Tööpäev on täna jooksmist ja pisidetaile täis. Paistab et on üleüldine meililiikluse probleem siin vabariigis.
Õhtul käisime Kajaga pakendikonteinerit täitmas, Maximas toidu järel ja ühtlasi sai proovitud oma uut jopet koos pükstega, et kas sobivad homseks külmaks talveilmaks suusatamiseks selga panna.
Teisipäev. Täna tulin tööle varem kuna olin korralikult sisse pakitud ja ei tahtnud tuupis täis bussiga tulla. Essa kontroris! Täis bussi ei tahtnud tegelikult oma talvise riietuse pärast, liiga palav oleks hakanud. Nimelt oli täna kuni kella 11'ni tööpäev ja peale seda talispordipäev.
Talispordipäeva kohta saab lugeda kui klikkida SIIA.
Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
Talispordipäev
- Üksikasjad
- -> 2117
Jeee ja pirrakiii! Ühise lobatoomia tulemusena tegime töö juurest teisipäevasest päevast talispordipäeva. Otsustasime minna Mesikamäe kanti metsaradadele suusatama ja muid taliharrastusi mekkima. Sott oli selge et minek on rohkem lõbu kui sport.
Kiired tööalased probleemid ei lasknud meid välja sõita just sel kellaajal mis plaanitud, õnneks aga palju hiljaks ka ei jäänud. Õnn see et Mesikamäe nii lähedal on. Välja sõitsime nelja massinaga, kõigil olid suusad kaasas, kaasa oli pakitud ka mitu termost teega ja hunnik saiakesi, lihakraami ja kringel. Rahvaarvuks lugesime kokku kaheksa.
Linnavälist talvist loodust ilutsedes jõudsime kõik õnnelikult kohale. Pikka pidu ei olnud, kohalik rääkis täpsemalt kus mis asub, panime suusad alla ja metsavallutus sai alguse. Start oli kuidagi kaootiline ja varsti oli terve 3 km rada meid erinevate vahedega täis. Esimene koondumine oli peale esimest tõsist laskumist, kõik vist ootasid korralikke matse mida aga ei tulnud :P Metsa alla jäid veel mõned laskumised, kes oli arem ja libistas enda poole mäeni, kes oli julgem ja kündis näoga lumekoorikut nii et veri lendas. Nimelt Taimol õnnestus (või ebaõnnestus) end räsida. Peale teise kilomeetri märki avastasime viimaseid, Taisit ja Riinat. Nemad ei saanud märkidest aru ja lõikasid üle kilomeetri maad ja said meie, esimestega, minu ja Monikaga kokku. Ootasime siin siis teisedki järele ja läksime finiši poole. Kuigi oli vast kilt lõpuni tekkisid jällegi suured vahed. Olime Monikaga ammu lõpus kui liitus Egne, Mairo ja siis miskil hetkel ka Taimo. Hakkasime uurima kus võiks snowtubitada ja kolasime erinevaid majalähedasi künkaid pidi suusatades ringi. Lõpuks oli eemalt näha ka Marge saabumist. Läksime kõik maja juurde teed jooma ja panime suusad ära. Lõpuks nägime Riina õhetavat nägu saabumas. Ainus kes puudu oli oli Taisi. Tema saabus Riinast 5 min hiljem, suusad alt võetud ja kepp ära lõhutud :P
Vahepeal saabus Ele. Kohalik ajas ka enda majast välja, tegime grupipildid ja võtsime kolm tubikummi. Nendega siis läksime tasastele nõlvadele kuna meil olid pooled selle ala võõrad ja kippusid kartma. Madalad ja pikad langused aga tekitasid neis hasarti ja julgust, seega võtsime oma pundi ja läksime metsa alla põhimäele. Küll aga madalatel mägedel Taisi oskas võpsikust kuidagi nii läbi sõita et jala ära väänas. Pisukesel ülevaatusel kondimurret mai tuvastanud, panime peale lund ja mõne hetke hiljem oli ta juba jalul ja ei kurtnud.
Metsarada oli 600 meetrit enne kui mäele saime. Mägi oli kõrge ja lahe. Kõik va Marge ja Riina tulid sealt korduvalt alla. Mulle väga meeldis, õnneks polnud erilisi hüppeid vaid sai nautida kiiret hoogu ja pikka liugi. Korra õnnestus isegi Monika alla ajada
Et kummilaenutus oli tunnine, siis pikka pidu polnud ja võtsime ette tagasitee. See kulges enamasti mäest alla ja kummivedajad, mina ühena neist, enamuse teest sõitsime.
