Vihma sajab, kõik ujub...Esmaspäev. Täna ronisid majja mingid müügimehed ja minul paluti nendega suhelda et mis markeerimistehnikat saaks kas ise kasutada või äkki välja vahetada. Veensin siis ülemuse ümber et ta ei anna ju mulle välja vahetuseks summasid mis algavad üle neljakümne tuhande. Vastas et ei annaks jah ja sellega oligi kõik lahendatud. Samas aga kuulasime koos nende jutu ära ja lõpptulemus oli et neil pole meile midagi vajalikku pakkuda.
Enamuse päevast on kallanud, sajab muudkui. Teisipidi on isegi hea, jalkat vaadates ei teki tunnet et ma aega surnuks lööks :P Õhtusöögiks käisime autoga MacDrive's kust kaja võttis burgeri ja Pappas kust mina võtsin pitsa. Pitsa lõhn on sipelgatele ikka midagi müstilist, liikumine kohe aktiveerus; tuli jälle mürki maha panna...

Kaja ema kelle püüded lõket teha rappa jooksidTeispäev. Tundub et kogu maad on vallanud vihmasaju laine. Tihedat vihma sajab stabiilselt juba sellest ajast kui mina silmad lahti sain.
Ortopeediakeskus avatakse kell üheksa ja seega on mul enne tööle minekut aega oma asjadega majandada. Korrastan kuuri, lõhun ära suure hulga puid ja korjan kokku VW jupid mida ma enam ei vaja. Ja siis Ortopeediakeskusest läbi, autoga ARK'sse et osta VW'le kindlustus, olid aga pikad sabad ja ma ei jäänud ootama, Kaido töö juurest läbi et anda talle sai ja leib, ning edasi juba töö juurde.
Kõigil on kuidagi jaaniline tuju kuigi sadu sellist meeleolu just ei soosi. Endal on lihtsalt reede tunne.
Ema tuli Tartusse, käisime ehituspoodides tapeeti ostmas. On ikka nüri töö, väga ära väsitas. Siis aga võtsin mina

oma vana auto ja hakkasin Tõrva poole sõitma|closed

{xtypo_code}

Minu esimene autoLükkasin võtme auto süütelukku ja keerasin. Generaator väntab mootorit ringi, mootor aga ei turtsatagi. Nii kolm korda järjest, siis hakkab lubama ja jookseb käima. Ja nii jätan masina kümneks minutiks mootorit soojendama kuna muidu on tema sõiduomadused väga lahjad. Ja siis algab sõit. Rool käib kangelt ja auto keeramisraadius on niipalju suur et värav kipub ette jääma ja pean tagurdama. Kuu aega on uus auto ja nüüd on vana autoga suisa raske sõita ja tekib tunne et kuidas ma temaga varem nii hõlpsalt hakkama sain. Käiguvahetus on kandiline, meelita kangi õigesse asendisse, väga ebamugav. Sõidan Filosoofilt Võru tänavale ja olen foori mitte lubava tule tõttu sunnitud stoppjoone ees peatuma. Roheline süttib, hakkan minema ja ei saa masina juhtimisega hakkama – mootor sureb välja! Häbi kogu küla täis Lükkan isegi ohutuled peale kuna ei tea kas mootor käima läheb. Õnneks aga läks kohe, lükkasin ohukad maha ja kimasin edasi.
Valisin linnast väljasõiduks kõige mugavama tee – mööda Aardla tänavat. Teel Tõrva poole vaatasin ärevalt bensiininäidikut kuna mul oli kindel siht – mitte kopikatki ei investeeri sellesse masinasse enam. Sõit oli igav, raadio linnast väljas ei tööta ja muud muusikariista kaasas polnud. Ja nii ma sõitsin ja mõtlesin omi mõtteid kuni jõudsin kohale. Siit edasi polnud enam muud kui et lepingutele allkirjad ja ümber istumine teise autosse. Kui maja eest välja keerasime turgatas et tahtsin ju auto taustal veel ühe pildi teha Noh, äkki kohtume veel kunagi ja siis teeme ära

{/xtypo_code}
, Kaja läks veel Inna järele.
Oma autoga sõitsin Jaagu juurde. Kirjutasime ostu-müügi lepingule alla, liigutasime raha ja oligi masin müüdud.
Õhtul käisime Kaja tädi Maira juures Tõrva lähistel. Kaja ema üritas lõket põlema saada, ürituseks see jäigi, ma isegi ei teagi enam kui palju diislit sinna ära raisati...

