Esmaspäev. Unes taheti maha lasta! Jah, oli kohe seltskond inimesi kes mind jahtima pidid ja aia taga oli tohutult pealtvaatajaid. Muidu nagu polnudki eriti hull aga oli kuidagi kahju. Siis nägin aia taga Kaja käpuli nutmas ja vat siis hakkas küll kohe väga ängistav tunne. Teadsin et Kaja on lapseootel ja ma oleks nii tahtnud lapsele endast midagi maha jätta, mõtlesin et oleks üks pisike jalgpalli pall et kirjutaks sinna pühenduse.
Igatahes kui silmad lahti sain siis oli kohe parem tunne 
Teisipäev. Täna õhtul oli Tammeka mäng Sillamäega. Sõitsin Kaja ja Innaga Annelinna. Lund sadas tihedalt ja mängijad said nii uisutada kui suusatada, vahepeal ka palli lüüa. Väga õnnestunult me palli lüüa ei saanud – pähe saime ja seda üsna suurelt – 1:4.
Kolmapäev. Ka tänase päeva kohta pole tööpäevast märksõnu kirjas :S Õhtul igatahes käisime Pappa pizzas söömas. Hea on vahepeal osa õhtusest ajast majaseinte vahelt eemal olla.
Neljapäev. Käisime Urmasega tööasjus Pärnus. Tegin töökohtadest pilte et keegi midagi ära ei veaks Möllasin ka seal etiketiteemaga aga seekord kahjuks kuidagi ebaõnnestunult.
Kui Tartusse tagasi jõudsin siis oli veidi tegemist serverite teemaga, nii et kodu sain paar tundi hiljem.
Õhtul kodus oli kõik nagu tavaliselt, välja arvatud see et ajasin Kaja kurjaks – paha poiss!
Reede. Ilm tõotab tulla päikeseline – kevad tuleb. Pärnu kola sai autost alles täna maha ja sai seda pisut inspekteeritud.
Väikesaia ülemus tegi täna pulli. Ajasin Matiga juttu kui see meist mööda peldikusse tuiskas ja juba ukselt vene keeli miskit seletas, üks hetk jäi vait ja ütles eestikeeli et polegi kedagi. Irvitasime kohe pikalt et miks peaks keegi mõistlik inimene peldikuga rääkima ja seda veel vene keeles 
Päev viis veel Kohvikusse ja Liivi tänavale kuna kohvikute ärinimi muutus ja oli vaja tšekkidel rekvisiite muuta.
Kodus sai tegeldud puudega. Märjad puud ei taha põleda, seega lõhun nad üsna peenikeseks ja paneme siis ahju kuivematega läbisegi. Õhtusöögiks läksin Lõunakeskusesse seks ajaks kui Kajal tööpäev lõppes. Peale sööki ostsime endile teleka,
sellest teema siin.
Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
Philips 32PFL7684H/12
Juhtus nüüd selline lugu et kaua otsitud ja soovitud telekas on nüüdseks ostetud. Ei olnud just kõige odavamate killast – 10800 EEK, õigemini leti hinnaga 12000 EEK. Käisin reedel Kajal Lõunakeskuses järel, aga et sain natuke vara siis käisin ja vaatasin jälle telekaid, õigemini seda sama mudelit mis varemgi. Klienditeenendaja tuli ja ajasime juttu. Ja siis mainisingi et tsipa kallis, tema kohe vastu et noo, aga vaatame mis hinnaga tema saaks mulle selle kätte anda. Mainisin siis et ega paarsada krooni mu arvamust ei mõjuta. Tema viskas aga väljakutse, justkui et - ega ta nii lahja vend ka ei ole et ainult paarsada alla teeks. Kõmpisime kassa juurde, klõbistas arvutis, klõbistas kalkulaatoriga ja siis konstanteeris: „10800 EEK.“ „Muljet avaldav,“ vastasin „aga ma mõtlen veel tunnike.“ Selle peale ta kostis et kui ma jah ütlen, siis tuleksin ja otsiksin just tema üles.
Kell sai siis nii palju et Kaja lõpetas tööpäeva. Rääkisin temalegi kogu loo. Tegelikult suuremalt jaolt on just tema see kes telekat on tahtnud :P Sõime kõhud täis ja läksime masinat veelkord kaema. Mõtlesin, kalkuleerisin, uurisin panga seisu ja otsustasin ära osta. Nagu me kõik teame siis ostmine on siin maailmas kõige lihtsam asi, peaasi et raha on.
Nii me siis vinnasime karbikese kodu ja pool tundi hiljem kolistasime juba mööda menüüsid. Kõik on jummalast lihtne, kõik. Menüüd on eestikeelsed ja selgelt aru saadavad, lemmikseadmetesse said juba lisatud arvuti ja fotokas, multifunktsionaalsele puldile sai selgeks õpetatud ka võimendi jne. Praegu võiks öelda et ma olen täiesti rahul, samas et see on mul esimene sellelaadne masin siis erilist võrdlusmomenti ei ole :P
Philipsi lehel näeb seda SIIT.
Et juba sõidu peal olime siis viisin Kaidole ühe arvuti, oli lihtsalt üle ja ta arvas et talle kuluks marjaks ära. Nüüd vaatab filme
Enne põhku pugemist tegin ka vähe füüsilist tööd – lükkasin maja ees ja krundi piires suured lumevallid sõiduteele laiali – ai kuidas tappis ära, lisaks olin läbimärg aga rahul. Sellest sai ka eraldi teema SEAL.
