Kajal tekkinud uitmõttest küpses idee ja ideest sai teostus. Kuigi ma olen kuulnud jubedaid jutte kui kallis seal kõik on ja kui mõttetu piletihind, ning et isegi rongi eest mis parklast kohale viib tahetakse raha saada... Ühesõnaga, ma väga minna ei tahtnud, aga et midagi paremat teha polnud ja huvi asi üle vaatata oli, siis käisime ära.
Kaasa võtsime ka Reijo. Tee sinna oli päikeseline ja ilus, kõike seda ilu kippusid varjutama vanemad lapsed kes pidevalt üksteist verbaalselt ja füüsiliselt tümitasid :P Järelikult oli neil liiga vähe tegevust teele kaasa saanud.
Vastikult tuuline parkla võttis meid poole täituvusega vastu. Ja siis see algas: selgus, et parkla maksab 2€, rongisõit parklast 800 meetri taha Lottemaale 1€/inimene. Parkla on igati uus, koos korraliku kuivkäimla-pargi ja isegi kätepesu võimalusega, seega 2€ päeva peale auto kohta on ju igati mõistlik hind, kas mitte? Kuna rong meil nina alt ära sõitis, otsustasime mitte oodata ja viskasime selle otsa jala; pealegi oli ka ilm ilus. Otsustasime, et kasutame rongi võimalust tagasiteel, kuna üht eurot inimese kohta mina taaskord kuidagi nagu eriliseks väljapressimiseks ei pidanud. Pealegi oli rong täiesti OK ja igati atraktiivne algatus/lõpetus.
Lottemaa võttis meid vastu väga kena puust jaamahoonega. Justkui vana vahva raudteehoone! Siin olid nii rongioote pingid kui ka piletikassa. Sinna viimasesse me kohe ka suundusime. Pileti hinnaks 17€. Jah, tõsi, tundub kallis, aga tuleme selle juurde lõpus tagasi.
Järgmises väravas lisati piletitele käepaelad. Laste omadele telefoninumbrid peale ja maad avastama! 
Esimese hurraaga hakkas silma vaatetorn, õigemini Interneti Avastamise Torn. Lootsin sealt lastele merd näidata. Torni viis metallsõrestikust keerdtrepp. Enamuse teest Reijo seletas, et kardab, aga tuli vapralt sõrme otsas lõpuni välja 
Kahjuks aga minu poolt lubatud meri jäi nägemata – torn polnud piisavalt kõrge... Alla tagasi tulles hakkas ka Kadi kurtma, et hirmus on Minu küsimuse peale, et kuidas ta üles sai, vastati, et üles minna ta kunagi ei karda :P
Kui alla jõudsime, hakkas Kaja Miiale süüa andma. Meie aga leidsime põõsa alt ühe ringimatkamise käru mille omastasime. Kadi ja Reijo sinna peale ning jooksime metsa all ringi. Vahelduseks ronisime palkidest tee peal ja seikluspargis.
Edasi liikusime suurele õuealale mille üht serva piiras planetaariumihoone – Jäneste maja. Et just etendus läbi sai, uurisime maja seestpoolt ja lapsed said liutorust liugu lasta. Õnneks planetaariumi etendus oli iga poole tunni tagant, nii me vargsi hoidsime järgmise etenduse avamisaja juurde kuhu päris suur tung oli.
Planetaariumietendusele läksime kõik. Miia oli mul süles, lärmas ka pisut, aga ta polnud ainus lärmaja ja väga palju ei häälitsenuid ka. Etenduse taustaks oli Lotte ja Klausi dialoog planeetidest ja universumist üleüldse. Väga lahe ja muhe jutuajamine, ilus ja helge, lastele suunatud.
Edasi sai käidud Bruno majas kus ekspositsioon erinevatest lõikudest multikatest ja muusikatuba.
Järgmiseks Lotte maja. Taaskord üks suurejooneline puiteheitis (ma eelmiste kohta unustasin seda mainida). Suured avarad ruumid, siin on suur lai pöördega trepp mis annab elamisele väga uhke joone. Köök lasteliku aga kena köögimööbliga ja vaatega mere poole kus sein koosneb suurtest klaasidega ustest. No justkui mingisse taluhäärberisse oleks sattunud! Ühes ruumis oli laste karussell mida tuli pöörlema panna ratast keerates. Panin Miia ühe puunuku peale ja hakkasin keerutama, pilk Miial, et kui ta kukkuma peaks, oleks võimalik teda ka püüda. Aga õnneks ta ei kukkunud, kuid vaatas küll pisut altkulmu, et mis toimub.
Edasi jalutasime suurele purskkaevuga väljakule. Siin oli palju toidumüügi putkasid mis meile veel huvi ei pakkunud. Huvi pakkus hoopis Sigade maja kuhu Reijo ja Kadi sisse kadusid. Meie Kajaga sinna ei läinud – inimesi oli seal niigi palju. Meie ootasime siin Kadi ristiema kes Lottemaal töötab Ja nii siis nemad Kajaga ajasid juttu ja mina seiklesin Miiaga ringi kuniks Rebane Giovanni maja taga spetsiaalsel etenduse alal teater hakkas.
