Rõõm on kõigile teatada et siilid on meie õuele naasnud. Igal aastal on aias siil olnud, sel aastal aga, kuni tänase päevani, polnud ühtegi isendit näha olnud. Majandasin kuuri ees lapsele mänguvankrit teha kui Kaja Kadiga õue asja vaatama tuli. Jalutasin siis natuke lapsega ja läksin oma aialapile. Kuuri ja aia vahel aga oli pisemat sorti siilike. Alguses tundus et ta on vigane. Igatahes lippasin tuppa, vaatasin netist et siilidele ei tohi anda piima ja leiba, aga võiks anda loomseid jäätmeid, juustu ja vett. Juustu ja vett oli, seega viisime talle need otse nina alla. Loom kohe elavnes ja pistis juustutükki suure isuga. Kui Kaja läks veel ühte tükki andma, hakkas siilike kartma ja pistis punuma. Ei olnud tal viga midagi, täies elujõus siilike! Jah, vahva värk, siilid on ühed mu lemmikloomad 