Laupäev. Täna hommikul sõitsime varakult Kaja ja Innaga Tõrva. Tegime ema juures kohvipeatuse, võtsime peale Kaja ema Õnne ja sõitsime Valga linna ostutuurile.
Kui naised kauplustes kolistasid uurisin mina linna, jalutasin ringi, nautisin ilma ja tegin hulga pilte.
Mõningased mõtisklused said kirja siia.
Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
Jalutuskäik Valgas
Nädalavahetusel sai külastatud sellist linnakest nagu Valga. Et mul oli seal aega lihtsalt ringi jalutada siis tegin hunniku pilte ja mõtisklesin omi mõtteid. Panen natuke neist ka siin kirja.
Valga on omaette huvitav kolkalinnake kus aga ise elada ei tahaks – kole, väsinud ja stressiv koht kus pole oma eluga muud peale hakata kui oodata seda rongi mis su siit elust lõpuks ära viib. Kurb, aga tõsi. Et siin on aga mõned eredamad mälestused lapsepõlvest siis aegajalt on siia hea taas tagasi tulla, vaadata ringi mis on muutunud ja mõelda kuidas siin kunagi oli.
Rongid. Lapsest saadik on mulle rongid meeldinud. Alati kui Valgas käisime siis ringkäik lõppes raudteejaamas (kuna siit väljus buss tagasi Tõrva). Raudteejaama hoone on uhke ja suur mis on mulle alati muljet avaldanud. Kui bussini oli aega, siis sai käidud ka viaduktil mis viis üle raudteede ämblikuvõrgu – pikk viadukt millelt nägi kaugele ja kust vaadatuna pikad rongidemaod väikese poisi silmades eriti pikad tundusid.
Turg. Turg oli koht kus iga kord kindlasti läbi käidi. Nüüdses on sellest ainult riismed ja suured plekk-karp-kauplused järel, kaheksakümnendate lõpus aga oli ta suur avaturg. Midagi siit ikka kaasa osteti.
Pedeli jõgi. Vanasti oli see lihtsalt üks võssa kasvanud haisev ojake, nüüdseks on selle ümber loodud jalutusrajad ja mänguplatsid, laiendatud on ojakest ennast. Kahjuks mõjub ta aga kõledana, puudub haljastus, aga ehk nad veel kunagi jõuavad ka seda teha.
Kesk-Vabaduse ehk nö kaubatänav. Tänavate lõik alates Kesk tänavast ja lõpetades Vabaduse tänavaga on minu silmis alati olnud peamine kaubatänav. Selle lõigu kahele poole on jäänud läbi aegade erinevad poed ja poekesed. Praeguseks on see lõik aga üsnagi vaikseks jäänud, kaubandus on kolinud just kunagise turu aladele ja osalt ka Riia tänavale. Et rahvas ei ole seal just eriti ostujõuline siis on ka aru saada miks väiksemad poed on ajalukku jäänud.
Aga seks korraks aitab, loodan sel suvel seal ka pikema jalutuskäigu teha mis kaasaks ka läti poolset Valka linna, enamasti käis ka sealt lapsepõlve osturing läbi. Seekordsed pildid leiab SIIT.
Valgast tulles käisime ema, Inna ja vanaemaga maal. Pärast sai vaadatud jalkat telest ja peale seda käisime Õnnel sünnipäeval. Kõhud said nii täis söödud et pärast oli suisa raske olla, uni tuli aga täitsa OK.
Pühapäev. Täna öösel oli kella keeramine. Seega sai ärgatud kohe eriliselt vara – uue kella järgi kaheksast, vana järgi seitsmest. Akna taga oli torm, see peksis vihma armutult vastu klaasi. Õnneks suur tuul lõpuks vaibus.
Peale hommikukohvi sai korda tehtud Õnne mp3-mängija. Siis aga ei osanud midagi muud peale hakata kui et läksime Kajaga linna peale sõitma. Tõrva aga on suht tikutops, seega tegime ringi maale, saime pajuoksi ja laadisime pagasiruumi (kuivi) ahju puid täis. Käisime vanaemal külas, ajasime tunnike juttu. Ja siit edasi oli kõik lihtne ja loogiline: KEK'i ema juurde sööma, Kaja ema juurest läbi ja Tartusse.
Kui puud autost maha said siis parkisin auto oma koha peale,
edasist jama aga saad lugeda siit.
Olgu, avariiks seda nimetada ei anna, isegi mitte kõks vaid lihtsalt kraaps Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
Elu esimene avarii
Aga ega hea tunne ikka sees pole.
Asi siis nii. Naabrinaine oli oma auto peale teatriauhindade üritust natuke laialt parkinud, ehk siis jätnud mulle vähe ruumi. Mina sõitsin kenasti oma kohale, aga keegi oli visanud mu kohale lumehunniku, nii et esiratas sellest üle käis ja viskas mu auto naabrinaise autole lähemale. Ma küll mingit kriipimist ei kuulnud, ajasin enda välja ja vaatasin et naabri auto nurgal värvil kriimud peal. Aru aga ei saanud kas olid juba varem või mina tekitasin. Helistasin siis naabrinaisele et ajagu end välja, teine magas just.
Esimesena saabus õuele naabrimees, vaatas ja uuris ja ütles et tema ei tea, naise auto, las ise inspekteerib. Mõne aja pärast oli siis ka naine kohal. Vaatas ja uuris ja ei osanud ka suurt miskit kosta, aga arvas et enne ei olnud. Samas aga paistis et lõi käega, järelikult polnud ka ise väga kindel. Seega igati õnnelik õnnetus.