Esmaspäev. (3,61+3+2) Öösel olin lapsega, aga palavikku tal nagu ei täheldanud. Ka hommikul ei paista palavikku olevat, ja isegi enne lõunaunne minekut on 36,7. Ei tea, kas laps hakkab asjast taastuma? Eks me näe.
Igatahes issi on lapsega kodus ja emme käib tööl.
Teisipäev. (0,81+1+1) Laps on väga rahutu öösel. Samas aga palavikku hommikul pole. Seega julgen temaga koos ära käia pereleivas, on mõned asjad vaja ära teha.
Õhtul tuleb Lille külla. Laps on suisa nabast ära, emmest ja issist ei tehta väljagi! Kasutame juhust ja käime emmega kahekesi poes.
Tagasi jõudes tunnen, et lihased kõik valutavad. Valutavad nii, nagu radikuliit oleks ja ka jalgadel seismine oli väga vaevaline. Palavik tõusis. Minu elus on see esimene kord, kui palavik lihastesse ja kontidesse valu toob 
Omamoodi põnev. Aga enesetunne halveneb järjest ja seega magab Kaja täna lapsega eestoas.
Kolmapäev. (1,53+1+4) Magasin üksi tagatoas, kuradi halb oli olla. Palavik ikka keeras sees nii mis jaksas. Seega ei saanud ma minna ka lapsega kardioloogile, vaid Kaja pidi tööajast selle natukese näpistama. Õnneks polnud midagi hullu, laps pisut seal jorras, aga haiget ju ei tehtud. Südame vahelöök on kahjuks ikka veel alles, seega tuleb poole aasta pärast seda protseduuri korrata.
Õhtul taandus ka minu palavik, halb enesetunne aga püsis ja imelikult terav, justkui krampjas kurguvalu püsis...
Et laps pole minuga välja saanud, siis saadan emme õhtul lapsega jalutuskäigule, ise kütan ja tuulutan.
Neljapäev. (4,33+4) Täna käin lapsega allergloogil. Täpselt õigel ajal saame sisse. Kuigi laps üldse arste ei kannata, olime siin üsna vaoshoitud. Aga kui oli vaja laps paljaks võtta ja tädi meid kuulama ja üle katsuma tuli, lasti kerge nurin ikka välja. Arst küsis hulga küsimusi ja määras testid. Testid tegime üle koridori vastastoas. Lapse käsivartele tehti pastakaga märgid, märkide juurde pisikesed tilgad eri ainetega ja siis iga tilga sisse torgati imepeen auguke. Noh, jonnis küll, aga midagi hullu ei olnud Edasi oli 15 minutiline paus, ained pidid mõjuma hakkama. Siis vaadati testid üle: allergiaid pole. Küsiti küsimusi ja anti erinevaid soovitusi. Lõppeks saadeti meid esimese arsti juurde tagasi. Ka sealt saime veel mõned soovitused lapse nahalööbe raviks ja oligi kõik. Ausalt, läks ikka väga kergelt, arvasin ikka palju hullemat.
Last lõuna ajal magama ei pannud. 13:40 oli vajaminna kõrvaarstile kõrvu puhastama. Vaat siin pöördus asi küll täielikult! Siin laps ikka röökis ja jauras, võitles oma viimse jõuraasuga. Aga, kõrvad saime puhtaks! Kuigi tegevus on ju täiesti valutu, tulime välja sealt sellistena nagu oleksime sõjas käinud....
Aga ees seisis veel perearsti külastus. Kadi, nii kui kabinetti saime, hakkas jonnima. Rääkisin arstile, et kõrvad puhtad, põletikku ei leitud ja sellega lubati meid kodu, kuna oli näha, et ega me rahu majja enam ei saa.
Sellel pisukesel koduteel jäi Kadi autos magama. No uneaeg oli ju ka kaks ja pool tundi üle. Kodu juures võtsin ta sülle, viisin voodisse ja võtsin õueriided ka ära – korra lõi silma lahti, aga uinus kohe taas. Ja magas kaks tundi südamerahuga
Päeva lõppkokkuvõte on see, et laps on terve, aga enne esmaspäeva lasteaeda ei lähe...
Reede. (5,75+5) Kuigi lootsin, et täna saan lapse lasteaeda ja ise tööle, see nii pole. Olen ikka lapsega kodus, klausliga arsti poolt: kui köha ei süvene, võib laps esmaspäeval lasteaeda minna... No ma suisa palvetan, et ei läheks midagi enam kuskilt hullemaks...!
