Ühel vennal oli tänane hommik ikka maru segane. Ega ta vist aru ei saanud kus ta on, mis ta on ja mida ta tahab. Seisis seal Salongi ukse taga Võru tänaval, koputas uksele, vahepeal kolkis seda jalaga ja peaga. Mõnda aega jalutas edasi tagasi, tegi mingi veidra ringi nurga taha ja maandus uuesti ukse juures. Hale mees, kas siis on nii palju vaja lakkuda et varahommikulgi pole pilti ees 