Maja juures tegime söömad ja joomad. Lõkketegemisest loobusime, enamus ei näinud erilist mõtet, mõni teine kord Kõik mis üle jäi, ja seda jäi palju, jagasime omavahel ära ja startisime taas Tartusse.
Järgmisel päeval siis lugesime vigased üle. Neid oli meil 25%!!! Kaheksast kaks käisid õhtupoolikul isegi traumapunktist läbi. Taimol läks õhtuks käsi paiste, tehti pilti, suurt midagi ei tuvastatud aga seoti igaks juhuks kinni. Taisi ei jõudnudki tööle. Siiski see võpsik oli teda tugevasti hammustanud ja seoti temagi kinni ja nüüd lonkab. Külma aga keegi ei saanud, seegi hea Pildirida SIIN.
Kiired tööalased probleemid ei lasknud meid välja sõita just sel kellaajal mis plaanitud, õnneks aga palju hiljaks ka ei jäänud. Õnn see et Mesikamäe nii lähedal on. Välja sõitsime nelja massinaga, kõigil olid suusad kaasas, kaasa oli pakitud ka mitu termost teega ja hunnik saiakesi, lihakraami ja kringel. Rahvaarvuks lugesime kokku kaheksa.
Linnavälist talvist loodust ilutsedes jõudsime kõik õnnelikult kohale. Pikka pidu ei olnud, kohalik rääkis täpsemalt kus mis asub, panime suusad alla ja metsavallutus sai alguse. Start oli kuidagi kaootiline ja varsti oli terve 3 km rada meid erinevate vahedega täis. Esimene koondumine oli peale esimest tõsist laskumist, kõik vist ootasid korralikke matse mida aga ei tulnud :P Metsa alla jäid veel mõned laskumised, kes oli arem ja libistas enda poole mäeni, kes oli julgem ja kündis näoga lumekoorikut nii et veri lendas. Nimelt Taimol õnnestus (või ebaõnnestus) end räsida. Peale teise kilomeetri märki avastasime viimaseid, Taisit ja Riinat. Nemad ei saanud märkidest aru ja lõikasid üle kilomeetri maad ja said meie, esimestega, minu ja Monikaga kokku. Ootasime siin siis teisedki järele ja läksime finiši poole. Kuigi oli vast kilt lõpuni tekkisid jällegi suured vahed. Olime Monikaga ammu lõpus kui liitus Egne, Mairo ja siis miskil hetkel ka Taimo. Hakkasime uurima kus võiks snowtubitada ja kolasime erinevaid majalähedasi künkaid pidi suusatades ringi. Lõpuks oli eemalt näha ka Marge saabumist. Läksime kõik maja juurde teed jooma ja panime suusad ära. Lõpuks nägime Riina õhetavat nägu saabumas. Ainus kes puudu oli oli Taisi. Tema saabus Riinast 5 min hiljem, suusad alt võetud ja kepp ära lõhutud :P
Vahepeal saabus Ele. Kohalik ajas ka enda majast välja, tegime grupipildid ja võtsime kolm tubikummi. Nendega siis läksime tasastele nõlvadele kuna meil olid pooled selle ala võõrad ja kippusid kartma. Madalad ja pikad langused aga tekitasid neis hasarti ja julgust, seega võtsime oma pundi ja läksime metsa alla põhimäele. Küll aga madalatel mägedel Taisi oskas võpsikust kuidagi nii läbi sõita et jala ära väänas. Pisukesel ülevaatusel kondimurret mai tuvastanud, panime peale lund ja mõne hetke hiljem oli ta juba jalul ja ei kurtnud.
Metsarada oli 600 meetrit enne kui mäele saime. Mägi oli kõrge ja lahe. Kõik va Marge ja Riina tulid sealt korduvalt alla. Mulle väga meeldis, õnneks polnud erilisi hüppeid vaid sai nautida kiiret hoogu ja pikka liugi. Korra õnnestus isegi Monika alla ajada
Et kummilaenutus oli tunnine, siis pikka pidu polnud ja võtsime ette tagasitee. See kulges enamasti mäest alla ja kummivedajad, mina ühena neist, enamuse teest sõitsime.
Maja juures tegime söömad ja joomad. Lõkketegemisest loobusime, enamus ei näinud erilist mõtet, mõni teine kord Kõik mis üle jäi, ja seda jäi palju, jagasime omavahel ära ja startisime taas Tartusse.
