Esmaspäev. Sa püha koogelmoogel kuis sõrmed külmetavad. Töö juures on sel aastal imelik värk. Jätad koridori ukse lahti ja sealt tuleb niipalju külma et jahutab toa täiesti maha. Kunagi pole koridorist niipalju külma tulnud. Ka teised nendivad seda, miks see nii aga on, keegi ei oska seletada. Oleks siis miskid hirmkülmad ilmad väljas, aga ei ole ju!
Töö juures mõistatus millele ma pihta ei saanudki. Kuidas saab olla nii et 0,86*382,78=327,28 mitte 359,19? Exceli arvates saab. Need algnumbrid tulevad ka valemitena aga sai kontrollitud et seal ei ole nii suuri ümardusvahesid et nii suur vahe tekiks. Kasutaja küsimus et kuidas ta nii Exceli arvutusi usaldada saab ei osanud mamidagi vastata :S
Assapauk ja jääpurikas! Enne kui tööpäev jõudis läbi saada käis akna taga hirmus mats ja plekikolin. Mul pidi süda seisma jääma! Arvatavasti katuse küljest sadas miskeid purikaid ja need tantsisid minu aknapleki peal... Ptüi!
Õhtul kuulsin et keegi tuleb majja, lootsin et Aivar (naabrimees). Oligi. Tõmbasin ta siis üle toaukse ja pidasin loengu üle katuse serva küürutava jäämassi ja kõnniteel liiklevate inimeste ohutuse osas. Sai siis kokku lepitud et lähipäevil saab ta töö juurest tõstuki ja likvideerime ohuallika. Jääb ainult loota et see jama sealt enne kellelegi pähe ei saja. Miks see jäämass sinna tekib? Vaat sellepärast et nende korter on maja suhtes vägivaldselt laiendatud ka pea poole pööningu alla. Ehitaja kes selle kunagi tegi, et ta raisk kõrbeks, pole toda osa peaaegu soojustanudki ja nii nad kütavadki katust...

Teisipäev. Hommikusse bussi tekkisid Kastani peatusest tädikesed. Küll neil oli paljujuttu. Paistis et miskid raamatukoid kuna vahetasid infot milliseid raamatuid, just tänapäevaseid, võiks lugeda. Edasine jutt, no nad rääkisid minu kõrva auku, oli ameerklastest, nende laiskusest ja rämpstoidu armastusest. Lõpuks mainiti ikka ära et noored on hukas...
Tänasest on meil majas uus mees, nö müügidirektor. Sai talle ajutiselt üks lauaarvuti paigaldatud. Meie uute win7 x64 masinatel on ID kaarti tarkvaraga pisikesi probleeme. Sai helistatud toe telefonil ja nemad palusid hoopis meil saata. Saatsin siis meili, näis mis vastus tuleb, jagaks seda siin ka teistega
Õhtul käisime Prismas. Seal oli Värska sooduses Kunagine pereleivakas töötab seal, ajasime pisut juttu, kuigi nad vist ei tohi. Kui poest tagasi jõudsime helistas naabrimees et täna õhtul kell 11 tuleb tõstuk ja saame jääd katuselt lõhkuda. Otsustasin siis pool kümme magama keerata kartes et muidu öö lühikeseks jääb. Kas ma magada ikka sain? Kus sa sellega, mingid lollid mõtted peas ja ainult vähkresin.
Kell 11 saabuski massin, viskasin riided selga ja lendasin välja. Naabrimees aga hakkas tõstukiga juba üles sõitma, koos autojuhiga. Minu tööks jäi siis Filosooofi peale keeravate autode tagasi suunamine kuna tõstuk võttis tänava kinni. Aga et sama ülesanne oli antud ka naabripoisile, siis varsti olime seal kahekes, oligi lõbusam. Jää lõhuti alla poole tunniga, seega polnudki nii hull lugu. Keerasin siis taas voodisse ja läks oma tunnike enne kui unne vajusin...

