Meie siis ostsime piletid, tegime veidike aega parajaks ja sadasime kinno. Vaatasime filmi Vana Kaevandus. Kinno pääses peale neiukese juttu ja juhiseid ära kuulates. Panime üleriided lukustavasse kappi ja valisime kohad. Kõigile jagati spets prillid, loeti peale ohutussõnad ja reis kübermaailma võis alata.Nii kui pilt ette tuli käis judin peast läbi ja tekkis kuidagi tunne et nüüd läheb küll süda pahaks. Siis aga kui pilt hakkas korralikult liikuma (vagun rööbastel sõitma) ja iste jõnksutama, siis see tunne õnneks taandus.
Film-sõit oli päris vahva. Muidugi on veel palju arenguruumi selles vallas. Et kõik oli lihtsalt tore, siis toon välja mis häiris:
- ideeliselt me pidime olema nagu vagunis mis sõidab mööda raudteed, pilt aga oli silme ees selline nagu oleksin raudtee peal kõhuli kuna liiprid olid kuidagi kõrgel;Aga olgu, negatiivsega ei lõpeta. Soovitan soojalt kõigile, päris vahva on. Loodan et asi veel areneb ja muutub veel mõnusamaks ettevõtmiseks!
- kurvidesse sõit oli külg ees ja üsnagi masinlik;
- millelegi otsa sõidul kaasnesid nii tooli liigutus, heliefekt kui ka valgusefekt, see viimane aga oli silmadele liiga terav üleüldises pimedas foonis;
- kui kukuti vette, siis oli vee pritsimise efekt näole, kui aga mindi veekosest alla ja maanduti allpool olevasse vee reservuaari, siis vee pritsimist polnud, kuigi loogiliselt võttes oleks võinud olla;
- kuigi räägiti kõigile et enne ei võta rihma lahti kui härra pole luba andnud, leidus ikka lolle kes enne lõppu rihma lahti lasid. Ja kui kästi uuesti kinni panna, siis panid ainult need kelle peale sõrmega näidati ja nii pidi ta ka esireas olijatele näpuga näitama. Mõned on kohe korralikud idioodid!