Järgmisel päeval siis lugesime vigased üle. Neid oli meil 25%!!! Kaheksast kaks käisid õhtupoolikul isegi traumapunktist läbi. Taimol läks õhtuks käsi paiste, tehti pilti, suurt midagi ei tuvastatud aga seoti igaks juhuks kinni. Taisi ei jõudnudki tööle. Siiski see võpsik oli teda tugevasti hammustanud ja seoti temagi kinni ja nüüd lonkab. Külma aga keegi ei saanud, seegi hea Pildirida SIIN.
Tagasi jõudsime sealt natuke enne viit. Oli väga mõnus olla ja füüsiline koormamine tõi mõnusa õhtu ja une.
Kolmapäev. Tööl oli sigaasjalik päev. Kella neljaks sõitsin Püssirohukeldrisse. Siin siis tööpäev jätkus. Tegime õhtusöögi ja panime paika plaanid edasisteks käikudeks. Kella kaheksa paiku suundusime Erkki ja Sassiga juba Ülikooli Kohvikusse. Töö jätkus kuni minu ja Erkki osa sai punkti. Sass siis maadles, olime talle seltsiks. Samal ajal ka kondasin majas ringi ja tegin pildituuri. Kodu kalpsasin südaöö paiku.
Kohvikus tehtud piltide kohta käivat teemat saab lugeda kui klikkida SIIA.
Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
Tartu läbi Ülikooli Kohviku
- Üksikasjad
- -> 1853
Töökohustused viisid mu südaöisel ajal Ülikooli kohvikusse. Muude tegemiste kõrvalt tegelesin ka pildistamisega. Põhiliselt just teise korruse kohvikuruumis ja koridorides. Üritasin võtta erinevaid vaateid siseruumis nii välguga kui ka ilma ja välisvaateid ilma igasuguse timmimiseta. Ilus on näha et kõik ümberkaudsed majad on renoveeritud ja fassaadid on üks uhkem kui teine. Ma kohe nautisin seda vana maja ja vanade majade vaateid aknast. Imeilus! Pilt on muidugi stoppkaader minu vaate järgi, oma silm on siiski midagi muud. Samas oma silmaga vaadates ei märka nii paljusid detaile kui pildi peal, mõlemal on oma eelis. Mõne pildi peale üritasin ennastki püüda, aga ega eriti ei õnnestunud... Pildirida SIIN. Pildireas on ka järgmise hommiku sama kandi pildid.
Neljapäev. Hommik viis mu jällegi Ülikooli Kohvikusse. Teel sinna tegin mõned pildid. Nii öiseid kui hommikusi pilte saab vaadata SIIT.
Kohvikus olid siis töökohtadel täna ka inimesed Saime siis tuttavaks ja hakkasime üle vaatama et kõik töötaks ja kuulasin ära erinevad probleemid (lahendasin ikka ka). Kui asjatoimetused said ühele poole, võtsin suuna kaubsi kõrvale bussipeatusse, aga et oli aega käisin kaubsi all toidukas. Midagi ei ostnud, vaatasin kella et kui sularaha ka võtta siis läheb kiireks. Turvaväravatest väljudes aga hakkasid sireenid laulma. Voi vi**u! No papi ei tahtnud kohe kotti lammutama hakata et äkki läheme turvatuppa. Kolasime siis parklas ja lähistel kuni nimetet toani. Küsiti et ega kaableid pole vms. Muidugi oli, mitu rulli keeratud võrgukaablit oli, need raiped häiresse masina panidki. Sain siis sealt tulema, jõudsin isegi bussile, sularaha aga jäigi võtmata.
Tööle jõudnud sain kohe massaažilauale, väga mõnus peale üleeilset suusatamist. Ja nii olingi siis kuni tööpäeva lõpuni Ringteel.
Õhtused toimetused tõid tööd pisut kodu kaasa. Kaja tuli ka palju hiljem kui varem, nii et pisut teistmoodi õhtu.
Reede. Tööpäev tööpäevaks, õhtuses plaanis aga oli etendus Jäine Mõrv. Kaido ja Piret tulid meile, tegime veini ja niisama kuniks Piretil õnnestus pokaalitäis veini läpakasse valada.
Läpakasaagaks klikkida SIIA.
Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
Rüperaali õnnepäevad
- Üksikasjad
- -> 2529
Kord elanud Filosoofi tänaval härra kel aeg-ajalt kõiksugu rahvast külas käinud. Seda rahvast harjunud härra kostitama nii palukese kui mõduga. Kord olnud jällegi külad majas ja maitsnud punasekarva kõrgesse pokaali valatud jooki. Jook maitsnud imehea ja tuju tõusnud silmisse.
Sellel härral oli ka üks veidrat sorti kaadervärk mida rüperaaliks nimetataks. Seda massinat saavat kasutada nii kaugele nägemiseks kui ka kuulmiseks, samas ka kaugete maade rahvastega suhtlemiseks. Massinas olevat nii palju tarkust kui mitu sugupõlve inimkonda seda kanda ei suutvat.
Aga siis, suure toretsemise käigus üks kostiline aga sai kas suurest kurjast puudutatud või vanatühi ise ta kätt lükkas, küll aga pokaal sellest tiivad võttis ja kogu oma sisu rüperaalile valas.
Ei perelised ega kostilised jäänud seda suurt imet pikalt kaema vaid kiirelt üritati päästa mis päästa annab. Raal lülitati hetkega välja ja valati kõik see neste seest kus seda ja teist. Mure- ja vihapilvi õnneks kellelgi ei tõusnud, jäädi lootma et raal hommikul elu ja tervise juures oleks. Seks otstarbeks pandi ta ahjule kuivama ja elu üle järele mõtlema.
Et aga uudishimu küüned pikad on, sestap mõned tunnid peale juhtumist otsustati raalile särts sisse panna ja ta tööle saada. Õnn aga oli kenasti majas ja masin töökorras. Seda ilu ei saanud jätta tähistamata ja mõdu tassiti taas lauale, raal sedakorda tõsteti aga heaga kaugustesse.
Sellel härral oli ka üks veidrat sorti kaadervärk mida rüperaaliks nimetataks. Seda massinat saavat kasutada nii kaugele nägemiseks kui ka kuulmiseks, samas ka kaugete maade rahvastega suhtlemiseks. Massinas olevat nii palju tarkust kui mitu sugupõlve inimkonda seda kanda ei suutvat.
Aga siis, suure toretsemise käigus üks kostiline aga sai kas suurest kurjast puudutatud või vanatühi ise ta kätt lükkas, küll aga pokaal sellest tiivad võttis ja kogu oma sisu rüperaalile valas.
Ei perelised ega kostilised jäänud seda suurt imet pikalt kaema vaid kiirelt üritati päästa mis päästa annab. Raal lülitati hetkega välja ja valati kõik see neste seest kus seda ja teist. Mure- ja vihapilvi õnneks kellelgi ei tõusnud, jäädi lootma et raal hommikul elu ja tervise juures oleks. Seks otstarbeks pandi ta ahjule kuivama ja elu üle järele mõtlema.
Et aga uudishimu küüned pikad on, sestap mõned tunnid peale juhtumist otsustati raalile särts sisse panna ja ta tööle saada. Õnn aga oli kenasti majas ja masin töökorras. Seda ilu ei saanud jätta tähistamata ja mõdu tassiti taas lauale, raal sedakorda tõsteti aga heaga kaugustesse.
Peale Teatrimaja külastust avastasime et ETV's jookseb ka mingi etendus ja see oli väga lõbus.
Mõlema etenduste kohta loe klikkides SIIA.
Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
Teatripäev mitmel rindel
- Üksikasjad
- -> 1735
Reedene päev oli korralik teatripäev. Etendust sai vaadatud nii teatri seinte vahel kui ka koduseinte vahel telepurgist.
Juba paar kuud tagasi panime pead kokku ja käisime ostmas piletite soodusmüügil pileteid etendusele Jäine Mõrv. Käisime siis neljakesi: Kaja, Piret, Kaido ja mina. Saime tunnike enne etendust kokku ja tegime kerge veinikese.
