Esmaspäev. Puhkusenädala esimene öö oli raske, oi oli raske. Voodi oli kõva ja laps nuttis-köksis, kass kräunus ja põis põietas... Igatahes kõik see tingis vara üles saamise. Aga kiirustama ei hakanud, vaatasime oma plaanid üle, inspekteeriisme lapse tervist ja kõik sai selgeks: võime võtta suuna Laulasmaale.
Enne Pärnut jäi laps magama, prillid peas. Aga kui prille sai sättima hakatud, ärkas üles ja enam tuttu ei jäänud. Seega tegime Pärnus lõunasöögi. Kui meie Kajaga saime kõhud täis, siis laps mitte. Mannapuder oli kuum ja esimese lusikatäiega tundus, et ta kõrvetas oma suu korralikult ära...
Teel Pärnust Tallinna poole tegime lapsele kaks pissipeatust. Esimene pissi ja teine kaka peatus 
Pott oli kaasas, seega sai asja kenasti tagaistmel toimetada. Ainus, et kakamine võtab meie preilil pea pool tundi 
Nii me siis istusime tee ääres ja ootasime.
Laulasmaale juhatas meid GPS. Et Nokia kaardil päris spaad kirjas polnud, vaid konverentsikeskus, siis märk oli maha pandud just sinna. Viimased neli kilomeetrit kulgesid jäisel teel metsade vahel, olime üsna kindlad, et nüüd paneme kuskile valesse kohta Aga, ära sa räägi, ikka õige koht oli!
Et Kadi taas uinus pisut enne kohale jõudmist, siis Kaja jäi autosse ja mina käisin hotelli üle kaemas. Kõik tundus OK, ainult lapsevioodi palusin juurde tuua Edasi istusime pool tundi autos kuniks laps magas.
Hotellis käisime restoranis söömas. Hinnad olid kurjavaimu krõbedad, aga õnneks polnud kõht eriti tühi, ostsime lihtsalt näksimist. Meie sõime, laps mitte.
Ja siis selle asja juurde milleks me siia tulime: spaasse ujuma! Laps oli väga rahul ja võrreldes Kubijaga ta siin ringi ei trampinud. Siin oli suur laste bassein, jõgi, mullivann ja bassein. Saunad muiduga ka. Kõik kohad said paari tunni jooksul läbi käidud
Et laps on pisut nohune ja sellest köhane, otsustasime käia ka soolakambris. Miski nelikümmend minutit vedelemist hämaras ruumis. Kadi ei vedelenud, tema mängis liivakasti asjadega, ainult et liiva asemel oli sool.
Õhtusöögi tegime baaris – palju taskukohasemad toidud ja palju arusaadavamad toitude nimed Taaskord saime meie kõhud täis ja Kadi suurt midagi ei söönud, tuiskas hoopis ringi.
Teisipäev. Öö oli üllatavalt hea. Laps öösel korra kraaksus, Kaja tegeles temaga ja hommikul kui uuesti kraaksus, võtsime enda kõrvale.
Hommikusöök. Jätkuvalt laps peaaegu midagi ei söö, meie aga pugime end korralikult täis Ja siis? Ja siis spaasse! Kuigi jah, üle tunnikese vastu ei pidanud... Aga ega polnudki kauem vaja, asjad tuli taas kokku pakkida ja autosse tassida. Kuniks auto soojenes, külastasime mereranda. Kaja kippus jää peale, laps loopis servas olevasse vette kivikesi ja mina lihtsalt pildistasin ringi.
Teel Viimsisse külastasime Tallinnas Kristiine Keskust. Käisime siin söömas (kes sõi kes mitte) ja ostsime lapsele paar särki – varud said otsa.
