Tööpäev oli siiruviiruline ja läks isegi üle tööaja piiride. Pärast käisin jooksmas, trehvasime siin Kaidoga ja jooksimegi koos. Seekord siis neli kilti kokku.
Kaja tuli jällegi hiljem, käisime pizzas söömas. Peale pizzat tuli Kaido meile, netitama. Meie vahtisime supermodelle.
Täna avastasin et minu rapidshare konto kallal on pätid käinud ja minu nime alt igasugu jama alla laadinud. Õnneks polnud keegi parooli näppinud, muutsin siis selle ära.
Teisipäev. Hommikul tegin kodust tööd. Kui kümne paiku bussiga tööle sõitsin siis bussikontingent oli puhtalt pensionärid. Veider kohe kuidagi. Tööpäev lõppes sadamahalduses. Kodus vaatasin Kuressaare-Tuleviku jalkamängu ja filmi Knowing. Film oli omamoodi, 50 aastat tagasi kirjutatud numbrite jadal on oma saladus – selles on kirjas kuupäev, surmasaanute arv ja koordinaadid kus õnnetus juhtub. Film lõpeb tulnukatega ja maailma lõpuga.
Õhtule panime punkti vannis, mmmm...
Kolmapäev. Üheksast tööle, enne jälle kodust sai asju tehtud. Tööl suurimaks sündmuseks oli Ele sünnipäev, sai jälle pisut maiustada. Ülejäänud tööpäev sujus pärnu arvuteid installeerides.
Kodus vaatasin vene filmi Obitaemyy ostrov (Asustatud Saar) samanimelise raamatu ainetel, kirjutatud Boriss ja Arkadi Strugatski poolt. Algselt natuke veider, aga filmi edenedes hakkasin pihta saama ja lõpuks juba päris meeldis. Ootan pikisilmi teist osa, tuleb vist kinno vaatama minna.
Pärast kaevasime aias ja tegime kevadisi hooldustöid. Väga mõnus oli väljas olla. Pärast käisime ka Maximas pisut sisseoste tegemas.
Neljapäev. Lapsed, esimese-teise klassi posid, turnisid palkidel Reiniku gümnaasiumi juures. Üks sai tasakaalu hoides ühest otsast teiseni ja sõnas: „See on ju lihtne, nagu lapsetegu!“ Moraal: küll nemad juba teavad kuidas lapsi tehakse :P
Esimene koht kuhu minna oli Rüütli kohvik. Seal ilmnes et probleem polnud see mis telefonis räägitud... Seega siit tööle ja lõuna ajal sain mahti käia seal uuesti ja probleem lahendada. Virve läheb puhkusele, seega sai õhtukohvi asemel pisut šampust ja assortiikommikesi.
Õhtul käisime kinos Kiired Ja Vihased: Uus Mudel vaatamas. Nagu eelmised kaks osa nii ka see, seega kes on eelmisi osi näinud teavad mida ka sellest oodata.
Reede. Natuke tööd kodust ja edasi jällegi Sadamahaldus. Arvuti asendamine nõuab parajalt aega, seadete ja failide ümbertõstmine on teinekord paras peavalu... Siit Volgasse probleemi uurima, Ülikooli Kohvikusse lõunale ja baasi.
Õhtul panin aeda pisut sipelgamürki ja varsti juba liikusime Innaga Supilinna kus supika päevade raames oli kavas ringkäik.
Teema selle kohta SIIN.
Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
Supilinna päevade ringkäik
- Üksikasjad
- -> 1898
Vanade aegade huviline ja vanade majade armastaja nagu ma olen käisin Supilinna päevade raames toimunud jalutuskäigul. Et üksi väga minna ei tahtnud ja Kaja ei olnud Tõrvast tulnud, helistasin õele. Minu toredaks üllatuseks oli ta hoobilt nõus, oli ju väljas soe ja ilus ilm mis kohe kutsus jalutama.
Kogunemine oli Herne poe juures. Algselt arvasin olevat seal suurt summa kohalikku kontingenti, õnneks aga polnudki. Samas enamus olid siiski kohalikud nagu eestvedajagi mainis.
Kogu ringkäik startis pisukese hilinemisega kuna eestvedaja unustas tööriistad maha. Nimelt Herne poe vastas olev maja sai selle aasta parima restaureeritud fassaadi tiitli ja seda meenutav tahvlike oli vaja maja külge naelutada. Omanik oli ise väga rahul. Ega jah, väljast oli maja igati ilus, seest küll veel midagi tehtud polnud, ainult paljad palkseinad ja ehitusmaterjal.
Esimese maja juures oldi väga pikalt, jalad hakkasid juba vaikselt ära surema, tekkis vajadus liikuda. Vahepeal oli juba tunne et siia jäätaksegi ja ongi kogu ring :P Hakkasin siis rahvast pilte tegema, see andis võimaluse ringiratast liikuda.
Lõpuks siis ikkagi mindi liikvele. Eestvedaja ja kohalikud jagasid pidevalt infot ja huvitavaid fakte erinevate majade kohta. Käidi vaatamas ka supika oma nõiakaevu, mis küll nigel, aga toimib. Siit-siiradi nadi-viiradi üle erinevate otseradade lõpetasime ürituse Tähtvere tänava alguses. Kui me Innaga lahkusime siis kohalikud jäid sinna veel jutte puhuma.
Piltidest domineerivad mitte supilinna ja selle majade vaated vaid inimesed kes osalesid. Vaadata neid saab SIIN. Mulle kogu see üritus meeldis ja teinegi kord võiks jälle ilma nautima minna. Paar parimat pilti kah:
Kogunemine oli Herne poe juures. Algselt arvasin olevat seal suurt summa kohalikku kontingenti, õnneks aga polnudki. Samas enamus olid siiski kohalikud nagu eestvedajagi mainis.