Teater oli pooltäis ja oligi hea, vaheajal rohkem ruumi liikuda ja etenduse lõppedes lühem riidehoiu järjekord :P
Etendust ma nimetaks jällegi klassi "lihtne etendus." Erilist näitlejatööd see ei vajanud. Samas oli ta hea ja nauditav. Teemaks kahe krimi-kirjaniku omavaheline kiskumine kus üks üritab teist ära koristada et jääks mulje justkui õnnetusest. Ja loomulikult on mängus naine, kahepalgeline. Kui ühe kirjaniku kadumine rõdult ei üllatanud, siis lõpplahendus küll
Teine etendus tuli siis samal õhtul kodus: ETV'st. Nimeks Palju Õnne Argipäevaks. Vaat see oli korralik teater ja näitlejatöö. Nalja nabani. Hea et seda teatris ei pidanud vaatama, rahvas oleks poole tekstist naernud nii et seda poleks kuulda olnud. Teemaks segane perekorraldus. Naine tuleb puhkusereisilt teine mees kaasas, üliõnnelik ja räägibki mehele et hakkame kõik koos elama. Mees ei saa nagu alguses pihta ja on segaduses ning punnib vastu. Naine siis pidevalt rõhutab et kas ta tõesti ei taha et tema naine oleks õnnelik ja ta ju armastab mõlemat, mis seal siis halba olla saab. Kogu selle jama juurde kuulub ka miski tips kes on algsesse peremehesse pikka aega armunud ja on suutnud korraldada asjad nii et ta saaks viibida kogu aeg mehe lähedal... Igatahes lõpp laheneb ehk pisut liiga äkki aga ta laheneb.
Nonii, seks korraks vist küll. Kuu aja pärast saab jälle teatrimaja külastada
Juba paar kuud tagasi panime pead kokku ja käisime ostmas piletite soodusmüügil pileteid etendusele Jäine Mõrv. Käisime siis neljakesi: Kaja, Piret, Kaido ja mina. Saime tunnike enne etendust kokku ja tegime kerge veinikese.
Teater oli pooltäis ja oligi hea, vaheajal rohkem ruumi liikuda ja etenduse lõppedes lühem riidehoiu järjekord :P
Etendust ma nimetaks jällegi klassi "lihtne etendus." Erilist näitlejatööd see ei vajanud. Samas oli ta hea ja nauditav. Teemaks kahe krimi-kirjaniku omavaheline kiskumine kus üks üritab teist ära koristada et jääks mulje justkui õnnetusest. Ja loomulikult on mängus naine, kahepalgeline. Kui ühe kirjaniku kadumine rõdult ei üllatanud, siis lõpplahendus küll
Teine etendus tuli siis samal õhtul kodus: ETV'st. Nimeks Palju Õnne Argipäevaks. Vaat see oli korralik teater ja näitlejatöö. Nalja nabani. Hea et seda teatris ei pidanud vaatama, rahvas oleks poole tekstist naernud nii et seda poleks kuulda olnud. Teemaks segane perekorraldus. Naine tuleb puhkusereisilt teine mees kaasas, üliõnnelik ja räägibki mehele et hakkame kõik koos elama. Mees ei saa nagu alguses pihta ja on segaduses ning punnib vastu. Naine siis pidevalt rõhutab et kas ta tõesti ei taha et tema naine oleks õnnelik ja ta ju armastab mõlemat, mis seal siis halba olla saab. Kogu selle jama juurde kuulub ka miski tips kes on algsesse peremehesse pikka aega armunud ja on suutnud korraldada asjad nii et ta saaks viibida kogu aeg mehe lähedal... Igatahes lõpp laheneb ehk pisut liiga äkki aga ta laheneb.
Nonii, seks korraks vist küll. Kuu aja pärast saab jälle teatrimaja külastada
Laupäev. Maast lahti, Inna peale, Kaido peale ja Eedenisse. Kes läks spordipoodi ja kes ülejäänud taksipäevadele. Et shoppamisest veel vähe, käisime ja külastasime Tartu Näitustes toimunud veidrat müügiüritust.
Müügiüritusest teema SIIN.
Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
Suur discounteri laomüük
- Üksikasjad
- -> 1960
Nädalavahetusel oli linnas sebimist. Ja rahvas sebib just seal kus midagi ODAVALT antakse. Seekord siis anti odavalt Tartu Näitustemajas. Suurmüügi nimetuski märkis nii suurust kui odavust: Suur Discounteri Laomüük. Et nagunii oli plaanis laupäeval rattad alla saada, siis otsustasin et käime ka sealt läbi. Nii me siis käisime: Inna, Kaja, Kaido ja mina.
Jätsin juba teadlikult auto EPMÜ mehaanikahoone parklasse ja õige mõte ta ka oli. Kogu võimalik ala oli autodega asustatud ja rahvast vooris igast nurgast.