Kõik pingid olid lapsi ja lapsevanemaid täis, lisaks siinseid asukaid. Etendus oli väga aktiivne, huvitav ja muhe! Ma ütleks, et ülihea etendus! Erilised kiidusõnad kärbsele kelle jutt jooksis lobedalt etendusel ja ka väljaspool etendust Reijo istus minu kõrval, vaatas ja muheles. Kadi istus meie selja taga arst-jänese Ave süles ja oli kui seitsmendas taevas. Miia mängis meie nina all jalgade vahel erinevate asjadega ja tundis end pealtnäha imehästi. Ehk siis mis öelda tahan, on see, et etendust sai nautida üsna täiel rinnal
Etenduse järel oli vaja last kohendada ja endilgi oli aeg vaja maha võtta. Selleks sobis väga hästi Sigade maja. Siinsetel kott-toolidel oli päris palju rahvast puhkamas, aga mahtusime meiegi. Kadi ja Reijo askeldasid sigade emmega ja meie Kajaga Miiaga. Mõne aja pärast tuli siia Lotte. Sellest hetkest edasi oli Lotte Kadi ja Reijo päralt Lõpuks ta vedas neid käruga oma maja juurde, sest tal pidi seal jutustamisaeg algama, nii siis liikusime kõik sinna seda vaatama-kuulama.
Lapsed istusid kõik poolkaares ümber Lotte jutunurga. Kell oli juba palju saamas ja enamus lapsi vaatas seda pooluniselt või igavlevalt. Eks jutu kuulamine just väga aktiivne tegevus pole kah ju
Ja siis võtsime ette ühe atraktsiooni – Lotte lennumasina. Ronisime sinna teistega koos sisse ja jäime ootele. Keset ruumi oli põrandal telekas millest siis näidati drooniga filmitud videot Lotte mängumaa kohal lendamisest, samal ajal liikus põrand, et asi ehedam tunduks. Siinkohal tuleks teha Lottemaa haldajatele ettepanek, et video võiks olla salvestatud siis kui maa peal ka inimesi on, oleks lastel lõbusam ja poleks nii arusaadav, et asi võlts on :P
Lõpp lähenes. Inimesi jäi aina vähemaks. Käisime toidualast läbi ja võtsime lastele friikartulid. Olime siin ainsad külastajad Siis aga koondusime teiste juurde. Nimelt olid Lottemaal täna filmimised uue hooaja reklaamideks (vist) ja siis pidevalt rahvast filmiti nii maast kui õhust. Lõpetuseks tehti rongkäik kohalike asukate ja külalistega Elektrimaja juurest kuni piletiväravateni.
Et jaamas oli juba palju inimesi, loobusime rongisõidu ideest ja liikusime mõnede teistega koos jala parkla poole. Kui kohale jõudsime, tuli rong just teiselt ringilt, mitu ringi ta aga veel tegema pidi, seda ei tea. Igatahes meie olime kohal, ladusime asjad autosse ja sõitsime Tartu poole tagasi, sel korral roolis Kaja. Lootsime, et lapsed jäävad magama, aga ei ühti. Tuli siis neid tegevuses hoida, et nad üleliia ei lärmaks ja ei kakleks :P
Nüüd siis ka kiirkokkuvõte. Kõik need, kes arvavad, et 17€ on ülemõistuse kallis, siis lohutan teid, et te olete valesti aru saanud. Kui minna ikka avamisajaks ja olla sulgemisajani (oojaa, tegevust selleks ajaks leiab küll ja küll!), teeb see kokku kaheksa tundi. Kui viite lapse tunniks kaubanduskeskuse mänguväljakule, teeb see alates 2,5€ tunnist. Noh, tajute vahet? Lisaks, rongiga te sõitma ei pea, keegi ei käse, saab jala käia. Söök on loomulikult vaja ise osta, aga mitte keegi ei keela teil seda ise kaasa võtta. Selle kaheksa tunni (meie olude sunnil olime kokku viis aktiivset tundi) jooksul saaks ühe kena pikniku perega maha pidada küll, ja ei pea koha pealt üldse mitte midagi ostma. Ehk siis kõik on meie/teie endi kätes!
Tähendab, meie kõik jäime käiguga VÄGA rahule ja soovitan seda üsna soojalt kõigile! Siin on palju vahvaid tegevusi ja olemisi, lihtsalt ise peate tahtma neist osa võtta. Ja laske lahti oma täiskasvanulikust põikpäisusest ja olgem vahvad, elage oma lastele kaasa ja julgustage neid kõigist asjadest osa võtma. Järgmise korrani, Lottemaa!