Aga et töö vajab ikkagi tegemist, pakin lapse kaasa ja sõidame pereleiba. Teen ära vajalikud asjad ja paar tundi hiljem jõuame juba kodu tagasi.
Peale lapse uinakut, õigemini juba uinaku ajal, käib elamises suur koristus ja kerge ümber tõstmine. Nimelt teeme ära täna Kadi sünnipäevapeo. Kaja saabub ka pisut varem ja siis toimetame jubamitmel rindel. Mõni aeg hiljem tuleb Lille, tänu temale ei pea me lapsega tegelema, vaid saame asju kenasti korraldatud.
Muuseas, lapse uinak oli tore. Magas peaaegu kaks tundi, siis hakkas emmet-issit taga otsima. Läksin sinna ja silitasin teda, ühel hetkel ütles, et ei taha. Jätsin ta siis rahu. Ja siis ta seal uneles, vahepeal suikus, siis ärkas köhahoos ja suikus veel mõned korrad. Sellist asja pole nagu varem olnud, alati on ta kohe jalad alla ajanud ja suurde tuppa tulnud.
Külalised saabusid pool kuus: viis emmet, üks issi ja kuus last. Kadi oli kuidagi eemalolev ja väsinud olemisega, vahepeal aktiveerus, aga rohkem suhtles Lillega kui teiste lastega. Teised aga mürasid mõnuga ringi. Kohe näha, et teised on juba üle poole aasta lasteaias käinud: suhtlevad omavahel ja mängivad koos, ka sõnavara on palju laiem. Pildirida SEAL.
Õhtut veedan teleka seltsis, kaen kuidas eestlased ja ungarlased omavahel palli kolgivad. Et kurk on jätkuvalt imelikult haige (valus ja justkui krambis vahepeal), siis olen omamoodi salajoodik: viin koos raudrohu-kortslehe-mee teega. Natuke hakkab pähe, aga kurjavaimu soojaks lööb olemise
Laupäev. (2,4+) Kaja on ka täna tööl, et saada uus amet korralikult selgeks. Min alapsega aga käisin Tammekal mänguväljakul. Ilm polnud just kõige parem, aga lapsele on värsket õhku ja tegevust väljaspool elamist vaja.
Peale lõunaund käisin lapsega Dorpat Spa soolakambris. Iga asi, mida tuleb teha esimest korda, on omaette ooper Aga, ära käisime! Kuigi, kui tuba hämaraks lasti, hakkas laps pisut kartma. Aga meile anti kaasa liivakasti mänguasjad ja nendega oli laps nõus soola sees mängima. Seega pidasime 40 min kenasti vastu.
Kodu tulime, oli emme töölt tagasi ja meile söögi valmistanud. Varsti tulid külla Inna ja Reijo, kes eilse sünnipäevaürituse ära olid unustanud. Ka Kaido käis külas. Selline meeldiv õhtupoolik oli. Äärmiselt lahe oli see, kui Reijo ja Kadi saabudes kallistasid, kohe selline siiras ja armas kallistus oli. Ära minekul aga kumbki enam kalli teha ei tahtnud
Pühapäev. (0) Pidime täna kõik Tõrva sõitma, aga Reijol on hommikul kõrge palaviks, seega nemad ei tule. Meie aga ikkagi läksime.
Algatuseks sõime minu ema juures kõhu täis, siis viisin Kaja lapsega Õnne juurde. Mina emaga võtsime vanaema peale ja sõitsime maale.
Maal on mõnus. Ei hakanud ma kohe mingist tööotsast kinni, vaid käisin ümber maja ja tegin pilte. Siis aga kerged tööotsakesed ja varsti sõitsime juba linna tagasi. Pildid maalt.
Viisime vanaema kodu ja sõitsime emaga surnuaeda. Sügis, lehed – tööd on.
Hiljem olin mõnda aega teistega Õnne juures ja siis juba hakkasimegi Tartu tagasi sõitma.
Kaido rääkis Kubija hotelli pakkumisest Hulludel Päevadel, Sõitsime siis otse Kaubamajja, et endale samask ajak kui Kaidogi ka broneering saada. Kas saame, selgub homme, andmed andsime sisse.
Viisime Innale ka maalt igasugu asju. Reijo oli vahepeal saanud terveks nagu purikas, et ainult hommikul palavikutaski. Ei tea siis mis jama oli.
Õhtul käis Kaido korra külas ja tegime lapsele vanni, nii saigi päev õhtusse.