Esmaspäev. Täna on kuidagi raske ärgata, seda ka lapsel. Mingi madalrõhkkond kummitab...
Kajal on täna lühem tööpäev. Seega võtan õhtul lasteaiast lapse ja sõidan kodu. Peale õhtusööki sõitsime Innaga Annelinna mänguväljakule.
Õhtul üritasime varem magama minna, aga ei õnnestunud 
Küll laps sehkendas ja küll ise sebisime ringi. 
Teisipäev. Varahommikul ärkasin üles, mõtlesin juba üles minna, aga siis avastasin, et kell alles viis... Sundisin enda tagasi unne, õnnestus.
Õhtul tulid Inna, Reijo ja Birgitiga külla. Aitasin Birgitil vanast surnud läpakast failid kätte saada ja uude üle tõsta. Siis aga, arvake mis edasi tegime? Jah, õigus, läksime ratastega sõitma 
Tegime ringi läbi kesklinna ja Anne kanali juurest Ahhaa keskuse juurde. Siin lasime lastel ringi tuisata. Vihmapilved aga koondusid, seega panime selle jooksuraja siin kinni ja sõitsime kodu.
Kolmapäev. Öö oli hea. Täna pole meil otsest kiiret kuhugi: Kajal on vaba päev lapsega arstile minekuks ja mina lähen Tallinnasse koolitusele. Kaja lahkub lapsega pisut enne mind ja mina jalutan alla linna Jaanuse juurde.
Niimoodi hea sõbraga on tore sõita – aeg lendab kui pudrukuul. Esimese peatuse tegime Lagedil, teise Sikupilli keskuses söömiseks ja edasi juba kesklinnas, et koolitusele minna.
Koolituse aeg pisut nihkus. Firma sekretär oli kahest ette antud valitavast koolitusajast kirja pannud just selle vale päeva Aga noh, koolitaja saabus 20 min hilinemisega ja mul selle vastu midagi ei olnud, vähemalt saime oma asjad aetud ja koolituse tehtud.
Tagasi sain taas Jaanusega No nii neetult hästi kohe vedas selle tuleku ja minekuga – kõik ainult sellepärast, et ma talt lihtsalt küsisin muu vestluse käigus, et ega ta Tallinnasse ei lähe
Lõunasöögi ajal ja tagasiteel helistas Kaja, rääkis aga Kadi. Ta pole kunagi nii palju telefonis rääkinud, nii hiiglama lahe kohe! Tõden, et teemadelt hüpatakse kiiresti ja kohati segaselt, aga ikkagi – räägib!
Tartu tervitas meid paraja vihmasajuga, kohati oli kui veesein ees. Jaanus viis mu kenasti maja juurde, aga ikkagi õnnestus mingil määral märjaks sadada, nii tihedalt tuli :P
Kui kõhu täis saime, kolisid vihmapilved vist parematele jahimaadele. Tänavatelt valgus vesi ära ja isegi muud pinnad tahenesid piisavalt. Kolisime kõik õue. Kaja majandas lapsega ja mina puhastasin kamina torusid.
Neljapäev. Öösel lasti kenasti magada aga hommik oli ikka kuidagi vaevaline ärgata. Laps aga ärkas hommikuhelveste jutu peale jätkuvalt kohe üles. Oli näha, et raske on ka temal, aga see on tal igal hommikul Eile õhtul jäi võimlemiseks maha pandud tekk põrandale, laps vedas enda voodist välja, liikus laua poole, siis aga nö poolel teel keeras kõhuli käed jalad laiali maha ja puhkas seal mõnda aega enne kui laua taha jõudis
Õhtul oli lasteaias Kevadpidu. See siis nagu lasteaia hooaja lõpetamine. Poole viieks olid lapsevanemad kutsutud saali. Laste tulekuga oli kuulda mitme lapse nuttu, ärevusega sai loodetud, et meie oma rahulik oleks, oligi Istusid lapsed meie vastu mitme meetri peale. Kõik vaatasid uudistades ringi, Kadi samamoodi, olles küll nukravõitu, aga ei nutnud. Laps silmitses rahvast paremale ja vasakule, lõpuks avastas ka meid. Aga, vastupidiselt meie naeratavatele nägudele hakkas tema aga kohe nutma ja seda üsna südamest. Aga et oli mõni selline laps veel, siis lubati lapsevanemal lapse seljataha minna. Kui teised rahulikuks jäid, siis Kadi, isegi kui Kaja selja taga oli, üürgas muudkui nutta. Terve esimese laulukese ta lihtsalt lärmas. Teise etteaste korral tuli Kaja lapsega pingile ära. Siin oli ta rahulik. Igasse etteastesse kutsuti ka Kadi, aga ei tema läinud kuhugi, Möku, nagu ma ta ajutiselt ristisin Mingisse ringmängu ma ta siiski vedasin, aga see käis tal kõik läbi nutu. Noh, oli mis oli, kena oli vähemalt teisi lapsi vaadata :P Kasvatajad hiljem tõdesid, et oleks hommikust proovi filminud, siis oleks näha olnud, et kõik lapsed on ühe asja eest väljas ja teevad kõik kenasti kaasa. Kui jagati aasta jooksul tehtud tööde mappe, siis tuli Kadi küll minuga kaasa ja ei jorisenud. Ka ei jorisetud enam rühmas, kus oli peo jätk kringli-morsiga.