Kolm generatsiooniKolmapäev. Nii nagu lubati on täna vihmavaba ilm. Eemal on küll madalrõhkkonna front näha aga meie peale see õnneks ei tule. Sõitsime Inna, ema ja vanaemaga maale. Mina pügasin hekki ja teised ronisid põllule rohima-kõplama. Päike paistis ja Inna selg on selle tulemusena tume kui põhjamaa öö. Kokku olime maal üle kuue tunni, kopp oli ees ja jaks väljas. Teha oleks siin väga palju! Vahepeal tegime mõne pliidipuu haluga lõkkekese ja küpsetasime lõunasöögiks vorstikesi. Enne Tõrva sõitu käisime läbi sugulaste juurest Sipelga talus. Vanad on ikka päris vanaks jäänud kuigi olid täna väga rõõsad ja rõõmsad
Tõrvas panin jalka telekasse ja ise jäin magama. Niipalju siis sellest. Aga et on jaaniõhtu siis tuli netist leida mõni lähim koht et lõkkele minna. Otsustasime vaadata Karksi ja Kärstna jaanitulesid. Mina, ema, Inna ja Kaja – neljakesi läksime. Karksis oli päris tore. Kohalikku rahvast on ikka tore vaadata ja mõnda suisa suure häälega välja naerda. Sõime šašlõkki ja igaüks jõi mis just talle peale läks. Siis tegime väikese jalutsukäigu ja kui platsile tagasi jõudsime hakkas laval bänd mürgeldama. Isegi tantsijaid tekkis kohe. Samas aga panid liiga rokilikku stiili. Vaatasime natuke aega ja võtsime suuna Kärstnale.
Kärstnas oli lõke mäe otsas. Tahtsime šašlõkki aga seda siin ei pakutudki. Lõke lõõmas, jämedad hiiepuude pakud olid halgudeks Vana traktori vanker oli pisut ilustatud ja kohandatud lavaks, sellel mängis miskine bänd aga mitte keegi ei tantsinud, selline kummaline sisekliima oli siin. Rahvast oli palju, enamus noored ja need kõik metsaradadele laiali valgunud. Käisime rändrahnu vaatamas. See on selline hiiglaslik kivilahmakas mille otsas on metallist lõvi. Tahtsin ka sinna üles ronida, võtsin hoogu ja läksin,

selle hüppe peale aga pudes fotokas taskust välja...|closed

{xtypo_code}

Fotoka displeiTaaskord on möödunud päev kus ma ise põhjustan oma fotoaparaadi terviserikke. Kui eelmine jäi auto katusele ja sealt lendu tõusis siis praegune masin otsustas põuetaskust välja hüpata just siis kui hooga üritasin Kärstnas rändrahnu otsa ronida. Laks polnudki tugev, kukkus displei allapoole ja nüüd on sel mõra sees. Ülevalt servast on pilti kuidagi näha aga ülejäänud ala on pime. Selline jaaniöö kingitus siis.
Saatsin täna hommikul Panasonic'u sertifitseeritud parandajatele emaili et kui palju see displeinatuke maksta võiks, paistab et omade jõududega saaks vahetatud. Näis, äkki on aeg uut aparaati kaema hakata...
Näed, saan vastata, minu hüpe maksab 1580 EEK...

{/xtypo_code}

VanaemaNeljapäev. Täna ärkasime ema juures. Ei saanudki kaua hommikukohvi nautida kui helistas Mati et nad on Hilja tädiga Viljandist juba Tõrva jõudnud. Saatsin nad siis vanaema juurde. Mõne aja pärast olime ka meie seal ja läksime surnuaeda. Siin kohtusime Hannese ja Riinaga, isegi Reeta nägime. Käisime kõik platsid läbi ja sõistsime vanaema juurde söömingule. Peale söömist viljandlased lahkusid, mina-Inna-ema jäime KEK'i ja Kaja sõitis oma emaga ühele tädidest külla.
Tartu pisime sõitma üle Lõve aga vahepeal helistas ema et Kaja kott on maha jäänud, seega sõitsime uuesti Tõrva ja sealt juba kodu.
Kodus saime toreda avastuse osaliseks – ma võtsin ju majast elektri välja aga kogemata võtsin välja ka korgi mille taga on külmkapp... Selle tulemusena sai külmkapp poole tühjemaks ja pidime käima poes et seda uuesti täita. Pildirida SIIN.