Kogu ringkäik startis pisukese hilinemisega kuna eestvedaja unustas tööriistad maha. Nimelt Herne poe vastas olev maja sai selle aasta parima restaureeritud fassaadi tiitli ja seda meenutav tahvlike oli vaja maja külge naelutada. Omanik oli ise väga rahul. Ega jah, väljast oli maja igati ilus, seest küll veel midagi tehtud polnud, ainult paljad palkseinad ja ehitusmaterjal.
Esimese maja juures oldi väga pikalt, jalad hakkasid juba vaikselt ära surema, tekkis vajadus liikuda. Vahepeal oli juba tunne et siia jäätaksegi ja ongi kogu ring :P Hakkasin siis rahvast pilte tegema, see andis võimaluse ringiratast liikuda.
Lõpuks siis ikkagi mindi liikvele. Eestvedaja ja kohalikud jagasid pidevalt infot ja huvitavaid fakte erinevate majade kohta. Käidi vaatamas ka supika oma nõiakaevu, mis küll nigel, aga toimib. Siit-siiradi nadi-viiradi üle erinevate otseradade lõpetasime ürituse Tähtvere tänava alguses. Kui me Innaga lahkusime siis kohalikud jäid sinna veel jutte puhuma.
Piltidest domineerivad mitte supilinna ja selle majade vaated vaid inimesed kes osalesid. Vaadata neid saab SIIN. Mulle kogu see üritus meeldis ja teinegi kord võiks jälle ilma nautima minna. Paar parimat pilti kah:
Kodu tulime üle Toomemäe. Kaja oli magamatusest väga unine ja keeras magama, mina vahtisin pisut telet. Jaapani filmi Red Cliff 2. Sõjateemaline vanaaja film. Imedeime aga karated siin ei näe Tegemist siis kahe leeri omavahelise, enamasti moraalse üle trumpamise sõda. Lõppeks ikka võitlevad ka, aga enne käib ikka üksteisele teistmoodi ära tegemine.
Laupäev. Päike jätkuvalt! Eile tekkis idee minna ringkaudsetesse kaltsukatesse kolama. Mitte et midagi vaja oleks vaid et midagi teha oleks Alustasime Kastani otsas olevatega, Riiat pidi kuni Võru ristini, mööda Võrut kuni Väike Täheni, sedapidi Tähele kuni Ehani ja sealt Filosoofi tagasi. Mitte midagi ei ostnud. Kodus väike sööming ja sõitsime Supilinna täikat kaema.
Rahvast oli siin siirulist ja viirulist. Mõnd tutvat nägugi oli näha. Jalutasime ala risti-põiki läbi, pisut jõe ääreski – mitte midagi vajaminevat ei leidnud. Naasesime Selveri kaudu kodu. Pildirida SIIN.
Varsti tuli Kaido külla, palli järele. Mina vaatasin filmi: Echelon Conspiracy. Alles hiljuti sai praktiliselt samasisulist filmi vaadatud. Jällegi teemask ameeriklaste loodud süsteem mis hakkab oma arust maailmaparandajaks ja siis üritatakse teda kuidagi välja lülitada. Et nagunii enne jalkat polnud midagi teha siis käras see film kah...
Ja siis oli aeg jalkale minekuks. Panin ennustuse 2:1 Kuressaarele, no ei julge ju võitu panna kui me esimesed ja viimased 8 mängu oleme pähe saanud. Ja vot seekord sai siis valesti ennustatud – tuli võit! Ja mitte lihtsalt võit vaid 2:0 tegime ära! Kaido oli igatepidi nabast ära, mina olin tagasiteel juba maha rahunenud. Kui enne mängu Kaido kurtis väsimuse üle, siis nüüd oli energiat täis ja läksimegi Kaja, Pireti ja Mällariga Supilinna kontserdile. Filosoofist võtsime ka kaks pudelit šampust võidu tähistamiseks kaasa. Pildirida SIIN.
Parasjagu mängis Kriminaalne Elevant. Inna jõudis Merikese ja seltsilisega, mõned fännidki tulid. Passisime natuke aega, midagi süüa osta ei olnud, juua ka mitte, pime nagu kotis ja üldse tundus kuidagi mõttetu. Läksime Herne poodi. Siin aga vaatasime üksteisele otsa ja otsustasime tagasi kontserdipaika mitte minna.
Pühapäev. Hommik algas filmiga Musketäride Tagasitulek. Ei tea kas kohe kommenteeridagi või mis, nii nõmedalt totter asi oli. Näitlejatöö on null, teema kahtlane ja ainus mida mainida on ehk laulud, kuigi ka siin oli nii-ja-naa hetki.
Ja jällegi väljas soe ja päikeseline. Tuul on küll vali, nagu eile, samas aga külm ei hakanud. Müttasime pisut aias, ja nautisime kevadet. Siis aga vedelesime toas kuni mul tuli idee kinno minna Koletised Tulnukate Vastu multikat vaatama. Ja läksimegi. Piletid ostsime esimestena, peale meie oli kinos veel üks poiss ja kaks plikatirtsu. Filmike oli enam-vähem, jääajaga ja shrekiga just ei võistle aga vaadata võis.
Kui kodu jõudsime siis varsti tõi Madis mulle redeli ära ja me pesime oma aknad väljast puhtaks. Nii suurt puhastamist polegi varem teinud siin. Igatahes läks asi kiiresti. Et õhtu ei tahtnud mitte kätte jõuda, siis otsustasime Inna juurde minna, et tooks pilte mida tema on pildistanud erinevatest üritustest. Õhtul piilusime telet ja oligi päevake läbi.