Kodus tegime õhtusöögi ja suundusime autoga Tammekale. Fännimängule me ei jõudnud, aga Premiumliiga mängule Kuressaare vastu küll. Kaja oli Kadiga fännigrupi läheduses ja mina fännide seas Mäng oli igati kena ja õnnestunud, lõppes ju meile 3:1 võiduga! Oi seda me olime oodanud! Aga et oli nädalasisene päev, siis tähistamiseks seekord ei läinud :P 
Reede. Kaja ärkas täna varem. Ka Kadi seletas hommikul midagi läbi une. Kui mina kella peale üles tulin, oli laps voodis tagurpidi ja pea üle ääre. Tõmbasin ta siis tekiga voodi keskele tagasi. See talle aga ei meeldinud, ajas end nutujoru saatel istuli. Panin ta pikali tagasi ja jäigi, aga mitte kauaks, tuli ka üles.
Üks tore video tänasesse: Künni-APP
Tüng! Kuulsin, et System Of A Down tuleb Eestisse esinema. Hakkasin juba otsima, et kus ja mis. Siis leian, et ainutl solist koos sümfooniaorkestriga... Noh, see võib ka hea olla, aga tahaks ikka õiget ja äkilist asja :S
Õhtul käisime Innaga Kadi lasteaia mänguväljakul. 
Peale kaheksat realiseerus plaan Kaidoga õhtuses linnas jalutamise osas Saime Lembitu Konsumi juures kokku, mõlemad võtsid endale lemmikjoogi ja läksime linna poole liikvele. Rocknrolli juures ei toimunud midagi, suundusime üle Toomemäe Pirogovi. Teel avastas Kaido kuulutuse, et Genklubis on Frankie Animal ja tal tekkis hirmus kihk seda vaatama minna. Et ma ei plaaninud jalutuskäiku öö peale, siis ma ka erilist aktiivsust üles ei näidanud, pealegi arvas Kaido, et mulle see bänd nagunii ei meeldi :P 
Pirogov oli rahvast täis, aga mitte ühtegi tuttavat – noored ronivad peale krt. Tõdesime seda mõlemad. Esimese peatuse tegime Raeplatsil. Istusime nurka toolile ja jälgisime inimesi. Üks hetk tuli Jõgioja. Püüdsime ta kinni ja tegime tasa kunagise trummiparandusvõla.
Edasi suundusime Zavoodi poole. Siin on täna miski pungiüritus, aga rahvast sees polnudki. Praeleivaisu viis meid Krooksu, seal tegime väljas ka teise jalapuhkamise Ja siis tagasi Zavoodi juurde. Just siin kargas põis pähe ja käisime majade taga asjal. Siit avastasime ka selle rahva kes Zavoodi oli kontserdile tulnud – ju siis oli väljas mõnusam olla.
Kui Genklubi kaudu Raeplatsi tagasi jõudsime, olid mõlemal joogid otsas. Ja ega muud polnudki, tõmbasime õhtu vaikselt kokku. Kaubamaja juurest sõitis Kaido bussiga koduni ja mina Riia mäele. Öörahu kodus algas pool kaksteist. 
Laupäev. Kaja on täna tööl. Kadi ärkab pool kaheksa, just siis kui Kaja tööle hakkab minema. Ronin ka siis alla tuppa, aga vedelen diivanil. Mõnus kohe kuidas laps seljas ronib ja mängib Jalad sain alla 8:20 või kuskil sel ajal.
Tänasesse hommikusse oli arvestatud rongisõit. Inna tuli rattaga meitele ja meie juurest sõitsime juba raudteejaama. Lapsed olid õhevil. Tükk aega otsisime kust ratastega rongile ronida ja rongis maadlesime et rattad kuhugi paigutada. Miski taat ainult mölises ja oma ratast eest ära võtta ei kavatsenud. Kui Inna korra tema poole ära kobises, siis saime asjad korda.
Rong hakkas liikuma ja lapsed muudkui lehvitasid akna peal Ropka peatusesse jõudsime üsna ruttu ja oli näha, et lapsed oleksid veel sõita tahtnud Muuseas, rongisõit pole mitte ainult ajavõit vaid ka rahavõit – selle ajaga kontrolöri ei tulnudki ja me saime üldse ilma piletita kohale! Aga no kaugemalt jalgrattaga linna tagasi tulla poleks viitsinud. Pealegi läks siit kõrvalt Külitselt Tartuni kergliiklustee. Seda mööda suundusime tagasi linna.