Veiniõhtu kolmeleReede. Tööpäev. Maja on jummalast tühi. See et teistel tööd ei ole ei tähenda et minul ka pole. On küll. Mitmeid kiiresti sekkumist vajavaid probleeme oli. Seega ei saa öelda et oleks mõttetu päev olnud.
The Wolfman – päris hea film, meeldis see et lõpp läks mitte selgemaks vaid segasemaks kuni saabus lahendus. Teemaks libahundid.
Õhtul käisime Kaido ja Taneliga jalutuskäigul rohke veiniga. Ootasime Tanelit Veeriku Selveri juures, kolades mingitel vanadel laoplatsidel. Äratundmisrõõmu vedelevas prügis oli palju, muljetasime lapsepõlveteemadel Siis saabus Tanel ja hakkasime linnapoole triivima. Meid aga takistas rong, see lihtsalt seisis meie juuresolekul 5 min aga juba enne oli näha et rong on tee peal ees. Seega tont seda teab kaua ta seal juba seisis. Kui jõudsin teha ettepaneku ringi minna, hakkas rong liikuma.
Esimesena jõudsime Krooksu juurde, siin kohtusime Oti ja Madliga, vaatasime jalkaseisu ja käisime ka Tähtvere tänava miskis pubis. Seal lasti WC's kõlarist jalkat ja kergendamise ajal löödi just värav Ei, ma ei rõkanud seal, selleks see ruum pole :P Ja siis tiksusime sihitult linna peal. Kaarsillal kohtusime tüdrukute õhtut pidava arstideks riietatud venelannade seltskonnaga. Kaido kuulati üle, diagnoosi ei pandud aga seda me teadisme juba ise – PURJUS.
Mõne aja tiksusime ka Zavoodi juures ja siis jalutasime üle Filosoofi kõik kodu magama. Pildirida.

Laupäev. Ärkasin kümne ajal, pohmelli pole aga tugev kudemine küll. Hommik algas filmiga Young People Fucking - päris lõbus suhtekomöödia erinevate paaride seisukohast.
Käisin turul. Tõin maasikaid ja värsket kartulit. Turg on igasugu aiasaadusi täis, igavene tahtmine oli veel midagi osta aga ei osanud
Hiljem majandasin aias, niitsin muru ja koristasin kuurialust.

KaruottPühapäev. Kajal oli suurem soov kuhugi sõita, pakkus kaks võimalikku: Võrtsjärve äärde grillima või Elistvere loomaparki. Päike küll paistab agaüle 20 kraadi ei lubata, seega ma järve äärde tuulte kätte minna ei tahtnud ja käisime Elistveres. Seal on mõned asjad pisut ümber tehtud aga muidu on enam-vähem sama. Pildirida.
Aias tegime pisut koristustöid ja lõunasöögiks grillisime. Ilm on ikka suurepärane, lahe, suvi
Juhtus et vaatasin enne jalgpalli vormelite sõitu. Jah, ma ei eira et mulle tegelikult vormelisõit meeldib. Igatahes, tahtsin öelda seda et Red Bull annab tõega tiivad kuna Webber tegi oma vormeliga backflipi, päris hull vend! Ja poiss ise jäi terveks, õnneseen.
Loomulikult jalkat sai kaetud. Inglismaa sai Saksamaalt pähe. Jah, kohtunik ei lugenud ära väravat mis sakslased lõid aga ikkagi said nad suurelt pähe. Hilisõhtune mäng Argentiina ja Mehhiko vahel pakkus samalaadset närvikõdi, siin aga loeti ära argentiinlaste esimene värav mis löödi puhtast suluseisust. Ja jällegi, mehhiklased said lõppkokkuvõttes korralikult pähe. Igatahes dramaatikat kui palju.