Kõigi muude rämpsuudiste ja tühiuudiste taustal on üsna vähe puudutatud teemat mis on meie väikesele vabariigile omal ajal üsna palju peavalu tekitanud: Tšernobõl. Nimelt siis üle kahekümne aasta tagasi toimus katsetuse käigus seniajani suurim tehnoloogiline katastroof, mis muutis surnud maaks kolmveerandi Eesti suuruse maa-ala Ukrainast. Katastroofi järgselt veeti sinna suurel hulgal inimesi, ka eestlasi, kellest suur osa sai tõsiseid tervisekahjustusi. Reaktorist välja paiskunud mürgid on puistatud tugevalt ka üle meie vabariigi, mis tähendab peidetud haigusi ja nende tekitajaid. Tähendab, kahjusid polegi võimalik kokku lugeda.
On mis on, aga reaktor kaeti betoonsarkofaagiga mis oli ideeliselt toimima mõeldud 30 aastat. Varsti-varsti oleks selle aeg ümber saanud. Nüüd siis aga uudis, et neli aastat ehitatud ja 2,1 miljardit eurot maksma läinud kilp on reaktorile peale sõidutatud. Isegi kui allpool olevat timelapse lõiku vaatate, siis uskuge, selle kõrgus on 108 meetrit! Seda metall-kolossi sõidutati peale üle kahe nädala (erinevatel põhjustel) ja tööd temaga on sellegipoolest veel mitte lõppjärgus: ventilatsioon ja jälgimistehnika on veel paigaldamata. Lisaks hakatakse selle all hiljem vana betoonsarkofaagi maha kangutama.
Miks see uudis nii tähtis on? Ma olen neljakümnene ja mäletan veel lapsepõlvest seda teemat. Tol korral ma ei näinud küll selle ulatust ja tõsidust. Hilisematel aastatel kuulsin palju mida tähendas kiiritada saamine: sellest tuli saateid ja dokfilme. Ja kui mina seda juba mäletan, siis mäletab seda ka pool praegusest elavast vabariigi elanikkonnast. Jah, kui palju see tänapäeval kellelegi korda läheb, ma ei tea, aga kui sajanditagust küüditamist peab mäletama, siis võiks ju seda ka mäletada.
Katastroofist lähemalt Wikipedias ja täpsem lugu sarkofaagiehitusest.