Müük ise oli tagumises hallis. Saanud ukse vahelt sisse tervitas meid suur ruum täis tuubitud inimesi. Inimeste vahel looklesid pikad kastidehunnikute vaod täis erinevat riidestaffi. Kui tibud lendasid kohe aktsiooni, siis meie Kaidoga vaatasime lolli näoga, tegime tiiru rahva vahel ja tundsime endid täiesti vales kohas olevat. No nagu kaltsupoes. Inimesed aga rabasid ja tuhnisid kui mullamutid riidekastides, mõni sikutas kasti isegi enda sabas – oli juba suure valiku suutnud teha. Seinte ääres ja nurkades kakkusid, enamasti naisterahvad, omil riideis seljast et teha ostueelne prooviring. Kahjuks ei tulnud ükski neist piltidest välja kuna mai söandanud välku sisse lülitada.
Igatahes masendus süvenes ja otsustasime hoopis kohvi võtta ja niisama kõrvalt kaeda. Nägime ka Toomast oma perega. Kui kohvi sai lõpu, otsisime tibud üles ja ütlesime et me käime kaubamajas ära et võtku siis vabalt ja nad võtsidki.
Pärast tulime neile järele, aga sisse enam ei läinud, mõttetu värk.
Jätsin juba teadlikult auto EPMÜ mehaanikahoone parklasse ja õige mõte ta ka oli. Kogu võimalik ala oli autodega asustatud ja rahvast vooris igast nurgast.
Müük ise oli tagumises hallis. Saanud ukse vahelt sisse tervitas meid suur ruum täis tuubitud inimesi. Inimeste vahel looklesid pikad kastidehunnikute vaod täis erinevat riidestaffi. Kui tibud lendasid kohe aktsiooni, siis meie Kaidoga vaatasime lolli näoga, tegime tiiru rahva vahel ja tundsime endid täiesti vales kohas olevat. No nagu kaltsupoes. Inimesed aga rabasid ja tuhnisid kui mullamutid riidekastides, mõni sikutas kasti isegi enda sabas – oli juba suure valiku suutnud teha. Seinte ääres ja nurkades kakkusid, enamasti naisterahvad, omil riideis seljast et teha ostueelne prooviring. Kahjuks ei tulnud ükski neist piltidest välja kuna mai söandanud välku sisse lülitada.
Igatahes masendus süvenes ja otsustasime hoopis kohvi võtta ja niisama kõrvalt kaeda. Nägime ka Toomast oma perega. Kui kohvi sai lõpu, otsisime tibud üles ja ütlesime et me käime kaubamajas ära et võtku siis vabalt ja nad võtsidki.
Pärast tulime neile järele, aga sisse enam ei läinud, mõttetu värk.
Selline müügivärk oli aga meile Kaidoga vastu karva ja jätsime tibud asjatama ja ise läksime Kaubamajja. Oli plaan jalka fännitamise atribuutikat laiendada mütside ja kinnaste näol. Kaua ei läinudki kui võtsime tibud peale ja sõitsime Lõunakasse. Lõunakas aga midagi erilist ei pakkunud, uni tuli hoopis peale.
Õhtul vaatasime mõttetut saadet Eesti Laul 2009 {slider mida saab lugeda kui klikkida SIIA." open="false"}
Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
Eesti Laul 2009
- Üksikasjad
- -> 1963
Lowry – You Ain't What I Need. Mis iganes loomaga siin tegu oli, timberlake kloon, timbalandi hale plagiaat, aga eks ta ise tea. Lugu oli igatahes totaal suvaline jama, tantsukene mida nad seal etendasid koos backiga oli nende jaoks ilmselgelt liiga raske. Intervjuus mainis küll et teevad tublit tantsutrenni, laulutrenni sellise loo juures tõesti erilist vaja pole.
Janne Saar – I Am Too Good Fo You. Jällegi, miski uus elukas, Janne nazõvajetsa. No lugu oli juba rohkem eurolugu, korralik estraad. Kleit oli küll suure küsimärgiga kaheldav, miski tissiimitatsiooniga, aga oli arusaadav et jalad olid seal kõige vaadeldavamad visuaalsed objektid ja peale selle kõik muu seal ümber... Muuseas, mis seal üldse muud ümber oli?
StereoChemistry - Öösiti kõndides. Esimene rokilugu, ometigi. Kui dude oma laulu aga lahti päästis siis... Ei tema hääl pole veenev ja lugu oli ka liiga mürane. Kokkuvõttes: JAMA, "Kerige edasi!" nagu Kaja ütles. Ohoo, ja nad on tartlased!
