Mina kes ma loomi korterisse endale ei too oli mõnda aega loomaomanik. See loom, tõsi, tuli ise, küsimata, sättis end sisse köögiriiuli alla ja võttis seal vabalt. Punus endale pesa ümber ja vaguralt jälgis kuidas äädikakärbsed tiirlevad ja meie Kajaga askeldame. Tegemist on/oli siis ämblikuga, sellise pikkade peente jalgadega mida vaevu näha oli. Võrku polnud üldse näha, võis ainult aimata ämbliku liikumise järgi. Selle nädalakese jooksul söötsin talle oma 10 äädikakärbest, palju ta neid ise võrku sai mai tea 
Aga põnev oli vaadata kuidas kärbse võrku sattudes ta oma peente jalgadega ümber kärbseraasu vehib ja teda sisse mähib. Seda tahtsin saada ka videole aga ta jõudis enne lahkuda. Ämblik paistis olevat igati korralikust perest, peale imemist kukutas ta järelejäänud kärbseräbala oma võrgust välja, seega oli võrk alati puhas ja nähtamatu (vähemalt inimsilmale).
Ühel õhtul aga avastasime et loom on kaduma läinud. Vaatasime lähedalt ja kaugelt, agai midagi. Ta oli kohe nii jalga lasknud et sõrmega tõmmates ei leidnud me ka võrku. Ju vist läks kas parematele jahimaadele või kuhugi hämarasse talvituma. Jou-Jou, Ämblik!