Karikamängule vastu läksin küll lootusega võidust, aga olin valmis ka pettumuseks. Oleks ju ülimalt võimas kui saaksime taaskord maitsta karikasarja finaalmängu, nagu seda aastate eest õnnestus!
Fänne oli täna kohal enamus. Kaido oli nõutanud püro loa ja soetanud ka hunniku signaalrakette. Need jagati juba varakult fännide kätte, et ’õigel ajal’ oleks tulemölluks ja rõkkamiseks asjad valmis 
Mäng algas rahulikult, nii nagu arvata oli. Pallikaotused järgnesid pallikaotustele ja meeskonnad käisid kord ühele, kord teisele väljakupoolele. 25. minutiks on mitu head väravavõimalust, aga need just Paidele. Üks nurgalöögi tsenderdus viib palli lati alla mille Pechter suudab graatsilise kehamoondamisega ära tuua. Küll lendab pall tagasi väljakule ja vastase varba alla, aga too ei suuda kiiruga muud kui palli väravast mööda kõmmutada. Meie õnn. Kohe on ka meil võimalus millele vastaste väravavaht isegi reageerida ei jõua, aga reageerimiseks pole ka erilist põhjust: pall lendab nurgast mööda. 37. minutil veeretavad vastased palli meie trahvikastis ja meid päästab taaskord ainult nende endi lohakus.
Poolaeg, puhkeaeg. Tehakse poolajamängu ja kutsutakse fänne tribüünidelt penaltide löömises osalema. Korraldajal on lastekari ümber kes kõik lüüa tahavad, seega pisut vanemaid inimesi sinna üldse minema ei hakkagi Teen ringikese inimeste seas ja kuulen kedagi ütlemas: „Miks Tammeka nii sitasti mängib?” Tõsi, tuleb selle arvamusega päri olla. Aga loodame teisest mängupoolest rohkemat.
Kohtan ka üht Paide fänni. Kurdab ka mängu kesisuse üle, aga on kindel, et tänu nende võimalusterohkusele tuleb võit neile ära Tunnistan mängupilti, aga mainin ära, et kui pendlad tulevad, siis ei saa enam milleski kindel olla 
Teine poolaeg algas ja kulges samamoodi kui esimene. Mängivad, aga mängu ilu pole. Paide on ohtlikum ja teravam, saavad oluliselt rohkem meie värava alla kui meie nende värava alla. 60. minutil on esimene ohtlik seis meie poolel mis õnneka rahuneb. Ka 67. minutil pannakse paras pomm mis palli rikošetina nurgapostist pisut mööda viib. Täna on meil õnne kuhjaga olnud. 77. minuti paiku saame aga vastastele surve peale. Rahvas skandeerib, tuld on järjest mitmeks olukorraks, aga siis jahtub kõik maha. Lõpetuseks pannakse kolm piinaminutit otsa, aga ka siin ei lahendata edasipääsejat ära.
Ma olen üdini läbi külmunud. Kuna organism on nõrk, kardan külmetumist. Otsustan vaadata pisut lisaaega ja siis kodu minna. Lisaaeg algab sama igava mänguga, seega lahkun väljaku äärest.
Kodus teistel neti-vahendusel mäng käib. Võtan kuuma tee ligi ja jälgin huviga edasist. Lisaajal on mõned momendid mõlemal poolel, aga võitjat ei selgu. Nüüd saan aru, et minu otsus kodu tulla oli õige – penaltide aja oleks ka külmetada saanud.
Penalte alustab Tammeka ja saab tabelisse nulli kirja. Kui halb enne! Vastased löövad 1. Siis meie 1 ja vastased 2, siis meie 2 ja vastased jäävad 2 peale, siis meie 3 ja vastased jäävad ikka 2 peale! Nüüd on viimane võimalus asi ära otsustada, kui kapten Kiidron sisse põrutab, oleme karikafinaalis. Ja ta kurrrat põrutabki sisse! Sellega tagab Tammeka oma edasipääsu karikafinaali penaltide seisuga 4:2.
Nüüd siis pole muud, kui et buss karikafinaaliks on peaaegu tellitud ja kohtade broneerimine alanud Homsest mängust FCI Tallinn ja Narva United FC vahel selgub meile vastane. Ma ei hakka ennustama, aga kõik võite arvata kes meile vastaseks saab Olge siis mõnusad, vaadake PILTE SEALT ja viva la Tammeka!
Ja lõppu ka päevakohast Täna tähistab suur osa endisest sots-maailmast Suure Isamaasõja lõpu võidupüha. Tallinnas viiakse pronkssõduri jalamile lilli ja seda valvab auvahtkond. Ka meie tähistasime täna Tammeka jaoks tähtsat päeva ning seks puhuks on ka meie fännilipu jaoks paigas oma auvahtkond
