Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!

Esmaspäev. Öö oligi karm, just Kaja jaoks. Mina teises toas magasin üle keskmise, Kaja aga heal juhul sai viis tunnikest vaheaegadega magada. Laps läkastab ja köksib, lihtsalt ei saa ta ise magada ja ei lase ju ka teistel... Mul on Kajast tõsiselt kahju, lapsest muidugi ka!
Ilm on lumine ja -6 kraadi külma. Teisisõnu on väljas korralik talv lõpuks.
Tööl on tegemist omajagu aga ei midagi üle mõistuse. Jutud töökoha kehvast olukorrast ei kipu kellegi tuju tõstma, ma siiralt loodan et veame kuidagi välja ja saame veel jalad alla. Näis. Lihameister sel nädalal igatahes puhkab.
Õhtul sõidan töölt otse linna, ostan kodu süüa (Kaja ju lapsega majast välja ei saa) ja toon ära SmartPosti saadetud paki. Väljas on õhtuks tuuline, tuiskab, sajab lumekest ja on -9 kraadi külma. Ei ole just eriti meeldiv jalutamise ilm.
Ja laps on ikka haige... Palavik käib üles alla, köhib nii et on aru saada et paks röga on kurgus. Vaesekesel on ikka parajad piinad. Arst tuleb homme päeval kodukülastusele. Söömisega on ka suuri probleeme, lihtsalt ei soostu sööma ja kõik. Keel aetakse suust välja, samas ka ise ei pane midagi suhu kui ta toidulaua taha jätta... Minu öö saabub taas teises toas uuel diivanil.

Teisipäev. Magasin kohati väga sügavalt ja hommikul oli raske tõusta. Magasin küll sügavalt, aga jupikaupa, kuidas Kadi parasjagu lasi

Hommikune buss ei tule! Nii kui otsustan järgmisse peatusesse edasi kõndida, helistab Jaanus ja viib mu töö juurde ära
Jaanus jääb natukeseks pereleiba. Õpetan talle nipet-näpet asju ja siis langen pärnakatega telefonivestlusesse et seadistada etikette. Tema sealpool toru on minu silmad ja mina siinpool olen kõrvad ja käed Ütleme et üsna vaevaline tegevus ja võtab hirmsasti aega, aga tulemusega võib rahule jääda.
Täna käib perearst kodus ja vaatab lapse üle. Kadi suhtleb arstiga vabalt, aga kui tahetakse kõrva vaadata, kurku uurida ja kuulata, siis lüüakse pill lahti. Aga et ükski toiming haiget ei tee, siis pill lahtub kiiresti. Diagnoos: külmetusviirus. Ideeliselt arvata oligi. Soovitatakse lapsele looduslikku rögalahtistit apteegist tuua. Lähengi tooma, Maximasse. Aga siin on apteek mõni minut juba kinni... Seega käin ainult poes ja kobin kodu tagasi.

Kolmapäev. Öö täis unenägusid, kuniks helistatakse töö juurest, et üks oluline arvuti ei tööta. Lasen endale auto järele saata ja 6:30 olen juba töö juures probleemi lahendamas. Poolteist tundi lahendamist.

Õhtul käis Kaja poes ja pärast ka vannis. Kadi oleks ka hirmsasti vanni tahtnud, aga et oli alles palavik, me seda teha ei julenud. Peale vanni aga Kaja konstateeris, et ka tema kurk on nüüd haige. Deem, haigused haiguste otsas me majas...

Neljapäev. No mis, magasin nagu Miška, teises toas ja vaikuses. Vahepeal küll tundus et väljast tulev valgus on kuidagi liiga valge, aga see oli siis kui olin end näoga akende poole keeranud – harjumatu, tagatoas on ju palju paksem kardin