Kolmapäev. Kaja kurdab hommikul et viimased ööd on laps väga rahutu, muudkui siputab ja vehib peaga kahele poole. Et ei tea mis tal küll viga on. Aga ega ei teagi ju, kas siis traksidega padi segab või kikud kasvavad või miski muu jama. Igatahes Kaja magab öösiti järjest vähem :S Mina, nagu võite aru saada, ei kuule suurt midagi...
Bussis istusid minu ette eilsed raamatukoid. Üks võttis kotist ühe sinise Hemingway raamatu ja ütles et täielik saast, ta ei jõudnud selle lugemisega eriti kaugele Mis nad edasi paterdasid ma ei tea, ega ei viitsinud kuulata kah, oli omi mõtteid.
Tööpäev pakkus paraja lahingu erinevate üksteist mõjutavate tööde osas. Kõik päris korda veel ei saanud, homne päev näitab ja täiendab.
Viimased õhtud on Kadi meil kuidagi võitluslik magama minemise osas. Ma ei mõtle siin praegu päris öist magamist vaid päevaseid lõike. Pea nokib, silmad udused, nokake käib aegajalt haigutades lahti aga nii kui selili paned saad paraja kisakoori osaliseks. Küll siis üritad temaga sõber olla ja teda kergemalt unele saada aga ei, sõdib kuis jaksab. Kõige suurem vaenlane on tema enda käsi. Kui uni silmas ja voodil pikali siis vasaku käega muudkui sügab üle näo, silma auku ja lutti suust välja. Nii ei saa ju magada ja ei maga kah! Vannitamine see-eest oli tore ja tänagi kippus vett üle äärte pritsima

Neljapäev. Uued bussitegelased on ikka omamoodi fruktid. Küll nad võisid täna raamatute asemel hoopis bussi kallal nokkida. Et miks just seal kus nemad seisavad pole võimalik kuskilt kinni võtta. Tegelikult oli aga neile lihtsalt ei meeldinud kätt üleval hoida. Edasine teema oli põlluhiirtest, ühele on nad koduloomadeks puuris. Et hiired on nii head, kass vajab kasimist, koer tuulutamist aga näe hiirtega on nii lihtne ja tore... Blaah!
Tööl jätkus siis eilne teema ja valesti rääkimise tõttu läks kogu eilne asi korraks kapitaalselt vastu taevast. Mõtlesin kiirplaani ja tänu Virve igati mõistvale suhtumisele saime üsna kiiresti asjad korda. Kuigi antud teema pole otseselt minu asi, oli mul teavet ja võimalusi asi korda saada. Lihtsalt see inime kes muidu oleks pidanud tegutsema on Egiptuses, naudib sõda...
Uus Excel 2010 räägib minuga igatepidi eesti keeles. Või kas ikka räägib? No näiteks: „Loobumiseks vajutage paoklahvi ESC.“ Vaat nii, netist ka sellekohane väljalõige :“Paoklahv Escape on vajalik tegevustest loobumisel, tagasipöördumisel eelmisesse menüüsse.“ Palun öelge mis ta veel võrokate keeles olla võib?
Õhtul sai üle mõne päeva oma töö-pooltund tehtud. Nagu ikka – puude vedu. Vaimu oli täna ka pikemalt teha aga tahaks ikka lapse kõrval ka olla
Kadi on kuidagi tõsisemaks jäänud Ei ole teda just kerge naerma ajada ja jutustama veel enam. Samas kõhuli olla jaksab ta iga päevaga rohkem ja naudib seda ise kah. Varem hakkas üsna ruttu torisema. Aga tõsidus on ikkagi kuidagi kahtlane...
Põnev on vaadata Kadi nägu ja kaasa elamist kui tolmuimejaga mööda tuba ringi lasta. Oleme täheldanud et seda masinat ta ei karda mitte üks põrm, vaid pigem meeldib. Isegi magada saab kui see põrgulärmitaja töötab

