Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!

Jeee ja pirrakiii! Ühise lobatoomia tulemusena tegime töö juurest teisipäevasest päevast talispordipäeva. Otsustasime minna Mesikamäe kanti metsaradadele suusatama ja muid taliharrastusi mekkima. Sott oli selge et minek on rohkem lõbu kui sport.
Kiired tööalased probleemid ei lasknud meid välja sõita just sel kellaajal mis plaanitud, õnneks aga palju hiljaks ka ei jäänud. Õnn see et Mesikamäe nii lähedal on. Välja sõitsime nelja massinaga, kõigil olid suusad kaasas, kaasa oli pakitud ka mitu termost teega ja hunnik saiakesi, lihakraami ja kringel. Rahvaarvuks lugesime kokku kaheksa.
Linnavälist talvist loodust ilutsedes jõudsime kõik õnnelikult kohale. Pikka pidu ei olnud, kohalik rääkis täpsemalt kus mis asub, panime suusad alla ja metsavallutus sai alguse. Start oli kuidagi kaootiline ja varsti oli terve 3 km rada meid erinevate vahedega täis. Esimene koondumine oli peale esimest tõsist laskumist, kõik vist ootasid korralikke matse mida aga ei tulnud :P Metsa alla jäid veel mõned laskumised, kes oli arem ja libistas enda poole mäeni, kes oli julgem ja kündis näoga lumekoorikut nii et veri lendas. Nimelt Taimol õnnestus (või ebaõnnestus) end räsida. Peale teise kilomeetri märki avastasime viimaseid, Taisit ja Riinat. Nemad ei saanud märkidest aru ja lõikasid üle kilomeetri maad ja said meie, esimestega, minu ja Monikaga kokku. Ootasime siin siis teisedki järele ja läksime finiši poole. Kuigi oli vast kilt lõpuni tekkisid jällegi suured vahed. Olime Monikaga ammu lõpus kui liitus Egne, Mairo ja siis miskil hetkel ka Taimo. Hakkasime uurima kus võiks snowtubitada ja kolasime erinevaid majalähedasi künkaid pidi suusatades ringi. Lõpuks oli eemalt näha ka Marge saabumist. Läksime kõik maja juurde teed jooma ja panime suusad ära. Lõpuks nägime Riina õhetavat nägu saabumas. Ainus kes puudu oli oli Taisi. Tema saabus Riinast 5 min hiljem, suusad alt võetud ja kepp ära lõhutud :P
Vahepeal saabus Ele. Kohalik ajas ka enda majast välja, tegime grupipildid ja võtsime kolm tubikummi. Nendega siis läksime tasastele nõlvadele kuna meil olid pooled selle ala võõrad ja kippusid kartma. Madalad ja pikad langused aga tekitasid neis hasarti ja julgust, seega võtsime oma pundi ja läksime metsa alla põhimäele. Küll aga madalatel mägedel Taisi oskas võpsikust kuidagi nii läbi sõita et jala ära väänas. Pisukesel ülevaatusel kondimurret mai tuvastanud, panime peale lund ja mõne hetke hiljem oli ta juba jalul ja ei kurtnud.
Metsarada oli 600 meetrit enne kui mäele saime. Mägi oli kõrge ja lahe. Kõik va Marge ja Riina tulid sealt korduvalt alla. Mulle väga meeldis, õnneks polnud erilisi hüppeid vaid sai nautida kiiret hoogu ja pikka liugi. Korra õnnestus isegi Monika alla ajada
Et kummilaenutus oli tunnine, siis pikka pidu polnud ja võtsime ette tagasitee. See kulges enamasti mäest alla ja kummivedajad, mina ühena neist, enamuse teest sõitsime.
Maja juures tegime söömad ja joomad. Lõkketegemisest loobusime, enamus ei näinud erilist mõtet, mõni teine kord Kõik mis üle jäi, ja seda jäi palju, jagasime omavahel ära ja startisime taas Tartusse.
Järgmisel päeval siis lugesime vigased üle. Neid oli meil 25%!!! Kaheksast kaks käisid õhtupoolikul isegi traumapunktist läbi. Taimol läks õhtuks käsi paiste, tehti pilti, suurt midagi ei tuvastatud aga seoti igaks juhuks kinni. Taisi ei jõudnudki tööle. Siiski see võpsik oli teda tugevasti hammustanud ja seoti temagi kinni ja nüüd lonkab. Külma aga keegi ei saanud, seegi hea Pildirida SIIN.