Ülemus käis täna majas. Õigemini oli majas, mitte käis. Tema tegi omi asju serveritega ja mina majandasin uute etikettidega.
Kodu lasin end viia kuna oli vaja kaasa võtta ühed tutikad puusuusad Viin need lõpuks maale, äkki on kunagi põhjust suusatadagi nendega
Kodu aga jääda ei saanud, tuli minna Maarjamõisasse füsioterapeudile. Teel sinna mingi paarike vankriga kõndisid ees. Ühel hetkel jäid nad seisma, naine andis mehele tohu piki molli ja kõndis minu suunas, mees aga kõndis edasi Ju oli siis pisike peretüli.
Füsioterapeut Priit tegi kõike nii nagu ikka – valusalt Jah, see ongi tema töö. Lükkas ümber eelneva selgrookõveruse tekkimise teooria, ning tegi mulle sellesuunalisi harjutusi. Selja nahk oli peale lõpetamist korralikult valus
Peale Maarjamõisat istusin bussile ja sõitsin alla linna SmartPosti „väikese“ pakikese järele. Välja tuli aga et pakike on suur, seljakott ei läinud pealt korralikult kinnigi. Rimist ostetud piimakoti surusin väevõimuga sinna juurde ja lootsin et ta katki ei lähe.
Kaubamajast sõitsin bussiga mäkke ja käisin Tartu poes küpsiseid ostmas. Minu ees seisis pikemat kasvu noormees singitükiga letilindil. Ühel hetkel ütles ta: „Oops, milk!“ ja pani plehku. Natukese aja pärast tuli tagasi, ladus kaks keefiri kotti lindile. Vaatasin ja mõtlesin, et äkki ikka peaks ütlema et see pole piim, väljamaal vist ju petti ja keefiri ei ole, seega äkki ta ei tea et ostab vale asja. Ütlesin talle: „Excuse me, this is not milk.“ „Ooo, what it is?“ See pani mu keeleoskuse proovile, aga vingerdasin välja: „This is ... something else! This is milk,“ ja osutasin tema ees oleva inimese kauba seas olevale piimakotile: „milk is PIIM.“ Võttis kotikesed ja lippas minema. Pärast veel mitu korda tänas. Noh, tegelikult tegi ta ju ise endale teene kui oma mõtte piima ostu kohta valjult välja ütles. Muidu olekski läinud keefiriga kodu ja mõelnud et on hapupiima saanud

Reede.

Laupäev. Öösel olin mina lapsega, nii nagu meil nüüd tavaks on: Kaja nädala sees, mina nädalavahetustel. Kaja on lisaks nohuhaige, nii nohune et hingatagi ei saa, magamisest rääkimata...
Päev on karge ja päikeseleine, tegelikult väga ilus ilm, ainult et pisut liiga krõbeda külmaga.
Et tüdrukud on enamuse nädalast kodus istunud siis teeme tänase päeva ringi uitamise päevaks. Esialgu käime Mööbliaidas, siis veel M-keskuses ja lõpuks Eedenis. Eedenis teeme ka lõunasöögi. Nüüd on aeg nii kaugel et sõidame kodu last magatama. Ise samal ajal puhkame. Nii kui laps ärkab võtame suuna Lõunakeskusesse. Mitte et midagi vaja oleks, vaid ikka jalutamise eesmärgil.

Pühapäev. Öösel mina lapsega. Ma ei saa ikka aru, mis vägi meie last pidevalt öösel läbi une kõhuli keerama paneb ja sealt siis juba käed-jalad alla ja istuli. Selle peale lõpuks ka nutujoru. Tänu sellisele jamale on kõik meie ööd jupitatud neljaks kuni kaheksaks pikemaks või lühemaks jupiks.
Kaja on jätkuvalt haige, mul on temast juba suisa kahju. Tänane plaan on pisutki kodutöid teha. Ahjupuud on toas otsa saanud, seega tassin neid terve hunniku. Et me lapsele ostsime uue mängumaja, mis on igatepidi asjalikum, siis lammutame vana. No ja nipet-näpet veel.
Muuseas, tänane päev on jällegi sama ilus kui eilne. Hommikul on -17 kraadi külma, õhtuks tõuseb see -11 peale. Jätkuvalt tahaks hirmsasti suusatama minna.
Õhtul lähen lapsega vanni. Päris pikalt sulistame seal. Siis tuleb emme võtab lapse ja ma mõnulen pisut ka üksi. Teate mis häält teeb pesukäsn kui ta õhus olles tühjaks niriseb? Proovige ja kuulake järele!
Peale vannimõnusid pesen samas vees puhtaks ühest vanast majast leitud vanaaegse poolkopitanud kohvri. Näis äkki saab sellest asjagi
Et Kaja ööd on jätkuvalt niigi keerulised, võtan lapse enda peale. Hakkan teist magama panema ja tunnen et keegi on puuksutanud Aga hais ei levi ära Selge, tibi on kakanud, seega, ei ole siin veel mingit magama jäämist, enne vaja pepu pesta!