Urban Symphony – Rändajad. Vaat tehke mis tahate aga algusakordid on tuttavad, varastatud järelikult! Muidu kena tots ja puha, naistebänd. Või noh, sünt ja keelpillid, muuseas, üks taustalaulja seisis jalad totaalselt laiali, ise miniseelikuga. Vaadake aga, tots mängis ka viiulit. Hea küll, lugu looks, meloodia mulle küll meeldib, võibolla pisut liiga idamaise kõlaga. Ja mis, polegi ühekordne projekt, eks me kae mis sealt veel tulemas on. Kahju et ise muusikaga ei tegele vaid on Lõhmuse jagu, teadagi.
Chalice & Maagiline Kuues – Nelikümmend. No kes kurat neid lugusid siia valib?! Kas tõesti žürii isiklik sõbraring on nii tugev et sellist jama sisse pannakse. Valitakse ju ideeliselt eurolugu. Ohtaevasannaarmu! PASK. See oli lugu kus me vaatasime köögi poole ja asusime võileibu tegema, loodame et on lühike lugu. Muuseas, see laul olevat sõbrale, ju see siis polnud just eriti hea sõber.
Köök ja Kaire Vilgats – Üürnik. Nagu kaks kohtlast, ehk siis esimene vähe lõbusama kostüümindusega esitlus. Lugu, tuleb vist kasutada – NAGU IKKA saast. Ma kahtlen juba žürii vaimses tervises ja käsi väriseb puldi järele, peaaegu tundub et Õnne 13 oleks ka parem vaadata (kuigi seda hetkel ei tule). Meesesinejale kingiti rätik, no aga see higistas ka nagu hirmus.
Rolf Junior – Fre:.dom. Selles loos oli vaja silmi jagama hakata kahele poole pisikest Rolfikest. Siiani parim lugu peale Rändajad loo. Kõik neli põhilist liikuvat tegelinskit olid kenas valges riietuses ja tantsuke oli selline millega nad ka hakkama said. See et ma ütlesin ta teise koha looks praeguseks hetkeks ei tähenda et lugu mulle meeldib, ei meeldi. Lugu Ingel on siiani tema esituse parim...
Traffic - See päev. Oi lugu muudkui algas ja algas ja algas ja algas ja tüüp midagi ulus. Noh, ideeliselt meeldis (isegi) aga ei usu et euros midagi erilist saavutaks. Sai kiiremini läbi kui lootsin. Lahe kingitus tehti neile – sama lugu läti keeles.
Ithaka Maria - One Last Dance. Naistekas esimese hurraaga, siis tuli välja trummarimehike ja miski tobe tume šljapaga veidrik. Mingisugune integratsioon või Maria salaahvatlus? Meedia, jookske nüüd tormi! Järvise Piretit kitaaraga näidati vaat et rohkemgi kui lauljat, oli selles ka mingi point? Vallaste, va ilmatüdruk (tüdruk kes on pidevalt ilma), pasundas ka bäkki. Kõige rohkemate kuulsustega pala. Hmmm, vana Maria on? Näeb välja minuvanune. (Uuritud: sünd 1979)
Laura – Destiny. Joomajooo, misasi see seljas oli? Ja mis junn see peas juuksekarvust tehtud oli? Lugu meeldis aga selline riietus... ...ah, las olla, tema laulude teemad on ka tavaliselt umbluu. Mai viitsinud sõnu kuulata aga arvan et seal oli ka miski kosmose-planeetide teema nagu ta viimases-esimeses albumis. Samas õhtu parim lugu, žürii on mitte otsustav, nende eest on ära otsustatud kes eurole läheb ja Laura kõrvale on taak välja otsitud, pähh. Sõitke kõik seenele!
Kas tõesti eraalgatusest või mitte rahajõmmide meeskondade poolt tehtud bändidelt tõesti midagi head ei tule? Selle aasta lugudevalikuga on ju juba ära otsustatud et võitjaks peab tulema Lõhmuse Laura. Ma olen kindel et isegi kui ei peaks tulema, siis muudetakse hääletust ja ikkagi läheb Laura. Tahate kihla vedada?
Janne Saar – I Am Too Good Fo You. Jällegi, miski uus elukas, Janne nazõvajetsa. No lugu oli juba rohkem eurolugu, korralik estraad. Kleit oli küll suure küsimärgiga kaheldav, miski tissiimitatsiooniga, aga oli arusaadav et jalad olid seal kõige vaadeldavamad visuaalsed objektid ja peale selle kõik muu seal ümber... Muuseas, mis seal üldse muud ümber oli?