Et Viimsisse minekuks oli veel palju aega, käisime ära Lennusadamas. Hämar suur saal täis kummalisi hääli ei mõjunud lapsele just julgustavalt Ja kui algas täistunnine lennukite lendamine koos vastava heliribaga, siis oli meil hüsteeria majas Ja peale seda mürinat enam seal suurt olla ei saanudki. Aga üldjoontes jäi muuseumist väga hea mulje ja kui on viitsimist (ja huvi) lugeda-vaadata mida ekraanid näitavad, võiks seal pool päeva olla
Lennusadama hoonete juurde kuulub ka laev Suur Tõll, meil oli pilet ka selle külastuseks, seega käisime ka seal. Siin mingi müra polnud ja laps oli kohe palju rahulikum, kuigi oli aru saada, et tema jaoks oli asi ebahuvitav ja igav :P
Viimsi SPA's saime kuuenda korruse. Tuba oli tunduvalt suurem kui Laulasmaal ja lapsevoodi oli juba sisse ära toodud. Aken toal oli maast laeni ja Kadi ei kartnud sealt ei alla vaadata ega ka seljaga vastu aknaklaasi istuda Üks jama toal oli, nimelt rõduukse vahelt sisises tuul. Päris kõvasti kohe häiris ja akna juures oli jahe. Surusin päevakardina sinna ukse vahele, et tuul ei uluks, toimis.
Siinne spaa- ja saunaosa on päris hämar, ilma akendeta. Ja kuidagi mürarikas kah, hakkas kergelt ajudele. Lastebasseini vesi oli Kadile täpselt lõua alla, saime hakkama küll, aga pidevalt pidid päris juures olema. Kokkuvõttena meeldis mulle Laulasmaa oma rohkem, kuigi, siinse spaa üks plusse oli baarinurk, ilma et peaks selleks spaast lahkuma
Kajal õnnestus Laulasmaal žiletiteraga väikest sõrme korralikult vigastada. Et sõrm kippus pidevalt valutama, käisime siin arsti juures. Verejooksu päris seisma küll ei saadud, aga haav sai puhastatud ja kaasa saime ka mõningast kraami ise nikerdamiseks.
Õhtusöögi tegime siinses baar-restoranis ja pärast käisime laste mängutoas. Mängutuba oli päris tore, ja et kell oli hiline, siis lapsi oli mõnusalt vähe Terve elamine oli käputäie laste kasutada.
Lapse tänane menüü: neli supilusikatäit hommikukrõpse, pool klaasi piima, 4 c-vitamiini dropsi, klaasitäis krõbinaid, kartuliputru, kaks kohupiimapallikest ja peotäis friikartuleid.
Kolmapäev. Öö oli igati OK, üks kräun oli millele Kaja reageeris ja järgmine kräun tuli vastu hommikut, selle peale sai laps taas meie kõrvale.
Hommikusöök oli paketi sees ja loomulikult käisime siis söömas. Laps taaskord midagi suu sisse ei võta, kõik lükkab eemale. Kaklesin siis temaga ja asi lõppes tema suure kräunumisega, mispeale ma ta sülle võtsin ja ruumist välja kõndisin. Panin ta enda ette lauale istuma ja ise istusin toolile. Palusin siis rahuneda ja lõpuks naasime sööma. Edasi oli kõik OK.
Kaks päeva spaatamist tingis selle, et mina enam ujuma minna ei tahtnud, lapselt ei küsinud ja Kaja ei saanud sõrme pärast, aga ega ei paistnud et ka tema väga tahtnud oleks Seega polnud muud, kui lõime aga asjad kokku ja sättisime end edasi liikumiseks valmis.
Meie järgmine peatuspunkt oli teletorn Keegi meist polnud siin varem sees käinud ja seega oli põnevust kõigile. Kuigi laps lifti ees ja sees kuidagi viril oli, saime kenasti üles, vaadates telekast kui kõrgel me parasjagu oleme. Üleval ootas meid panoraampilt üle kogu Tallinna. Laial aknalaual meeldis Kadile ringi joosta ja tornist, käed vastu klaasi, alla vaadata Ei mingit hirmu lapsel! Ainsad mis hirmutasid, olid need suured UFO laadsed infotahvlid. Aga üldmulje on hea, tasus kindlasti ära käia. Kahjuks talvel välirõdule minna ei lasta, aga nagu Kaja ütles, parem ongi
Teletornist alla saanud, tegime ka väikese telesaate. Kaja juhtis asja ja meie Kadiga siis olime telenäod. Videokest näeb SEALT.
