Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!

Tõlgin: „Tule minuga kaasa!“ See on siis teine enimkasutatud väljend Kadi poolt „Ei taha“ kõrval. Sellises vanuses „Ei taha“ on vist kõigil lastel just see esimene valik :P Aga jäägu see... Meie majas on „Tule minuga kaasa“ üks omaette ooper.
Lapsel on täielik vajadus, et keegi alati temaga koos mängiks. Vaatame telet, peseme nõusid või mida iganes, tullakse, võetakse sõrmeotsast kinni, vaadatakse otsa ja öeldaksegi: „Tuminugakasa.“ Kas sa siis saad oma tegevuse juurest minna või mitte, aga päris kaua käiakse peale enne kui aktsepteeritakse sinu tulemist / mitte tulemist. Aga see pole veel kõik, kui näiteks issi ei tule, minnakse emme juurde või vastupidi :P
Ühelt poolt on see pisut isegi häiriv – laps võiks natukenegi teinekord ilma lapsevanemata hakkama saada, pealegi oleme ju nagunii vahetus läheduses. Teiselt poolt on see aga lahe, et laps tahab ka vanemaid oma mängudesse kaasata. Lugejatele lohutuseks: neid kordi kus kumbki minna ei saa, on väga vähe, ja kui ongi, siis üritame tema tähelepanu viia mõnele teisele tegevusele enda juures