Joomla! Volunteers Portal

raudmaa@gmail.com / +372 511 9488 / Kontakt

Tiriseb, appi, tiriseb. Aaa, mu telefon lööb äratusaega. Hmmm, väljas on ju pime... Ah ongi selline ilm et pime. Tooore. Uimaselt dušši alla - peegel - issand, mul on kotid silme all?! Magada sai pikalt ja hästi aga nagu oleks kolm ööd üleval olnd. Ei tea... Kohv hinge alla ja tööle.
Kõik uimavad, kõik uniselt liiguvad. Bussis sama lugu. Aitäääh Pille, said ära panna ja silmakotid ära mainida. Miskipärast on tunne et mitte midagi ei oska rääkida. Ainult et see pole pelgalt tunne, ei oskagi midagi rääkida. Vat ja olengi vait. Valgusfoori ees ülemusel naerunägu peas, aaa, tervitas vist, lehvitan käega vastu. Autod ujuvad mööda, ma näen kuidas porilombist vesi leeeeeeendab auto ratta alt, teeb graatsilise aegluubilennu ja tilgad kukuvad teepeenrale tuhandeks killuks, siis aga jälle koonduvad ja nirisevad porilompi tagasi.
Üks väravavalvuritest paistab et on puhkuselt tagasi, a mai viitsi uuridagi kuidas ta puhkas, enda oma oli töötähe all, siis ei tahagi teada kui hästi/halvasti nemad puhkasid, hakkab veel süda verd tilkuma.
Toa ukse taga koban võtit seljakotist, avan ja vaatan aknast välja - taevas on hall, nii hall, puud lehvivad tuules. Aga mina olen teispool aknaklaasi, siin ei puhu tuuled, aga tunne on nagu oleksin puu kes õõtsub tuultevallas.
Tööpäev sujub kuidagi kiiresti. Kogu aeg teen midagi ja kõik saab järjest tehtud, ilma komplikatsioonideta. Vahepeal tundub nagu elu oleks isegi ilus, pilk akna poole ja silmalaud muutuvad raskeks.
Vihma sajab ojadena taevast alla kui väravasse viiva ukse enda järel sulen. Tuul puhub ja kallab, mai võta isegi mütsi kotist, ma ei tõmba isegi jopet eest kinni ega kapuutsi pähe, las ta sajab, aegluubis, nagu kõik mu ümber. Pille bussis. Ära sa mitte räägigi kohe, jututeema on lõbus ja samas tõsine ja tundub nagu päike oleks välja karanud.
Bussipeatusest kodu poole, jällegi ei viitsi varjata tuult ja vihma enda eest. Ma tunnen kuidas õlad on märjad, päevasärk märjana kõhu küljes kinni ja püksid lotendavad veest. Aga olla on nii lahe, nii aegluubis, nii sürr ja nii KEVAD, kuigi on suvi mis meenutab sügist.

 

Salvesta
Kasutaja küpsiste seaded
Loodame, et saate meie veebilehte segamatult kasutada. Kui te keelate kõik küpsised, võib tekkida lehe kasutatavuses tõrkeid.
Luba kõik
Keela kõik
Loe lisa
Google Analytics
Google Analytics
Kinnita
Keeldu
Joomla
Remember me
Kinnita
Keeldu