Linnas on täna lastekaitsepäeva üritused. Kuigi Kadi juba sõidust uniseks oli vajunud, sõitsime ikka alla linna.
Küüni tänaval olid kõlarid ja lasti diskolugusid. Meie maimukesed kukkusid seal kohe tantsima. Tantsisid nii mis maru, rahvas kõik vaatas ja tegi pilte Huvitav, et palju lapsevanemaid liikus mööda samavanade lastega ja mitte ükski ei jäänud ka tantsima või siis ei tahtnud tantsida. Mina olin igatahes rahul.
Edasi liikusime Pagaripoiste kohvikusse kus sõime hunniku saiakesi. Enne siia jõudmist kohtusime Katrini ja tema lastega, kes meiega liitusid. Peale saiakesi käisime siin ka mänguväljakul ja siis sõitsime kodu magama.
Peale uinakut otsustasime teha grilli. Enne oli aga poes vaja käia. Panin autole hääled sisse ja sõitsime Maxima poole kui meenus, et pangakaart on kodus. Eipolnud muud teha kui kodust läbi käia...
Grillile pidi tulema ka Kats, aga tema ei jõudnud. Inna aga jõudis õigel ajal, just siis kui ma mitmetest katsetest sütt põlema saada ka lõpuks õnnestusin... Ja kui esimene liha sütele sai, saabus ka Kaja, ja oligi sats koos ning õhtusöögiks kõik olemas. Ainsateks tüütajateks olid tavapärased punased suipelgad (kellelt Kadil õnnestus ka sutsakas saada) ja porikärbsed (kellele meie küpsetatud liha kuidagi eriti hästi maitses. 
Ka õhtusest rattasõidust ei jäänud me ilma. Võtsime suuna Anne kanali äärde kus lapsed varbad vette said ja sellest väga rõõmu tundsid. Aga et vesi ikka külm veel, siis olime seal lühikest aega, ülejäänu ajast olime taas Kadi lasteaia juures mänguväljakul. 
Pühapäev. Unes peitsin end sõjaväelaste eest ja seda üsna õnnestunult kuigi alati kuidagi napilt. Eriti jäi meelde lume alla peitumine, kui pisikesest lumeaugust nägin, kuidas sõdurid mind otsides mööda jooksid Lõpuks olin Kadi ja Reijoga kuskil metsas, peidus, mingi naisterahvaga, suure akna ees.
Hommik kulges kodus toimetades. Lõuna kulges Lõunakeskuses. Edasi aga korjasime peale Kaido ja Piret, et suunduda Taevaskoja kanti.
Teel, enne Reolat, oli rattaralli, ja teelõik oli mõni aeg liikumiseks kinni. Õnneks mitte kaua. Kohale, Maarja Külla, jõudsime poole kahe paiku. Siin on täna kohaliku tähtsusega neljas laulu- ja tantsupidu. Piret juhatas meid külla sisse. Päike paistis ja oli kuum ilm. Enamuse ajast istusime vilus, seal oli mahedam olla Peale pisikest rongkäiku esinesid laulukaare all mitmed grupid. Tantsimist ma ei näinud, laulu aga kuuldus küll. Käisime ka metsa taga järve ääres, õigemini üles paisutatud Ahja jõe ääres. Tagasi külla jõudes tegime pikniku: Piretil olid kaasas pannkoogid moosiga ja meie poolt Rimi maitsetud saiakesed. Peale söömist me siin enam kaua polnud. Kaido tegi ühe suure jalutuskäigu Kadiga, ma ei tea mida nad seal rääkisid, aga Kaidol oli peale seda palju parem tuju 
Ja kui juba siinkandis olime, käisime ka Taevaskojas. Kuigi, päris Suures Taevaskojas mitte, olime ainult seal järve paisu juures. Leotasime varbaid, loopisime lutsukive ja nautisime lihtsalt olemist. Huvitav, et keegi väga ei kippunudki edasi minema Noh, jõuab, järgmine kord.
Tagasiteel jäi Kadi magama, nagu plaanitud. Pireti ja Kaido viisime kodu ja kui oma maja juurde jõudsime, ärkas ka tibu kohe üles ja küsis: „Kus läksime? Kus Kaido?“
Õhtul käisin Tammekal esiliiga mängu vaatamas. Minu üllatuseks oli kogu fännisalk kohal Päris lõpuni ma aga mängul ei olnud, tuli ühe seadme järel ära käia ja siis suundusin juba kodu.
Kas teadsite, et Glebova on pruun kui lõunamaa öö? Uudistest nägin. Ma ei saa aru miks peab enda nii ära küpsetama. Võibolla on siis valge jää peal teda paremini näha