Valmismised on tulemas. Minul on juba elektrooniline valijakaart tellitud, kuigi keda valida, ma otsustanud ei ole 
Kuku raadios oli päevateema elektroonilise valimise kohta. Kuulsin sellest vaid viimast kommentaari ja seal taat andis nii kuidas tema kinnine lollaju lubas, stiilis: „Selle elektroonilise jama mõtlesid reformikad välja ja sellepärast nemad seal võidavadki! See on ikka totaalne jama ja võltsimine! Idiootide vabariik!” Ja nii edasi. Jah, taadu, sinusuguse idioodi tõttu meil siin vabariigis tõesti elu ei ole...
Aga OK, olgu see kuis on. Igatahes olen mina lõhkise küna ees kuna ei oskagi kellelegi häält anda. Miks küll?
Keskerakond. Seni, kuni Seekellenimemaöeldaeitaha seal ikka veel figureerib, ei saa nemad minult kunagi häält. Kui too härra maha kooleb või koolestatakse, siis on vaja ka Kõlvart kõrvaldada ja siis ma ehk juba mõtleks selle asja peale. Praegune vassimine, klounaad, tegelik rahva raha puhas laristamine ja pensionäride ilmne ärakasutamine pole minu häält väärt.
Eelmine kord oli Keskerakonnal hüüdlauseks Tehtud! Seekord nad miskipärast valisid Teeme Teisiti. Kas see eelnev, mis tehtud sai, sai siis sitasti tehtud või?
Reformierakond. Ärge pahandage, aga viimastel aegadel on nemad minu hääle noppinud. Ma ei räägi tagamaadest. Nüüdseks aga on nad end minu silmis liiga maha teinud, mingid veidrad sahkerdused ja iseloomult liiga üle peade kasvanud poliittegelased.
Eelmistel valimistel: Viie Aastaga Viie Rikkama Riigi Hulka. Sittagi, tegelikkuses oleme rohkem vaesunud, hinnad on kasvanud, palgad mitte. Nüüd siis: Kindlalt Edasi. ??? Tankina ikka oma rikkuse poole? Meile pole rikkust vaja vaid stabiilsust, turvalisust ja elamisväärset riiki koos rahvast hoolivate juhtidega! See viimane lause ei käi ainult reformikate pihta!
Isamaa ja Res Publika Liit. Otsest hüüdlauset neil polegi, toetuvad kohe sellele, et vaja on maksureformi. Õige, aitab siltidest ja loosungitest, räägime asjast! Muidugi kas maksureform on just see mis on kõige tähtsam, selles ma nüüd kindel ei ole. Üks, milles ma kindel olen, on Mart Laari poliitiline avaldus. Kulda väärt kirjutis, aga kas tõesti peab enne teisel pool maist elu ära käima, et selle peale tulla?
Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Nende tumepunane koduleht röögib otse näkku: Inimeste Eest! Samas püüavad ka natuke nalja oma piltidega teha. Nali naljaks, valimised on tõsine asi. Üldises linnapildis nende reklaame ma kohanud ei ole (va Rakvere), aga tundub, et enamuse reklaamist tehakse pealinnas...
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Manifestiks Tasakaalus Eesti. Parlamenti neil siiani asja pole olnud, aga praegu räägitakse neist palju, ja mine tea, äkki seekord midagi muutub ka nende jaoks.
Eesti Vabaerakond. Ka neist räägitakse palju, kuigi loodi alles eelmise aasta alguses. Ma isegi imestan miks temast nii palju räägitakse, tal liikmeid peaaegu et polegi (alla tuhande)! Reklaamnägudeks hunnik näitlejaid... Sloganiks on Aru Pähe. Jah, ilus, mitmemõtteline ja aus.
Aga mis ma siis kostan? Ma pole oma valikus kindel. Kõiki lubadusi läbi lapata ja lugeda ka ei jaksa, ja ei viitsi kah. Pisikestele erakondadele hääle andmine võib võrduda hääle kadumisega, suured saavad nagunii oma hääled sellises järjekorras nagu mul siingi nad loetelus on. Või ei? Eks esimesel märtsil vaatame 
Valimiste teemadel räägitakse Vabariigi Valimiskomisjoni lehel ja sealt saab ka lugeda, et sel aastal kandideerib kümme erakonda ja kolmteist üksikkandidaati, kokku siis 874 inimest.