Esmaspäev. Hommikul ärkasin miski veidra paugu peale üles, käisin suisa aias vaatamas. Mitte midagi, ei liikumist ei midagi ebatavalist. Ja tänu sellele ei saanud pärast und...
Tööl olen nüüd ainus pikapatsiline – Erkki jätkuvalt puhkab ja Mairo alustas puhkamist.
Õhtul mängisin kitarri, no ei osanud kohe mitte midagi oma õhtukesega peale hakata. Kui palusin Kajal midagi välja mõelda, siis tuli selle peale kohe: "Läki Saadjärve ujuma." Tundus plaani moodi ja haarasime oma asjad ja sõitsimegi sinna.
Saaduka ääres aga puhus järvelt tugev külm tuul. Aga et juba siiani tulime, siis otsustasime ka vette minna. Iga laine pani matsuvõrra kõrgemalt, brrr. Viskasime endid ikka vette ka ja tegime väikese sullamulla. Et seda mulistamist nautida ei kannatanud siis üsna varsti olime juba kaldal :P
Teisipäev. Kuigi lubati igal päeval vihma, siis hommik seda kuidagi välja ei näita. On pisut tuuline nagu eile aga see ei olnud takistuseks rattaga tööle minemiseks. Päeval siiski lõpuks ka sadas vihma aga õhtu oli juba kuiv.
Nagu eilegi oli kuidagi tühi olla, võtsin ja tinistasin jällegi kitarri, vaatasime pisut telet ja lõppeks vajusime raamatut lugema.
Kolmapäev. Tänane hommik on suhteliselt jahe. Läksin kõigele vaatamata rattaga. Päeval kiskus vihmale aga täpselt kodu minekuks jäi järele ja sain kuiva nahaga.
Aardla ristist linna poole oli avarii,
sellest saab lugeda kui klikkida SIIA.
Täna rattaga töölt kodu sõites üllatas mind üle Aardla risti jõudes pikk autode ummik. Mõtlesin et üle Võru tänava sõidab vist rong. Rattaga aga kolonni pidama ju ei jää, seega sõitsin edasi ja natuke enne bussipeatust oli näha kiirabiautot. Selge, miski avarii vms Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
Ratta avarii teel
Kohale jõudes oli näha tee täis pudeleid ja klaasikilde, lisaks jalgratas. Kiirabi ära ei sõitnud, järelikult polnud vigastused tõsised. Üks taat siis oskas mulle rääkida et buss sõitis ratturist mööda ja rattur kukkus bussi tagaotsas vibama, põrkas vastu bussi ja siis vastu äärekivi ja oligi käpakil maas. Bussijuht ei olnud vist midagi täheldanud kuna see sõitis peatusse ja sealt juba linna poole minema. Paar pildikest siiski tegin, verd kuskil ei märganud ja inimesed ümberringi olid ka suht rahulikud. Üks sõiduauto seisis ka pudelikildude ees, ju see oli siis bussist järgmine masin vms...
Täna oli Wisla ja Levadia vaheline kohtumine mida üritasin raadiost kuulata ja arvutist logisid lugeda. Võitis Levadia
Pärast jalutasime Maxima juurde pakendit viima, vaatasime korterit seal lähedal aknast korterit
mille kohta teema SIIN
Jalutasime Kajaga eile Võru tänaval ja avastasime Võru-Sõbra nurgal ühe esimese korruse aknal silti MÜÜA KORTER. Et tegu oli kohe esimesel korrusel oleva korteriga millel kaks suurt akent tänava poole mis polnud kuidagi kaetud siis piilusime aknast sisse ja tegin ka paar pilti kuna asi avaldas "muljet". Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
Korter kui akvaarium
Tegemist siis korteriga mille üldpind on ligi 25 m2. Selle pinna sisse mahub kõik, seega on see korter su elutuba, magamistuba, sitamaja ja pesuruum. Nagu pildilt näha, siis otse uksest sisse tulles (õnneks pole uks otse tänava poole) jääb paremale ahi-pliit (mis on küll vahva ja stiilne), ahju kõrval on wc pott ja selle kõrval kraanikauss. Korteri neljast seinast kaks on välisseinad ja maja pole just esimeses nooruses (ka mitte teises ja kolmandas), seega on arvata et suure külmaga on ahjule diagonaali vastas-toanurk siiski härmas. Jube korter, samas aga ikkagi pesitsuspaik ja arvatavasti odav.
Et ilm oli ilus siis jalutasime ka Rimisse apteeki ja sealt juba suundusime kodu.
