Õhtusöögiks mõtlesin pelmeene teha. Mõeldud tehtud. Poolik pakk oli sügavkülmas olemas. Panin vee keema ja valasin saagi vette. Kurat! Frikadellid! Seal nad hulpisid, keevas vees. Esimese ehmatusena mõtlesin et võtan välja ja uuesti külma aga nad sulasid liiga kiiresti. Nii sain lõpuks pelmeenide asemel frikadelli-borši-nuudlisupi.
Ausalt on taolisi tähelepanematuse totrusi varem ka olnud (hehh, kellel poleks). Näiteks otsisin eelmine aasta enda jaoks "parimat" šampooni, no poolt tundi päris mitte aga ikkagi kaua. Endalgi sai juba siiber. Nagu leidsin kah ja ostsin ära. Kodus dušši all olles tundus et asi ei vahutagi eriti, vaatad pudelilt silti – palsam!
Või siis otsisin wc paberit, kah otsid ja müttad ja leiad normaalse hinnaga veel. Kodus aga kotist välja tõstes loed et paberkäterätikud. Aitäh jällegi.
Novot, elu on veidrusi täis, naerge nüüd südamest 