On läinud aegu
mis vooland surnumerre
kust tasahilju
kaob ka viimne teave
- selliste veidrate luulevormidega alustan teemat mis võtab kokku meie pere praeguse seisu ja laste arengustaadiumi. Sest muidu läheb kõik meelest ära, ja mida ei mäleta, seda pole olnud :P Aga mis kirjas, see alles, ja see olnud.
Miia Margareth. Pere pesamuna kasvab ja areneb. Kõik toimub kuidagi kergemini kui Kadiga, aga eks see ole ka aru saadav, teine laps siiski 
Miia on meil pisut peale pooleteise aasta vana, ikka veel lutisõltuvuses ja mähkmeorjuses. Lutti on küll vaja vaid magamisfaasis. Mõned hambakesed on veel tulemata ja need paistavad tal valu tegevat (närib kogu aeg midagi). Mähkmevabastusega tegeleme. Päeval on kodus enamasti mähkmeta, aga on harvad juhused kus ta ise tuleb ütlema, et häda on, enamasti jälgime ise ja käime tihti potil.
Miia saab septembrist lasteaeda ja Kaja saab teda kuu aega harjutada. Loodame selleks ajaks mähkmest vabaks saada. Isiklikult arvan, et lasteaeda jäämisega saab olema Miial raskem kui Kadil, kuna ta on palju jäigema iseloomuga. Aga samas mine tea.
Mis siis Miia kohta veel? Nagu ütlesin, kange iseloomuga. Kratt. Tal on juba silmavaade krati oma Kadit kipub terroriseerima: lööma erinevate asjadega ja juustest sikutama. Sõna kuulata ei taha, kuuleb, aga välja ei tee. Kui midagi keelata, siis enne ei lõpetata kuniks juurde lähed.
Kuna Miia on üle pooleteise aasta vana, siis loomulikult kõndimisega probleeme ei ole. Isegi astete pealt astutakse üles ja maha nii, et maha ei kukuta (loomulikult sõltub ka aste kõrgusest). Ronima on ta maias. Ronitakse üle voodiäärte ja trepistki tagatoas saab nii üles kui alla. Muidugi seda alla tulemist on parem kui ei vaata – närvid jäävad alles
Kõikidest tegevustest millega Kadi tegeleb, tahetakse osa saada. Kui Kadi joonistab, tahab tema ka joonistada. Käseb meil midagi paberile joonistada ja siis sokerdab selle üle 
Kui Kadi läheb üles tuppa mängima, peab ka tema sinna minema. Kui Kadi vaatab telefonist või arvutist midagi, on ka Miia kohal. Vaat selle viimase tegevusega kipub ta Kadil telefoni käest ära võtma või siis läpakal klahve toksima
Söömisega on Miial kõik korras. Sööb praktiliselt kõike. Kui kõht täis, siis „väkk” on kerge tulema. Muidu aga tomatid ja maasikad on tema suured lemmikud. Loomulikult proovime, et ta söömisega ise hakkama saaks, olgu siis kahvli või lusikaga. Küll vajab lusika peal toidu hoidmine veel kõvasti harjutamist, kahvliga käib pisut lihtsamalt. Samas ei tohi söömise juures valvsust kaotada, kiputakse toitu omavahel segama ja loobutakse kergelt kui ise hakkama ei saada.
Magamistega on siis nii nagu on, seda on saanud lugeda nädala kokkuvõtete juures. Õhtused magama jäämised võtavad pikalt aega ja vajavad assisteerimist. Lõuna ajal jäädakse palju kiiremini unele.
Rääkimisega on veel nigel seis. Ta teab sõnu ja kasutab neid, kuigi lõpud kipuvad minema omasoodu. Samas isegi kombineerib kahte sõna kokku. Kadi selleks ajaks rääkis justkui rohkem Kaja arvates.
Kadi Elisabeth. Kadi on juba nagu suur tüdruk Kõigega saab ise hakkama. Kohati kiputakse palju jonnima. Enamasti on see seotud väsimusega, et kui lõunat ei maga, siis õhtu on üsna palju jonni, eriti kui toas olla.
Söömine on ikka veel probleem, nagu ta kogu aeg temaga olnud on. Süüakse vähe, nõutakse alati midagi mida pole ja väga palju tahetakse magusat. Vahepeal tuuakse Miia ka kaasa ja öeldakse, et MEIE Miiaga tahame kommi
Mänguasjadega eriti ei mängita. Poes loomulikult nõutakse igasugu jama ja eriti on popid telereklaamides nähtud mänguasjad. Aga eks me hoia selleski vallas oma joont ja laveerime kuidagi ära Õnneks on tagumises majas üks paar aastat vanem tüdruk kellega Kadil mängida meeldib. Seega on tal mängukaaslane, kuigi toda kahjuks vähe kodus on, eriti nüüd suvel 
Joonistada Kadile meeldib Mõnikord joonistab vaid ühevärvilise pliiatsiga, teine kord aga värvilistega. Värve kasutab väga ohtralt ja pildid on ilusad ning laialdase värvigammaga. Põhielemendid on inimesed (pere), puud, liblikad (väga lahedad kusjuures), päike, pilved, majad. Mõningaid detaile on veel, aga jõua sa neid siin kõiki üles lugeda.
Võrreldes Miiaga on Kadi ettevaatlik ja pigem arg. Kui Miia lööb vms, siis ta pigem hädaldab kui lööb vastu. Kasse koeri kardab nii nagu mina omal ajal. Miia aga vastupidi roniks hirmu tundmata iga looma juurde.
Magamise osas on Kadi maha rahunenud, enam ta meid öösel ei tülita, isegi pissil käib nii ära, et meie sellest midagi ei tea (Y) Lõunaund küll väga magada ei taheta, aga kui magama jääb, magab mõnuga. Õhtul läheb käsu peale ise voodisse, pole vaja juures passida. Küll üritatakse tihti kasutada võimalust emme või issi kõrval magada, eks me vahepeal luba ka 
Kaja. Kajaga on kõik korras, nii mulle tundub Küll ootab ta juba tööle naasmist, kuna lastega kodus olemine on ta üsna ära tüüdanud.
Jüri. Ka minuga on kõik korras. Selg küll teeb pisut häda, aga elatav. Mis muret teeb, on silmanägemine lähedale Tõsiselt, mul on peene kirja lugemisega probleeme!
Kui muidu on elu stabiilne, siis unistuste teostamine ei tule kuidagi kõne alla. Mõtted suuremast elamisest ja/või maamajast on ikka vaid ilusad kauged ja kättesaamatud illusioonid. Lapsed kasvavad ja võtavad ressurssidest oma osa ning lähiaastatel ei näe lahedamale vabale ajale mingit võimalust. Et võtaks kätte ja läheks Kajaga kahekesi kuhugi, seda niipea olema veel ei saa :P Aga loodame veel ilusamaid aegu