Käidu, nähtud, tehtud! Sel aastal käisime Raeplatsis advendihooaega avamas Kadiga kahekesi, Kaja oli Miiaga kodune. Kuigi Raeplatsil pidi olema ka Kaido Piretiga, Kaja vend oma poisiga, Inna Reijoga – me neist seal mitte kedagi ei kohanud. Sel aastal oli siia kohale tulnud korralik rahvamass, nii et ei ise ei kippunud ega ka teised ei helistanud, et kus kohas keegi olla võiks 
See muidugi ei tähendanud, et tuttavaid nägusid ei kohanud.
Võrreldes eelmise aastaga, oli sel aastal ikka tubli samm korralduses edasi astutud. Avamine tehti lühidalt ja atraktiivselt. Alustasid lastekoorid, kes platsile tulid pikas sabas ja kellel olid käes nööri otsas valged õhupallid – nii et nende asukoht ja liikumine oli kõigile näha. Avakõne peeti Raekoja platsi kesklinna poolse hoone rõdult – taaskord oli kõigile kõik kenasti näha. Advendiküünal lennutati rõdule õhupallidega ja samamoodi lennutati see sealt ka alla purskkaevu juurde.
Ja siis, ilma igasugu hoiatuseta läks äkki põlema Raekoja hoone fassaad, platsi kohal tuled, kuusk ja lodi. See käis kõik nii äkki ja kiiresti, et rahvas ei jõudnud ovatsioonidega järele 
Lastekoor hakkas taas laulma ja rahvas läks platsile liikvele, valgust nautima. Meie Kadiga aga kuulasime ja lõpuks ka vaatasime laulukoori, ning siis käisime oma laternaga küünla juures ja võtsime advenditule ka oma kodu kaasa Sai jalutatud veel pisut platsil ringi, otsitud tuttavaid nägusid, ning neid mitte leides tõttasime lõpuks autoga kodu Kena esimest adventi! Ja tänud Tartu linnale, et eelmisest aastast midagi ka õpiti
