Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!

Olen ennegi näinud kohutavaid unenägusid aga see mis nüüd (08.03.2010) nähtud sai ületas oma võikusega kõik mis varemalt nähtud. Olin keset ära kuivanud liivast kollakat staadioni ihuüksi. Staadioni piiritlesid mitmekorruselised nikerdustega puit-tribüünid. Päike paistis ja ma teadsin et kohe on tulemas midagi eriti halba.  Teadsin et tribüünid on paksult rahvast täis kuigi ma mitte ühtegi neist eristada ei suutnud. Ja siis tundsin kuidas parempoolsed tribüünid lahvatasid kuldkollastesse leekidesse, edasi toimus sama ka vasakul. Tundsin kuidas kõik tribüünidel olevad inimesed on määratud surma. Leegid käisid väga kõrgele, rahvas kisendas väga kiledalt ja neid hääli oli väga palju. Mul hakkas kohutavalt hirm, sulgesin kätega kõrvad ja hakkasin pead kahelepoole raputama kuniks ärkasin üles ja tundsin et raputan peaga ka päriselt, ainult käsi polnud kõrvade peal. Täiesti müstiline kogemus, näis mis elu toob