Et päev oli veel noor, mõtlesime mõnd kohta veel külastada. Otsustasime, et sõidame mööda Piibe maanteed Jääajakeskusesse ja sealt juba kodu. Häälestasime GPS'i ja sõitsime. Vahepealne teema GPS'ga kaklemisest on SEAL. Ahjaa, poolel teel käisime ka miskis teeäärses kohvikus Jõgeva külje all söömas.
Jääajakeskus tervitas meid kohe suure mammuti ja tiigriga (oli vist tiiger). Lapsele nad muidugi eriti ei meeldinud, aga käisime ikka päris juures ära ja nutma sellest ei hakatud Aga iga koht kus vähekegi mammutile lähemale minek oli, üritas laps ikka eemale saada. Keskus ise aga oli nagu ta oli. Käisime kõik kohad läbi, aga ega suurt vaimustust asi ei jätnud, võibolla pole lihtsalt meie teema.
Kodu jõudsime nö tööpäeva lõpuks. Käisime poes ja pakkisime asjad lahti. Pesukorv ajab nüüd täiega üle
Mida laps täna sõi? Pool viinerit, natuke beseed, kaks vitamiini dropsi, pool kotletti, krõbinaid piimaga pool kausikest, kalakonservi.
Statistika: ringreisil kulutasime söökide, piletite ja muude reisitoimingute peale 176 EUR, bensiini peale 49 EUR ja majutuste peale 124 EUR (mõlemad paketid said ostetud hotelliveeb.ee kaudu). Kokku: 349 EUR... Oli mis oli, aga majast oli vaja väljas käia ja lapsele vesi väga meeldib, seega on makstud asja eest.
Neljapäev. Kuigi on puhkus, peab Kaja tööle minema, nii täna kui homme. Keegi on seal haige ja ilma temata poleks võimalik olnud tööd ära teha.
Et ise mitte midagi peale ei osanud hakata, käisime lapsega maja juures hoovis mängimas ja jalutamas. Peale lõunat tuli Kaja töölt ja siis mina läksin korraks töö juurde. Maarja läheb meil tänasest ära dekreeti ja sellega seoses on töö juures pisike istumine.
Põikan ka aknafirmasse. Neil seal arvutiga probleem: meilide küljest ei saa meile ei avada ega salvestada Outlookis. Oi pikalt jassisin. Lõpuks avastasin, et AVG pidurdas, kuigi ma ta maha installisin, jäid tal siiski mingid asjad üles ja need segasid programmi tööd. Tegin siis karmilt ja korjasin ta nii maha kui veel sain. Ja volia! Töötab.
Õhtul vean pisut ahjupuid. Minu pilku püüab taevas mingi hele topeltkriips. Et asi ei tundu prožektori valgustusena, helistan Tanelile ja saadan talle ka pildid, kes on virmaliste püüdja ja teab neist asjust pisut rohkem. Kuigi tema oma koduaknast seda laiku ei näe, arvab ta selle olevat miski jääkristallide peegeldusena, et ta on analoogset asja näinud. Põnev Üks hägune pildiraas on ka siinse päeva pildiks.
Kadi söögilaud: mannaputru kolmandik taldrikut, poolteist topsi krõpse, pool viilu vorsti, kausike suppi, hiljem teinegi poolik kausike suppi.
Reede. Öösel sadas palju lund, nii nagu lubati. Nädalataguse plaani järgi oleksin pidanud täna Tõrva sõitma. Aga et Kaja ema jäi haigeks ja minu ema on õhtuses vahetuses tööl, ma minema ei hakkagi. Kaja on ka töö ja endal on kuidagi sant olla, pea kipub valutama.
