Ilm pole just suurt laita ja sellep mind täna eriti rõõmustab kui mu nr 4 buss nurga tagant nähtavale ilmub. Astun suures usus bussi, lootes et täna on kõik parem. Aga ka täna ei ole! Seal eemal, näete, seal ta seisab, unise näoga ja tülpinud olekuga, aga seisab. Voh, seal eespool on veel üks tolvan... Kellest ma räägin? Räägin toredatest inimestest kes kohe üldse ei saa teisiti olla kui nad ei suru teile peale oma lemmikmuusikat. See "meie" lemmikmuusika on loomulikult väga halva kvaliteediga, noh, see osa mis meieni jõuab, see mis tema peakolu sisse jõuab on raudselt parem. Kui nüüd ringi vaadata siis paljudel on mp3 mängijad peas, aga enamustel on need kas vaikseks keeratud või on neil parema kvaliteedi/konstruktsiooniga kõrvaklapid, need ei kostu läbi ja ei häiri teisi.
Kas mõni lugejatest tundis enda ära? Kellena? Kas häiritud kodaniku või häirijana? Eestimaalased on rahulik rahvas ja naljalt keegi õlale koputama ei tule. Õnneks on ka sõidu pikkus linnatranspordis suht lühiajaline.
Kui sina, häirija, liinibussis peaksid minu kõrvale istuma oma odavate kõrvaklappidega ja müristama hakkama, siis tea, mina pööran selle jama peale tähelepanu ja avaldan sulle oma siirast nördimust. Teinekord aga tahaks haarata käärid ja klappide juhtme lihtsalt läbi lõigata, et anda häirijale põhjuse osta uued ja samas rõõmustada kaasreisiaid vabastades nad tolle ikkest.
Meeldivat muusikakuulamist, laulurahvas.