Avastasime pühapäeval et meile on majja hiired siginenud, seega tuli selles suunas midagi ette võtta. Kirjutasin isegi Facebooki et: "PAKUN TÖÖD hiirepüüdjale, arvatavasti üle ühe ei ole ja otsima peab nelja korteri vahel. Tasuks hiire nahk ja töörõõm." See aga ühtegi vastust ei andnud, seega käisin poes ja tõin tavalise hiirelõksu. Vaatasin küll et natuke nagu kange värk aga ehk ajab asja ära. Juustutükike peale ja lõks kappi (kuulsin et hiir majandab seal). Mõne aja pärast lähen vaatama – juust ära söödud. Mis seal ikka uus tükike külge ja lõks kappi, mõni aega mööda, jälle ära söönud. Mõtlesin et see toitmine polnud just see mida vaja. Otsustasin seda lõksu veidi timmida. Avastasin aga, et pane nii peenelt kui tahad, peab hiir ikkagi tantsu sellel lööma enne kui ta kinni klõpsatab. Järelikult mitte hiire- vaid rotilõks. Nüüd oli kolm teed: kas püüda käsitsi, tuua mürki või tuua uus lõks.
Alustasin esimest - käsivõitlust. Seks ajaks oli ka Kaja kodu jõudnud, tõstsime kapi asjadest tühjaks ja avastasime et hiir on kapist juba plehku suutnud panna. Asusin teise variandi kaalumise peale, aga arvan et kui hiir mürki sööb, ja mul põrandalaudade all otsad annab, siis haiseb elamine terve aasta enne kui tema maised jäänused kaovad. Selge, asume plaanile number kolm, ehk läheme vaatame nüüd HIIRElõksu. Zeppelinist leidsin plastmassist kopsiku mis näeb välja kui suur arvutihiir (vaata pildilt). Tema kinni kukkumise kergus avaldas muljet ja paistis et sellega peaks nüüd lõksuprobleem lahendatud olema.
Enne und panin lõksu köögi põrandale ja keerasin magama. Suurest palavusest on uni õhuke ja ma isegi kuulsin kui lõks kinni kukkus. Mõne aja pärast aga kuulsin et hiir muudkui kriibib plastikut. Läksin kontrollima, hiir oli lõksus, sabaots väljas. Et minust just erilist loomatapjat loota ei ole siis keset südaööd võtsin lõksu ja viisin hiire eemale pargi teise otsa ja lasin ta lahti. Kuigi ma uskusin et tegu oli ühe hiirega otsustasin lõksu uuesti töökorda seada.
Hommikul Kaja ärkas esimesena ja ajas ka minu maast lahti. Järjekordne hiir oli lõksus. See vaeseke aga oli jäänud kaelapidi vahele, huvitaval kombel pea just väljapoole. Hiir paistis omadega teises ilmas olevat, seega lasin ta prügikonteinerisse. Näpu vahelt aga libises ka lõks sinna järele! Meil on suht kõrge servaga prügikonteiner ja alles viidi ta tühjaks, majandasin siis puupulkadega nagu viimne asotsiaal, aga kätte sain oma lõksu. Enne kui tööle tulin panin lõksu uuesti üles. Õhtuks oli juust alles
Kuna siinse lehe materjale on ära kasutatud kiusamise eesmärgil, on personaalsemad artiklid või nende lõigud nüüdseks parooli all. Kel vaja juurde pääseda, võtab ühendust, andmed üleval olemas.
Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
Hiirepüüdja
- Üksikasjad
- -> 2038