Esmaspäev. Bussipeatuses üks ülekaaluline tüüp, kellest ka varem on juttu olnud, suitsetab. Ta tuleb peatuse lähedalt majast, ootab bussi ja suitsetab, ise aga läheb alati järgmises peatuses maha. PS, kõndimine tuleks talle kasuks... Niisiis, suitsetab, buss tuleb, sigaret lendab laia kaarega üle õla maha. Põhimõtteliselt iseenda eluaseme ukse ette. Miks selliseid idioote on ilma loodud? Prügikast on temast kolme kuni viie meetri kaugusel, aga näed, ei jaksa sinnani kõndida. Ma olen tahtnud juba varemgi talle õlale koputada ja küsida et kas tõesti on raske puhtust hoida, aga no ma pole selline vend kes kipuks teistele ütlema kuidas meil siin vabariigis tegelikult asjad käima peaks. Ja nii ta muudkui raisk reostab.
Enne lõunat, õigemini natuke peale tööle jõudmist hakkas sadama. Sadas kuni õhtuni välja, pidevalt. Kaja lapsega välja jalutama päeval ei saanudki. Samas sellise hämara ilmaga magas laps nii hommikul kui ka lõuna ajal väga hästi!
Aias muru kasvab. Kohati aga on see nii hõre et vikatiga pole enam mõnus töötada.

Teisipäev. Hommik on pisut päikestki. Kuigi tuul pole eriti tugev jooksevad pilved küll taevas nii nagu neil oleks kuhugi väga kiire. Selle kiire jooksmisega ujutavad nad taeva üle ja varsti on päike varjutatud. Ega jah, õhtuks lubataksegi vihma, eks nad siis valmistuvad selleks mis lubatud
Eelmine nädal alanud veider vastasseis sai täna omalaadse pöörde. Ei olnud probleem ei meis ega vahendajas vaid firmas kelleni andmed lähevad. Teisisõnu väga keeruline asi mis aga väga paljude rahuliku elu suureks tusatujuks keeras...
Õhtul hakkas jälle sadama, ladistas mõnuga. Täna me väljas ei käinud, asjatasime lihtsalt omi asju ja olime mõnusad, samamoodi ka Kadi. Ega väga täpselt aru ei saagi kuhu aeg kadus

Kolmapäev. Jahe ja tuuline, nagu sügis oleks saabunud. Õhtuks lubati paremat ilma.
Tööpäev kaob kui tina tuhka, pool ajast Excelit õpetades, õnneks hakkas ka külge.
Peale tööpäeva sõidan linna. Bussis minu ette istub üks kondiitritädidest ja tema ette üks välimuselt totaalne maakas-mammi. Ja siis hakkab bussis levima hallituse hais. Küsin enda ees olijalt et kas tema ees olev tädike hallitab või tuleb see mujalt. Ka tema arvates just see mammi hallitaski. Üleüldse tema välimus oli kui kolkaküla venelannast mammil, seega otsustasin temast kindlasti pilti teha ja tegin kah, see on selle päeva juures näha.
Linnas saame Kajaga kokku. Midagi erilist siin ei tee, ostame mõne lotopileti mis midagi ei võida ja kõnnime vastu päikest ja tugevat tuult kodu.
Õhtul helistab ema: „klõpsasin puldil kuhugi ja eesti kanaleid enam ei ole.“ Mõne lihtsa liigutusega me seda tagasi ei saanud ja sellep palusin tal klienditoele helistada. Pool tundi hiljem tuleb kõne tagasi et pika pusimise peale toe abiga saadi asi siiski korda, aga et üle kere on kuum olla ja tige kah, need on nagu kõrvalproduktid. Nimelt oli ta mingid teemapaketid kogemata valinud...
Õhtul vaatan internetist üle televiisori Porto ja Braga jalgpallikohtumist, aga et uni surub peale, siis ainult esimese poolaja. Pealegi, poolaeg ei saanud veel läbi kui ühendus videoserveriga kadus...
Magama keerates mõtlesin pingsalt mis päev täna ikka oli, teisi või kolma. Juhe oli nii koos et ega enne selgeks ei saanudki kui telefoni pealt vaatasin, vaat niimoodi lendab aeg!