ETV hommikusaates räägitakse, et eestlased väitvat, et nende tulud on tõusnud ja majanduse osas näeme kasvu, ehk „majandususalduse indeks on eestlaste arvates kõrgem kui ülejäänud eurooplastel.“ Tehakse saatejuhtide poolt tänavaküsitlus ja see seda ei näidanud. Mõtlesin ka ise ja mina küll kuskilt ei näe, et midagi oleks paremaks läinud. Ei ole ma ka optimistlik euroopa majanduse võimekuses. Aga mine tea, ega ma sest asjast eritimidagi jaga
Hommikul käime lapsega lõunakas. Ostan paar vajalikku asja ja teeme lõunasöögi. Täpselt söömise ajal helistab Kaja, et lasteaed-sõim Mesipuu pakub meile kohta ja saaks kohe vaatama minna. Sööme kõhud täis ja sõidamegi kohe kohale.
Muidu nagu polnud vigagi, aga rühmaruum tundus mulle kole pisikesena ja minu jaoks kuidagi liiga rusuvana Noh, aga teine probleem oli veel, meie töökohad on täpselt teises suunas! Seega ütlesime selle koha ära.
Panen kodus lapse magama ja asjatan ise arvuti taga puhkuse ajal tehtud piltidega. Aga kaua ei lasta nendega tegelda, tund hiljem ärgatakse juba üles, sama nagu eilegi! Ei tea miks ta kodus meil tund-poolteist ainult magab ja lasteaias kolm tundi...
Enne kui Kaja töölt tuleb, teen õhtusöögi. Mingil imelisel moel kaob sel ajal ka peavalu ja olemine muutub kohe palju talutavamaks
Tantum tervitab. Kuigi ma teenuslepingu Tantumiga lõpetasin, saadavad nemad mulle teenusarve. Kirjutan siis vastu, et lõpetasime ju lepingu ja sellele saan automaatteate: „Täname Teid saadetud e-kirja eest. Vastame Teile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 7 tööpäeva jooksul.“ Mõni aeg hiljem tuleb kohe ka vastus, et arve annulleeritud
Laupäev. Öösel näen und, et mulle peaks mingi töö eest tulema 1800 EUR. Kahju et ainult unenäos, igatahes lotopiletid ei toonud mulle midagi, Kajale aga küll, pisut üle 10 eur kahe pileti peale kokku.
Lõunakas käime, Inna ka poisiga. Ideeliselt jalutuskäik kaubanduskeskuses. Aga on ikka nii, et isegi kui ei plaani, siis just sel korral leiad midagi mida osta, sain nahkjaki ja selle juurde kuuluva salli omanikuks, pool kogemata Mina vaatasin just rohelises toonis jakki, aga tüdrukute arvates polnud see minu värv, et kas muud pole. Noh, oli, pruun, aga seda ma arvasin liiga tavaline olevat :P Ja nüüd olen siis sell „tavalise“ omanik
Kaido tuleb külla. On teine alguses üsna kurja moega, aga hiljem ikka rahuneb maha Teemaks jalgpall loomulikult. Pärast tegime ka kohvi ja vaatasime meistriliiga, või õigemini Premium liiga kohtumist Paide Linnameeskonna ja Nõmme-Kalju vahel. Teise poolaja, selle igavaima, vaatas Kaido juba kodus.
Kaja läheb õhtul tüdrukutega välja, seega plaanin ka mina lapsega kodust ära olla. Lähen Inna juurde kapiriiuleid ehitama ja lapsed saavad seni omavahel möllata.
Pühapäev. Unes näen, et olen vanas ajas. Mingi auruveduritega tegelev sell seletab, et äkki peaks uue firma seadmed hoopis rendile võtma mitte välja ostma. Seletan, et tulevikus tehaksegi palju just nii ja et ärgu ta ka väga auruveduritesse panustagu, kuna need surevad ruttu välja
Öösel sajab parajalt paks lumekord maha. Hommikuvõimlemiseks käingi tänaval ja hoovis lund lükkamas. Kerge kohev lumi – lihtne töö.
Tänase tuuri teeme Annlinna Prismasse koos õe ja tema lapsega. Midagi erilist välja tuua polegi...