Reede. Et pidin minema valmis tehtud läpakaga üheksaks Püssirohukeldrisse, siis ei ajanud end täna ka nii vara üles kui muidu. Ideeliselt sain valmis kaheksaks, panin läpa kodus käima ja hakkasin emaile ja logisid läbi raalima, ehk siis tööd tegema.
Püssis läpakat üles pannes avastasin et toiteplokk on töö juurde ununenud... Deem! Samas aga sain ta praktiliselt valmis seadistatud kuniks akut jätkus. Lisaks lahendasin ühe probleemi mis eelmine kord jäi lahendamata kuna aeg sai siis otsa
Sadamas sai käidud. Üks masin sai mälu juurde ja teistki sai veidi putitatud. Lisaks on nende dokustaadid nüüd koopiastatud ja on muretum elu.
Baasi jõudsin tagasi peale lõunat. Teel bussis selja taga kuulen et mingid veidrad helinad et miks keegi oma telefoni vastu ei võta. Vaatan selja taha – väikesel poisil on mingi mänguasi mis siristab ja laulab...
Baasis teen lõunasöögi, kuigi vaja püssi minna. Tööde rohkuse tõttu sinna siiski ei jõua. Töölt lahkun pool tundi varem. Silmad on kuidagi jubedalt grillis ja enne kui pea valutama hakkab tuleb värske õhu kätte saada.
Õhtusse mahtus töö tegemise pooltund. Hiljem otsisin vana plaadi pealt ühe video mida arvasin et Kadi kindlasti fännaks.

Laupäev. Ilm on ilus, seega läheme linna jalutama. Kõigepealt jalutame läbi Tasku. Õigemini vist ainul ühe poekese. Tüdrukud otsivad riideid, meie Kadiga uurisime mis üritus seal parasjagu käib aga ega saanudki aru. Kaubamajas käisime lõunasöögil. Ma kohe ei osanud midagi head leida, valisin Seljanka – alati kindel laks Siis jalutame ka ringi raeplatsi ja lõpuks tagasi kodu.
Kaja on väga väsinud, seega ajan ta magama ja ise Kadiga vaatame jalkat. Panen teleka käima, mängivad Dortmund ja Shalke, vaatan seis on 0:4. Siis vaatan mängu aega, ainult 17 min käinud! Vaatan uuesti skoori ja avastan et ühe meeskonna nimi on Shalke 04 ja see ajaski mu kergelt sassi :P
Õhtul hilja käime Konsumis. Pakime just asju kokku kui Jaanus tuleb, endal käsi kaelas rippus, koos Jannoga. Jaanus endal uuesti õlaluu puruks sõitnud, vana haava kõrvalt jälle katki. Räägivad siis et tulevad EMO'st, et Annega käidi just seal ja Anne ise istub autos. Läksime siis Annet külastma. Oli teine Kambjas terviserajal (!) mäest laskumisel vastu puud põrutanud ja vigastas põlvesidemeid. Ehk teisisõnu – santlaager.
Kui juba välja sai tuldud siis tegin ära ka pooltunni puukuuri all.
Kadi meil naljalt selili olla ei taha. Täna aga viskasin teleka ette pikali nii et Kadi oli selili kõhu peal. Uskumatu, ta oli jummalast rahulik, siputas ja möllas. Lisaks ajas ta üle pika aja meiega täna juttu! Vägev!

Pühapäev. Käime väikesel Otepää -Elva ringil.

Kui kõhud täis said, võtsime suuna Elva peale. Elvas aga peatust ei teinudki vaid sõitsime lihtsalt läbi linna ja tulime ära tartusse.
Õhtuhämaruses kolisin mina vanni. Üle pika aja Minu vannitamise ajal vannitasime ka Kadi ära, talle jällegi väga meeldis. Huvitav mida ta mõtleb kui ta vette pistetakse, nägu on tal siis alati nii huvitavalt põnevil