Neljapäev. Päike ja pilvitu – seega soe. Teel tööle avastasin ristmiku juures maas nahktagi, sõitsin pisut eemale ja mõtsin et vaatan asja ikka üle. Sinna aga tekkis autoderivi ja inimesi ja lõppeks jätsin selle tagi kus seda ja teist
Andresel oli täna sünnipäev, käisime õnnitlemas. Tavapäraste kommide kõrvale andis Andres igale õnnitlejale šokolaadimedali
Kodu sõites pisut eemal tagikohast leidsin maast kruvikeeraja. Alguses mõtlesin et las olla, et mul läheb ees ristmikul foor kohe roheliseks ja saan ilusti üle. Siis aga panin ikkagi pidurit, võtsin kruvika ja litsusin edasi. Muuseas, selle sama rohelisega sain ikkagi üle
Enne kodu jõudmist käisin juuksuris. Juuksurist sõitsin Tammekale kus meeskond pidi treeningmängu tegema aga ei kippu ega kõppu. Kehitasin õlgu ja sõitsin kodu.
Õhtu sisustamiseks käisime Inna juures ja Zeppelinis.
Reede. Väljas soe aga ratta asemel lähen tööle autoga – täna on meil õhtul pereleivakatega kanuumatk. Et meil asi liiga hilja peale ei jääks sõidan juba kolmest kodu, võtan oma asjad ja Kaja, linnast võtame peale ka Mairo ja kell neli oleme baasis tagasi. Käib suur arutelu et kas minek on mõttekas kuna lubatakse õhtuks tormi ja raju ja horisont ei näi ka just ilus. Otsus – minek! Teema õhtu kohta eraldi SIIN.
Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
Kanuumatk - TEHTUD!
Kuigi ilmateade ei tõotanud midagi head ja räägiti ainult suurtest vihmasadudest ja äikesega kaasnevatest tormidest trotsisime me isegi sünkjaid pilvi horisondil ja läksime pereleiva juurest teele Koorvere poole.
Plaanitust pea pool tundi hiljem jõudsime kohale. Ele oma suguseltsiga meid juba ootas. Autod koos autojuhtidega sõitsid Kiidjärvele ja meie tegime seni aega parajaks. Ilm oli jätkuvalt ilus.
Päästevestid seljas liikusime jõe äärde kus meile kiirkoolitus tehti ja hakati otsast paatkondi vette laskma. Esimestena Mairo ja Monika, Taisi oma teise poolega, Urmas oma teise poolega, Marge oma tütrega, mina Kajaga ja lõpuks Ele oma kahe poisiga.
Ma ei tea miks kogu aeg seletatakse et paat võib ümber minna, tegelikult pole asi pooltki nii hull, paat on ju lai ja kui tõesti püsti ei tõuse ja ise lolli mängima ei hakka siis ei juhtu ka mitte midagi. Algselt räägiti et iga teine paat teeb ikka vees ringi ära, meie seltskond aga suutis korralikult finišeeruda, ilma igasugu vette kukkumiseta.
Sõit algas rahulikult. Esimene kärestikulisem koht viis rivist välja Marge paadi kes oskas ninaga kaldasse sõita ja risti jõe peale jääda. Jäime seniks kaldasse ankrusse. Esimesed kurvid ja kitsamad kohad meile erilist peavalu ei tekitanud, saime kenasti hakkama. Mingis käänakus möödusime Urmase paatkonnast kui nad natuke valesti arvestasid.Vahepeal oli päris põnev. Esimest korda siiski Mõni aeg sõitsime koos Monika ja Mairo paadiga kord nemad ees kord meie ees. Vahepeal oli näha ka Taisit, nemad paistis et võtsid asja spordina. Et endal oli esimene kord siis loodust nautida väga ei jõudnudki. Distantsi teises pooles hakkas vaikselt vihma sadama ja vee vool jäi aeglasemaks. Eemalt oli kuulda müristamist ja mõne aja pärast sadu tihenes. Siis kadus igasugune nautimine, Kaja oli väga kurnatud ja lõpp oli meiegi jaoks pigem soov kiiresti kohale jõuda kui retke nautida.
Kui Kiidjärvel mandrile saime sadas juba päris tihedalt ja oli korralik padu. Võtsime autost kuivad riided ja läksime Ele juurde majja.
Ele juures tegime teed-kohvi, nosisime kaasa toodud kraami, manustasime veidi veini ja vaatasime puuris olevaid loomi. Peremees oli hakkaja ja küpsetas ära kaasa toodud grilli – ega meist keegi poleks seda viitsinud teha küll, pealegi sadas ju. Soovijad said külastada ka infrapuna sauna.