Neljapäev. Meil on vannitoas patareidega miski raadionässakas millel kanaleid saab vahetada ainult edasi nuppu vajutades. Kui levi on halb, otsib tarkpea ise järgmise kanali. Täna, tavapärase Elmari asemel, räägiti mulle Jumalast. Et hommikuks selline jutt kohe üldse ei kõlba, nägin tükk aega vaeva et tavapärast kanalit tagasi saada. Sellist jama on ennegi olnud ja olen juba varemgi mõelnud et peaks vähe mõistlikuma masina otsima. Samas aga kuulan ma seda ainult dušši all käies ja seda on iga hommik nii kümne minuti jagu, seega käib ka see aparaat...
Loen täna eilse jalgpalli kokkuvõtet ja no ligi minut enne väravat kadus minul kanal ära! Mängu ainus värav ja ma olin sellele nii lähedal Võitis Porto.
Tööle tulles paistis kena päikene, aga lääne poolt tulid kiiresti mingid pilveräbalad peale ja võtsid päikese ära. Näis, kas hakkab jälle vihma sadama.
Tavaliselt kui õhtuti bussis olen, siis heal juhul tuleb bussi üks kuni kaks ahvatlevamat naiseksemplari. Täna aga oli miski jama lahti, kas oli liiga soojaks läinud (20 kraadi) või mis, igatahes oli neid kümne jagu. Jah, noored ikka oskavad riietuda ja mis parata, nad lihtsalt näevadki paremad välja
Et ilm ilus on, siis otsustame õhtusöögi teha aias grilli näol. Käime Konsumis grillimaterjali järel. Ma ei tea mis seal poes oli aga puuviljaleti juures hakkas kurgus õudsalt kõditama ja nii köhima ajas et jube kohe! Asjaolude tõttu pidin sealt ka teist korda läbi käima ja sellest kõditamine süvenes. Õnneks poest väljudes see jama taandus.
Aias grillitada on mõnus! Kadi muudkui magas kuni me sõime. Alar käis ja ajas meiega pikka aega juttu ja pärast liitus meiega tagamaja tüüp oma koera Mišaga. Kadi läks koera peale suisa põlema Kui koer tal paar korda üle näo limpsas siis enam nagu polnudki nii mõnus

Reede. Ma ei tea kuhu see nädal on kadunud aga täna on juba reede. Hommikuste toimetustega läheb pisut kauem aega ja ma jään tavapärasest bussist maha. Seega viin Maxima juurde pakendikoti ja kõnni järgmisse bussipeatusesse kust mu peaaegu tühi buss peale võtab. Muuseas, peale Karete peatust olen ma bussis ainus reisija.
Tööl on täna rahulik, aga seda ka mitte üleliia, niisama ikka ei passi Päeva ilmestab Virge sünnipäev: lilled, kommid ja rõõmsamad näod.
Õhtul helistab Kaido et mis teeme, äkki teeks grilliõhtu. Mõtlesin et miks ka mitte. Seitsmeks tuli ta siis venna ja vennapojaga meile. Õhtu läks nagu unenägu, kes jõi veini ja kes õlut-rummi. Sõime grilli ja tapsime sääski kuniks külalised peale üheksat Püssirohukeldri poole astuma hakkasid. Alguses mõtlesin ka minna, aga  tungiv soov hommikul igatepidi vormis olla surus mu mõnusasti voodile.

Laupäev. Päikesepaiste jätkub. Kassitoome kaudu jalutame rahulikult linna. Alguses arvasin et midagi siin nagunii toimub, aga täna mitte. Zummis tegime lõunasöögi, nautisime päikest ja sääski. Kaubamajast käisime ka läbi, mitte ostutuuril vaid Kadile süüa andmas. Kaubsis liitus meiega hetkeks ka Kaido. Ta jättis õhtul rahakoti meile et seda linnas ära ei kaotaks ja nüüd sai ta selle kätte.
Linnast jalutasime kodu, aga kodus vahetasin ainult jalanõud ja liikusime kohe

Peale perepäeva tulime kodu, kõigil vajus uni peale aga plaanis oli minna Madise väiketütrele Luisele sünnipäevale. Teel jäi Kadi magama, seega tema panime vankriga akna alla. Sünnipäevalised olid kõik kohal. Inimesed jagunesid kahte ruumi, kööki ja lastetuppa ning rahva vahetumine oli pidev. Lapsed on ikka sellised aktivistid et anna olla
Lõpuks ärkas ka Kadi. Tõin ta tuppa, aga et ta oli tõsiselt unesegane, siis palju võõraid nägusid ja laste madistamine ning müra ehmatasid ta ära. Nuttis täiest kõrist. Kajal läks oma kümme minutit kuniks lapse suutis maha rahustada ja ta kõigiga ning kõigega leppima hakkas. Aga kui juba leppinud, siis oli ta samasugune aktivist kui teised. Tore õhtu oli, või isegi tore päev, võiks öelda.

Pühapäev. Soe, soe, soe! Juba eile ütlesin Kajale et homme (nüüd siis täna) mina kuhugi jalutama ei lähe vaid kavatsen maja ümber askeldada. Seega, täna askeldasime kõik maja ümber. Tänava pealt piirasin puude ja põõsaste oksi mis hakkasid jalakäijaid piirama, rohisin aia ääre ära, niitsin vikatiga maalapilt võililled, lõhkusin aias kuivavad õunapuupakud, põletasime suures grillis puurisu ja täna raiutud oksad. Kindlasti jäi siit loetelust ka midagi välja. Mõnus oli asjatada.
Kell aga muudkui läks ja kõht tühjenes. Kaja tegi valmis lõhefilee ja küpsetasime selle grillil ära. Kui me hakkasime otsi kokku tõmbama, tuli Sergei. Vaatas et meil korralik grillsüsi, temal aga haued soola pandud, seega tõi meile ühe grillitamiseks. Ma tõesti ei mäleta kuna viimati hauge sõin, vähemalt 15 aastat tagasi, aga arvan et enamgi veel. Maitse aga oli tuttav, mõnus
Peale tegusat päeva oleme rampväsinud ja keerame pikali. Kadi aga üldse ei maga, seega võtan lapse ja lähen üles et emme puhata saaks.
Tänasesse päeva muud midagi erilist ei mahtunudki. Käisime kordamööda vannis ja piilusime telekat.