Paari kuu jagu tagasi avastasime Kajaga, et Tartu Kontserdimajas tuleb Smilersi kontsert Intervjuu Iseendaga. Ostsime sinna kaks piletit ja lootsime Kadi ka endiga sülle kaasa võtta. Siis aga Kaja avastas, et sülle vist ikka kedagi ei lubata ja nii leppisime kokku, et ma lähen Kadiga kahekesi. Õige päev käes, panime pika pusimise peale riided selga ja jalutasime kohale.
Kuna kontsert oli ammu välja müüdud, siis oli arvata, et lähitänavad on umbes nii parkivatest kui parkimiskohti otsivatest autodest
Uksest sisse saamise ja riiete ära andmise taha olid ka sabad tekkinud, kuigi teenindus käis kiirelt.
Saalis leidsime enda kohad ja jäime ootele. Kadi silmitses saalis ringi ja avastas laest suure võrgu sees õhupallid. Siis ta hakkas neid aga kuidagi kartma ja terve õhtu läbi ta iga suvalise aja tagant küsis, et ega need pähe ei kuku, tema ei taha...
Üritus algas pimeda saali ja Salleri sisenemisega saali tagumisest uksest. Suure aplausi saatel suundus mees lavale. Esimese sissejuhatuse ja kaks lugu tegi ta üksi, siis aga toodi lavale kaks tooli lisaks ja kitarristid liitusid temaga. Lugude vahele räägiti nii sõjaväe kui muusikutee algusaja jutte mis olid humoorikad ja toredad kuulata. Seda muidugi mitte Kadile. Tal oli silmnähtavalt igav ja ma arvasin, et kui nii edasi läheb, siis peame varsti lahkuma. Oli mis oli, aga suutsin Kadit ohjes hoida kuniks Saller ütles, et nüüd läheme pausile.
Pausil tahtis Kadi jäätisekokteili. Otsisime kõik kohad läbi ja ei leidnud. Jalutasime siis ajatäiteks lihtsalt ringi ja käisime meeste WC's hädal, kuna naiste tualeti taga oli üüratu järjekord ja mul polnud teda sinna kellegagi saata. Enne saali tagasi suundumist üritasin aru saada, et kas läheme ära või vaatame edasi mis tuleb. Kui Kadi kuulis, et ürituse teine võimalus on kodu minemine, siis kodu ta ei tahtnud ja soovis ikkagi saali minna. Jess!
Teine poolaeg algas kohe korraliku mürgliga, laval oli kogu grupp ja avalooks sai Et Sa Teaks. Kadi ergastus silmnähtavalt ja tal oli kohe väga põnev ja tuju tõusis. Mis talle ei meeldinud, oli liiga vali muusika. Ta pole ju kontsertidega harjunud veel :P Neljanda loo ajal tahtis Kadi ära minna, kuna olla kõrvadel valus. Liikusime siis saali tagumisse nurka kus oli pisut pehmem olemine ja nautisime üritust seal kuni viimase looni.
Teada on, et viimane lugu on viimane enne lavale tagasi tulemist. Kui rahvas aplodeeris ja bändi tagasi kutsus, käisime meie Kadiga ja tõime oma riided ära. Päris ära minna ma ei tahtnud, kuna tahtsin mälestuseks õhupalli 
Tõsiselt!
Esitati lisaks kolm lugu, seda siis paberhelmeste saluutide saatel ja õhupallidega. Kui rahvas saalist ära minema hakkas, siis lootsin, et mõni õhupall jäetakse terveks ka ja ma saan saalist mõne kaasa võtta Siis aga sündi ime: üks noorehärra tuli õhupalliga meie juurde ja ulatas palli meile, ütles, et äkki laps soovib Ei, laps ei soovinud, mina soovisin :P Vahet pole, tänud igatahes!
Kontsert oli, nagu mu pealkirigi ütleb, AWESOME. Eriti muidugi see teine poolaeg. Laululoo Keelatud Viljade Turg ajal üritas Saller rahvast laulma saada. Üsna kesine see asi oli, aga mina tagant seina äärest röökisin küll üsna julgelt – ei näinud ju keegi kes seal selja taga lärmab Saller näitas korra käega ka minu poole – ei, lahe, erutusvärin oli sees, aga ise ülirahul Üldse mulle meeldib kui kontserdil saab laulda ja möllata, päris pingis kinni istuda mulle ei meeldi ja tänu Kadile ma seda ka tegema eriti ei pidanud
Kahjuks polnud mul kaasas ei fotoaparaati, ei telefoni, seega mul omapoolseid pilte üritusest pakkuda pole, võtsin siis fännide poolt jagatud pildikese FB seinalt.