Esmaspäev. Tööl paras asjatamine. Samas ei midagi märkimisväärset.
Õhtul tegime ahju, sõime, Kaja käis Tartu poes Innale saiakesi toomas ja mina ootasin seni Tanelit. Kui Tanel saabus siis ajasime omad asjad korda ja sõitsime Inna juurde. Külastama küll veel ei lubata aga üks tädike vedas meid ikka kolmandale ära ja Inna tuli meile vastu.
Enne põhku ronimist saabus Mati kes pidi meile öömajale tulema. Lobasime pisut ja keerasime voodisse. Magada aga ei saanud, esimene kord helistas Inna et asjaga on nüüd kõik ja siis helistati püssikast et nett ei tööta ja tuli sellele jalad alla saada. Edasi aga oli uni magus.
Teisipäev. Vaatan aknas välja, ei saja, seega võib botastega minna. Saan aga välja ja tema hakkab kohe sadama! Bussis sain istuma aga jällegi polnud kuhugi mujale vaadata kui persseid, normaalne. Tööl tegelesin sellega millega eile sai alustatud ja millega tahaks lähipäevil valmis saada. Õhtul olidki edusammud, nii et kõik võib veel õnnestuda. Mairo käis meil täna külas, paistab puhanud ja rõõmsameelne, tore kohe.
Bussiga Inna korterisse sõites tuli miskist peatusest peale ema pisilapsega. Lapsuke istus minu kõrvale ja kukkus köhima, ikka meeletult kohe ja hirmsasti. Järgmises peatuses ajasin end püsti ja kõndisin tagaosast keskossa, ei taha haigeks jääda, kurat teab mis seatripper tal küljes olla võis.
Inna juures sai kirjutatud nädala kokkuvõtet kuni ahi küdes.
Kolmapäev. Sajab. Tänane tööpäev viib mu ringile: pereleib, TÜ raamatukogu, Püssirohukelder, Place, pereleib. Tegemist on palju. Nii palju et õhtul pea valutas. Viimasel ajal kuidagi tihti?!
Õhtul vaatasin filmi Surrogates. Päris hea film! Inimene vedeleb kodus ja juhib robotit-surrogaati kes siis teeb seda mida inimene tahab et ta teeks ja inimene näeb kõike läbi robot-surrogaadi silmade. Aga on kogukond kes surrogaadi omamist halvaks peavad ja sellel tasemel tekivad vastasseisud ja muu kära. Lõpp oli päris hea
Kaja tuli täna hiljem töölt, ehk siis oli pikem tööpäev. Midagi erilist õhtuga korda ei saatnud.
Neljapäev. Sajab, sajab, sajab. Päris kallab kohe juba teist päeva järjest. Raamatukogus tuli käia, ülejäänud päev kulus läpakatega mässamise peale.
Kajal oli täna vaba päev, käis Innaga linna peal. Mina käisin õhtul Kaidol abis interneti pistikuid sättimas, nagu algselt pakkusin nii ka läks pea kaks tundi.
Reede. Nagu tavaliselt ikka reedeti – tööle minek. Võtsin sealt asjad ja läksin raamatukokku arvutit paigaldama. Vahepeal põikasin ka placesse ja naasin raamatukokku. Ja siin olin kuni tööpäeva lõpuni – lihtsalt asjalood olid sellised et läks nii kaua.
Täna otsustasime väljas süüa. Pappa pizzas oli meie üllatuseks remont, seega otsustasime minna sinna kus polnud ammu käinud – Tavernasse. Saime kenasti kõhud täis ja otsustasime mitte maanduda oma koduseinte vahele, läksime hoopis Innale külla. Et aga ka seal suurt midagi peale polnud hakata tegime hoopis tiiru linna peale. Kõigepealt viisime Merikese Annelinna ja sealt sõitsime Raadile kus oli ERMi platsi sisseõnnistamine vms. Siin aga oli kõik juba ära põlenud ja rahvas ka laiali valgunud, ainult küünalde rida tee ääres tunnistas et siin ikka midagi oli. Peatuse tegime ka Raadi Maximas ja siit läksime alla linna raeplatsi.
Kodus ei tahtnud vara magama keerata, oli just vastupidine vajadus – olla pikemalt üleval, sest siis magan hommikul pikemalt ja seega suudan järgmisel õhtul kauem üleval olla et peol väga ära ei väsiks Teooria on kõva, eksole... Igatahes vaatasin jalgpalli järgmise aasta MM'i alagruppide loosimist. Suht pointless meediamulli üritus.
Laupäev. Ärkasin kuskil üheteistkümne ajal. Kaja oli hommikul tööle läinud, seega olin üksi. Mitte midagi teha ei viitsinud, vaatasin filmi 2012. Päris hea maailmalõpu teooria päris heade visuaalsete efektidega. Päikeselt eraldub ilge lahmakas magnetismi ja kuuma plasma lainet mis lööb Maa peal kõik rivist välja. Liiguvad nii poolused kui kontinendid, kõik saab uue kuju. Inimesed aga ehitavad mõned metalsed Noa laevad millega siis inimsoo jätku üritatakse säilitada. Võib vist nii kokku võtta küll
Et film on pea kolm tundi pikk siis edasi tuli tegeleda kiiresti et õhtusele üritusele mitte hiljaks jääda. Kell kolm väljusime pereleiva juurest Pärnu poole.
Edasi saad lugeda kui klikid SIIA.
Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
Pere sünnipäevapidu
- Üksikasjad
- -> 1852
Niisiis, pidu, baieri stiilis, firma kulude ja kirjadega ja kohale viimise ning tagasi toomisega. Tartust väljus meil suisa kaks bussi, üks tegi enne väikese ringi, mina läksin teisega – otsebussiga Igatahes saime teise bussiga Puhjas kokku ja sõitsime Pärnusse peaaegu et üksteise sabas.
Enamus kolis bussi tagaotsa, siin aga läks kiiresti liiga palavaks ja vahepeal sai siis bussi eesotsas oldud et pisut hingata Algatuseks tõsteti välja Red Label mis aga sellise rahvamassi peale läks kui vits vette. Tegime siis Viljandis varude täiendamise peatuse ja meie Mairoga ostsime "musta valge kure" :P Kui Viljandist välja saime siis üritasime ka laulu jorutada. Kahju et laulikut kaasa ei võtnud, rahval on sõnade mäletamisega suuri probleeme, nagu mul omalgi... Mitme jalutusringi tulemusel said kõik võõramad inimesed bussis endale tuttavaks tehtud.
Pärnus esimene buss ei teadnud täpselt kust minna, seetõttu tegime linnaga tutvumise ringi, keerutasime pisut rannarajoonis ja lõppeks siis ikka jõudsime ka kohale
Kuursaalis ei olnud me ei esimesed ega ka viimased. Rahvast muudkui tuli ja tuli kuniks kõik lauad olid täis. Kokku oli komplekteeritud seitse pikka lauda, mina valisin neist keskmise, leidsin tooli ja võtsin koha sisse laua otsas ja hakkasin siit oma laudkonna vägesid juhatama. Rahvas kuulas kenasti sõna ja seega meie lauas oli möllu kõige rohkem
Alguses istuti niisama ja oodati, isegi külm jõudis hakata. Siis aga tuli platsile Jollaleeritii! Kägises seal midagi ja hakati praade lauale toome, selline puht jõulutoit: hapukapsas, kartul, verivorst, lihatükk ja kaste. Minu arvates oli neist komponentidest parim lihatükk ja halvim verivorst – aga arvan et maitse asi.
Et veini isu just ei olnud siis Marekiga ajasime välja omahinnaga liitrise Viru Valge, sellest jätkus tervele laudkonna otsale Ja kui söögid eest ära veeti hakkas alles tõeline trall. Kui ma tahtsin Virvega juttu puhuma minna siis Edda tuli ja segas asja ära ja vedas tantsupõrandale. Tema jaoks aga oli liiga vanainimeste muusika. Hmm, lihtsalt tantsumuusika, mitte küll disko tõesti. Igatahes kadus ta oma sõbrannaga lõppeks kuskile linna peale pittu. Kui juba jalg valgeks sai siis edasi jätkusid siit Monika, Marge, Ilona, Jane, Ülle ja Maili, mõned ka mitu korda, lõppeks ei pidanud enam ise valima, veeti lihtsalt platsile. Esmaspäeva hommikul andis see jalataldades tunda ka
Tantsimise vahepeale tehti ka mõned võistlused, mina olin Pere võistkonna kapten, kokkuvõttes jäime teisele kohale. Auhinnaks saime, nagu esimene ja kolmas kohtki, šampuse.
Tantsulka saatel läks kell nii kiiresti et varsti oligi juba kaks! Tohhoopele, palju pikemalt oleks vastu pidanud Vaatasin saali üle et kõik meie omad oleksid komplekteeritud ja sadasin ka bussi. Tagasitee läks kordades kiiremini kui minek, istusime ja ajasime Ilonaga terve tee juttu. Tagasiteel tehti ainult üks põiepeatus, samas kui sinna minnes oli peatusi neli.
Kui Tartusse jõudsime siis osad läksid otse tööle, mõned neist olid peole otse töölt tulnud! Mina aga sain bussiga kenasti Filosoofi otsa ja täpselt kell viis astusin koduuksest sisse.
Bändi tahaks kiita, see oli super, elasid enda kenasti rahvasse ja rahvas neisse. Vahepeal puhusin bändis pasunat mina kuna pasunamees tahtis tantsida Koos bändiga sai nalja visatud tüübi üle kes varastas ühe naise kinga – tema pidi serenaadi laulma ja trahvi pidi saama ka see vend kes kinga tõi – temal lasin Luikede Järve tantsida – saivad hakkama küll. Kõige suurem rahvarahutus üritusel oli, nagu eesti pidudes ikka, Õllepruulija laulmine. Erilisi pidureid ja vingatseid silma ei hakanud, võibaolla olin ise liiga lõbus selleks et märgata. Igatahes on väga hea tunne ja üle mõne kuu sai end jälle korralikult läbi raputatud, mis sellest et pühapäev oli pisut rusuv ja tuim olek
Pildirida SIIN ja see laieneb kolmapäeval
Pühapäev. Üles sain 12 paiku. Sai tunda isegi mõningast peavalu, ju siis eelmise õhtu tulemus. Terve päev on kuidagi tuim ja väsinud olla Tegin hunniku praemune ja vaatasin filmi The International. Hea film suurtest meestest ja nende äri ajamistest, lisaks natuke pankade filosoofiat.
Midagi muud erilist ei oskagi päeva kohta välja tuua, puid vedasin tuppa, tolmuimejaga sai veidi ringi joostud, niisama nipet ja näpet kuni õhtul sai vaadatud superstaari saadet.