Loomi on seal majas väga erinevaid. Enamasti mitte meie metsade kraam. Päris mitmeid erinevaid madusid, nii mürgituid kui mürgiseid, siis miskeid sisalikutaolisi olevusi ja lisaks näidati meile ka lõunamaa prussakat. Prussakas polnud nagu meie omad on, see oli palju suurem, mitte nii pikkade tunnaldega ja liikumiskiirus oli väga aeglane ja käe peal liikudes tegi õrnalt kõdi. Ka madu mida omal käel tunda saime oli lahe. Selline õrnalt niiskjas nahk, jahe ja väga osavalt liikus nii et vahepeal oli tükk tegu tema ohjamisega. Naissoo esindajad enamuses hoidsid eemale 
Kui marge oma tütrega saunast tuli siis käisime seal ka meie mairoga. Polnud sellist sauna enne nautinud. 45 kraadi juures pani lõpuks ikka koledat moodi higistama ja pooletunnine istumine lõpuks kurnas jubedalt ära et ma magasin kodus nagu laip.
Igatahes õhtu oli korda läinud ja kõik paistsid rahul olevat. Esmaspäeval keegi suurtest kontide valust ei rääkinud, järelikult keegi ka üle ei pingutanud. Teinegi kord võiks sellist ettevõtmist korrata, aga siis võiks liikuda rohkem koos ja lasta vee voolul end vedada et saaks imetleda ka loodust ja ehk võtta mõne õllegi Pildirida SIIN.
Laupäev. Tõrva sõidu päev – ema peab täna oma eilset sünnipäeva. Maxima juurest ostame lilled ja sõidamegi ära. Kaja terve tee tusatseb :STõrvas lähen Kaja juurde kuna emal läheb veel aega söögi tegemisega. Kaja ema aga polegi kodus. Sööme minu juures kõhud täis ja ema paanitseb juba maale minekuga et hiljaks jääme ja poodi veel vaja minna ja kus see Inna veel hulgub... Inna nimelt tuleb täna tüübiga
Mõne aja pärast on nemadki kohal. Tutvume ja tervitame – normaalne tüüp paistab.Kui ema ja Kajaga Lõvele jõuame algab kiire ettevalmistuste tegemine. Naised kööki ja mina välja puud langetama mis tuppa viia
Varsti jõuavad järele ka Inna ja Kristjan. Enamus ettevalmistusi kus mina osaline olla sain on tehtud, seega tutvustan Kristjanile maja ja teeme ringi ka mõisa peal.Et sünn algab kell 18 siis pidin naised enne seda linnast kohale tooma. Võtan peale Anu, Õnne, Viivi ja Helvi.
Sünnipäevale tulid ka Reet, Jaak ja Milvi. Pidu algas toas söömisega. Pärast liikusime välja lõkke juurde mille me kamba peale ikka põlema saime :P Et mutikestel on omad jutud siis otsustasime minna ujuma. Jaak, Kristjan, Kaja, Inna ja mina suundusime Suislepa poole kuskile metsajärvekese juurde. Imeilus kohake. Vesi oli ka okei. Naised küll vette ei tulnud aga meie mulistasime mõnuga.
Pidu sai läbi enne südaööd. Kristjan võttis sünnipäevalised ja mina ema koos kraamiga peale ja sõitsime linna. Ööbisime Kaja ema juures. Sünnipäeva pildid SIIN.
Pühapäev. Et eile oli suur poleemika pliidipuudega siis sõitsime täna jälle maale. Kui teised tegid mingeid muid asju, ma ei tea mida, siis meie Kajaga lõikasime pliidipuid. Paraja hunniku lõikasime kokku! Ja siis hakkas vanaema hädaldama et tema ikka tahaks linna dušši alla saada ja äkki ikka viiksin ja nii. Minul aga oli plaan varem Tartusse saada. Ja lõppes asi sellega et Inna ja Kristjan lubasid vanaemaga tegeleda kuna neil pole kiiret kuhugi – lõpp hea kõik hea. Ja nii me siis Kajaga põrutasime Tartu poole minema. Teel viisime Milvile vanad kartulid sigade jaoks ja edasi oli juba tee meie päralt.Tartus sai mõnuga puhatud ja vaatasin filmi Butterfly Effect: Revelation. Esimene osa oli väga hea, teine oli jama ja see, kolmas osa, on ka päris hea. Tüüp püüab pidevalt minna minevikku et leida üles sarimõrvar, iga kord aga läheb midagi valesti. Lõpuks siis leiab mõrvari kelleks osutub tema enda... ...vat ei ütle, vaadake ise :P
Õhtusse mahtus ka Kaido külla tulek. Mullitasime niisama.