele, oodates et kohe-kohe helistatakse CarStopist, et võin autole järele minna. Täpselt kui lapsega lasteaiast väljume, helistataksegi. Ega polegi muud kui lapsega bussile. Bussiga saame Soodusmarketi juurde ja siit on veel mõned sajad meetrid minna. Hull Ringtee kaevandus on igal pool, ronime ja turnime üle mullahunnikute ja läbi kraavide kopad-traktorid ümberringi
Autode kolonn on pereleiva juurest siia alla välja, seega me lapsega pereleivast leiba ära tooma ei lähe vaid sõidame otse kodu. Emme on ka juba arstilt tagasi ja teeme mõnusa õhtusöögi. Vahepeal kipub pea valutama, seega vedelen lihtsalt voodil – kurjavaimu mõnus vedelemine oli Ja siis poodi. Vihma sajab, seega tuleb autoga minna. Helistame ka Innale ja tema liitub meiega. Käime siis pereleivas leiva järel ja Aardla ristis Selveris.
Kui minu ja lapse jaoks võis nüüd õhtu lõppenuks lugeda, siis Kajal see alles algab Läheb tüdrukutega linna peale pubisse.
Neljapäev. Laps ärkab täna hea tujuga üles, see annab päevaks positiivse tõuke.
Lõuna ajal otsustan teha kiire seenelkäigu Kambja lähistele, aga et Reolas on miski teeparandus ja foori taga seisab miljon autot, keeran ringi ja tulen tagasi. Käin ära jäätmejaamas (viin vana boileri ja kodukeemia ära) ja siis ka ülevaatusel.
Ülevaatusel läheb veel kiiremini kui eelmine kord. Et vahetada tuli ainult rooliotsad, siis vaadati see juba ukse taga üle, öeldi et ma paneks auto parklasse ja tuleks sisse paberite järele Nüüd siis aastake taas hooleta.
Õhtul käime Inna ja lastega taas ratastega sõitmas. Seekord aga mitte mänguväljakule vaid Kairele külla. Kaire pisipoiss Lukas on juba ärganud ja varsti ärkab ka Elise. Kui Reijo ja Kadi ringi tuuritavad, siis Elise on veel pikalt unine ja rahulik, enne kui temalgi eluvaim sisse tuleb
Reede. Kadil on täna viimane Karu lasteaia päev. Kuidagi nagu kahju kohe, aga olgem ausad, tänaseks päevaks on sealt enamus lapsi juba teistesse lasteaedadesse laiali läinud, Kadi on üks viimastest. Igatahes tegi Kaja eile lasteaeda ka koogi kaasa mille siis kohe hommikul rühma andsime. Kahju ainult, et täna pole tema tavapäraseid pikaaegseid kasvatajaid Elenit ja Kairit. Eleniga tegid nad suure kalli eile, aga Kairiga paistab et jääbki ära. Õnneks on täna kasvatajana olemas Kadile viimasel ajal juba üsna tuttav Marian
Õhtul toome lapse aiast ära. Korjame kõik tema varanduse kokku ja jätame hüvasti. Laps küll asjast aru ei saa, aga võibolla ongi nii lihtsam Ja taaskord on tore kuulda (juba mitmendalt kasvatajalt), et Kadi on üks sellistest lastest kelle äraminekust olevat kohe hirmus kahju.
Ja siis põrutame Tõrva. Sõidame Lõvelt läbi ja võtame peale ema ja vanaema. Maal on kõik marjad valmis, seega kugistame pisut marju ka kui juba siin oleme
Hirmsasti tahaks metsa seenele minna. Minu suurele soovile aga tõmmatakse kriips peale – vihma pole pikka aega sadanud ja seeni metsas pole, või on siis ära kuivanud...
Ka Inna tuleb poisiga Tartust, aga bussiga. Käime neil kesklinnas vastas ja toome KEK'i ära.
Õhtul nõuab laps, et tema läheb kiisumanaga magama. Aga palun! Ja siis mõnda aega hiljem hakatakse hoopis issit nõudma. No läksin siis. Laps on energiat täis, muudkui sahmerdab ja ukerdab. Ja siis hakkab kiisumanat nõudma. Aga et mina nii lihtsalt järele ei anna, siis kerge jorinaga jääme lõpuks ka magama
Laupäev. Igasugu üleplaneerimiste ja mõttetute teemade tõttu on minu närvid juba persse keeratud. Aeti hull rahvas kokku et marju korjata ja siis öeldakse et marju on vähe, pole kõiki vaja. Teisipidi on aga nii marju kui ka muid töid nii palju, et ikkagi oleks võinud kõik kutsutud ka kohale tuua. Aga mis seal enam. Igatahes mina, ema, vanaema, Inna ja Reijo läheme maale marju korjama, et neist siis ka mahl ära teha. Hiljem lõikan pliidipuid ja käime Innaga seenel.
Seenemets on aga osaliselt maha võetud :P Käisime siis maha võtmata osas. Ja tõsi ta on, seeni on vähe ja need vähesedki on üsna ära kuivanud. Midagi ikka saime ka. Ja lisaks saime Innaga langilt mõned pakud mille peal hea pliidi- ja kaminapuid lõhkuda.
Linna tagasi saime viie paiku. Ja siis ootasime kuna Inna ema juures valmis saab; vahtisin sel ajal telekast Tammeka – Sillamäe mängu. Huvitaval kombel kuuldus telest ainult sillamäelaste kisa, meie oma viis kas tuul ära või olid mikrofonid lihtsalt halvasti asetatud. Ja mängu saime päehe 0:3...
Tartusse saime tulema seitsmest. Käisime veel Elva kaudu, lasin lastel perroonil ringi tuisata
Pühapäev. Hommikusse oli planeeritud batuudikeskuse külastus. Et Inna tahtis kodus koristada, siis võtsime tema juurest ainult Reijo kaasa. Tunnike keskuses läks kiiresti ja Reijo õppis hüppamise peaaegu ära. Kadi aga kargas nagu iga päev oleks karanud :P Igatahes olid lapsed üleni märjad kui lahkusime.
Lõunasöögi sõime Inna juures kui poissi ära viimas käisime. Ja siis meie läksime kodu tuttu ja Inna läks lapsehoidja perega Peipsi äärde.
Kaja lõunaunele ei tulnud, läksime lapsega kahekesi. Mingi aeg aga oli laps juba kõrvaltoas – magas 45 min ainult. Ju siis piisas, mina aga tulin üles kahest.
Ja siis algas mingi uimerdamise aeg. Mitte midagi ei osanud nagu peale ka hakata. Väljas on lämbe ilmake, aga sellegipoolest jalutasime Tiigi parki kalu söötma. Laps lükkas oma nukuvankrit ja meie jalutasime niisama. Igatahes kalad said söödetud ja jalutamine jalutatud.
Ka Lõunakeskuses käisime: süüa ostmas ja aega veetmas. Hiljem puhastasime kodu juures autot. On teine seest nii must, et hirmus kohe. Laps aga kukub pidevalt aevastama ja varsti lööb nina vesiseks. Selge, seda meil vaja oligi – nohu. Õhtupoole jääb laps virilaks ja tuleb ka kerge palavik. Ei noh, tere tulemast! Nii palju siis lapse homme uude lasteaeda harjutamisest. Aga, ma olen jätkuvalt optimistlik, et hommik on ikka õhtust targem, loodame. 