StereoChemistry - Öösiti kõndides. Esimene rokilugu, ometigi. Kui dude oma laulu aga lahti päästis siis... Ei tema hääl pole veenev ja lugu oli ka liiga mürane. Kokkuvõttes: JAMA, "Kerige edasi!" nagu Kaja ütles. Ohoo, ja nad on tartlased!
Urban Symphony – Rändajad. Vaat tehke mis tahate aga algusakordid on tuttavad, varastatud järelikult! Muidu kena tots ja puha, naistebänd. Või noh, sünt ja keelpillid, muuseas, üks taustalaulja seisis jalad totaalselt laiali, ise miniseelikuga. Vaadake aga, tots mängis ka viiulit. Hea küll, lugu looks, meloodia mulle küll meeldib, võibolla pisut liiga idamaise kõlaga. Ja mis, polegi ühekordne projekt, eks me kae mis sealt veel tulemas on. Kahju et ise muusikaga ei tegele vaid on Lõhmuse jagu, teadagi.
Chalice & Maagiline Kuues – Nelikümmend. No kes kurat neid lugusid siia valib?! Kas tõesti žürii isiklik sõbraring on nii tugev et sellist jama sisse pannakse. Valitakse ju ideeliselt eurolugu. Ohtaevasannaarmu! PASK. See oli lugu kus me vaatasime köögi poole ja asusime võileibu tegema, loodame et on lühike lugu. Muuseas, see laul olevat sõbrale, ju see siis polnud just eriti hea sõber.
Köök ja Kaire Vilgats – Üürnik. Nagu kaks kohtlast, ehk siis esimene vähe lõbusama kostüümindusega esitlus. Lugu, tuleb vist kasutada – NAGU IKKA saast. Ma kahtlen juba žürii vaimses tervises ja käsi väriseb puldi järele, peaaegu tundub et Õnne 13 oleks ka parem vaadata (kuigi seda hetkel ei tule). Meesesinejale kingiti rätik, no aga see higistas ka nagu hirmus.
Rolf Junior – Fre:.dom. Selles loos oli vaja silmi jagama hakata kahele poole pisikest Rolfikest. Siiani parim lugu peale Rändajad loo. Kõik neli põhilist liikuvat tegelinskit olid kenas valges riietuses ja tantsuke oli selline millega nad ka hakkama said. See et ma ütlesin ta teise koha looks praeguseks hetkeks ei tähenda et lugu mulle meeldib, ei meeldi. Lugu Ingel on siiani tema esituse parim...
Traffic - See päev. Oi lugu muudkui algas ja algas ja algas ja algas ja tüüp midagi ulus. Noh, ideeliselt meeldis (isegi) aga ei usu et euros midagi erilist saavutaks. Sai kiiremini läbi kui lootsin. Lahe kingitus tehti neile – sama lugu läti keeles.
Ithaka Maria - One Last Dance. Naistekas esimese hurraaga, siis tuli välja trummarimehike ja miski tobe tume šljapaga veidrik. Mingisugune integratsioon või Maria salaahvatlus? Meedia, jookske nüüd tormi! Järvise Piretit kitaaraga näidati vaat et rohkemgi kui lauljat, oli selles ka mingi point? Vallaste, va ilmatüdruk (tüdruk kes on pidevalt ilma), pasundas ka bäkki. Kõige rohkemate kuulsustega pala. Hmmm, vana Maria on? Näeb välja minuvanune. (Uuritud: sünd 1979)
Laura – Destiny. Joomajooo, misasi see seljas oli? Ja mis junn see peas juuksekarvust tehtud oli? Lugu meeldis aga selline riietus... ...ah, las olla, tema laulude teemad on ka tavaliselt umbluu. Mai viitsinud sõnu kuulata aga arvan et seal oli ka miski kosmose-planeetide teema nagu ta viimases-esimeses albumis. Samas õhtu parim lugu, žürii on mitte otsustav, nende eest on ära otsustatud kes eurole läheb ja Laura kõrvale on taak välja otsitud, pähh. Sõitke kõik seenele!
Kas tõesti eraalgatusest või mitte rahajõmmide meeskondade poolt tehtud bändidelt tõesti midagi head ei tule? Selle aasta lugudevalikuga on ju juba ära otsustatud et võitjaks peab tulema Lõhmuse Laura. Ma olen kindel et isegi kui ei peaks tulema, siis muudetakse hääletust ja ikkagi läheb Laura. Tahate kihla vedada?