Joomla! Volunteers Portal

Ahhaa tool Taevaskojas ja sellel istujadEsmaspäev. Emme on tööl, minul on puhkuse viimased kolm päeva. Molutame, planeerime, otsime kaaslasi kolmapäevaks Piusasse. Täna aga on meil plaan minna Taevaskotta.
Hommik on niiskevõitu, aga päeva peale asjalood paranevad. Lõunast käime poes toidupoolise järel ja liigume Sigridi juurde, et siis tema, Mirteli ja Lisandraga sõita Taevaskotta. Liigume kahe autoga.
Taevaskoja autoparkla on täis. Ma ei oleks uskunud, et esmaspäevasel päeval siin nii palju inimesi võib olla. Aga parkimiskohad me ikka saime ja nii me siis jalutuskäiguga ka alustasime.
Lisandra oli just enne kohale jõudmist autos magama jäänud, tema nö ’käima saamisega’ läks pisut aega. Kui alla paisu juurde jõudsime, leidsime suure Ahhaa tooli ja siit alates ärkas ka Lisandra üles.
Jõelaeva Lonny väljumiseni oli paarkümmend minutit. Otsustame ära oodata ja uurime seni paisu ja elektrijaama. Lonny peale minema tundusime alguses meie ainsad olema, nii ütles ka giid, et kui piletitulu 40 eurot täis ei tule, siis nad väljasõitu kahjuks teha ei saa. Aga siis kargas metsast erinevatelt teedelt järjest rahvast välja ja varsti olid laeva kõik istmed inimestega täidetud ja sõit võis alata
Giid jutustas muudkui põnevaid lugusid ja uskumusi. Aeg läks kiirelt. Lapsed nautisid nii sõitu kui kivide loopimist. Nimelt ma sadamas ütlesin neile, et võtke peotäis kive kaasa, et saaksid järve peal neid vette visata
Ja siis jalutame Suurde Taevaskotta. Teeme seda vastupidi ringiga, minnes paisu juures juba üle jõe. Otsime ka seeni mida siin ülivähe leiab. Peaväljakul istume, puhkame, peame piknikku. Lapsed teevad puukoore-paadid mida ujutame. Ja siis asume tagasiteele külastades ka emalätet.
Koju jõudes on Kaja ka kodus, kuigi ka tema alles jõudis. Tema kodutee ajaplaani ajas lõhki seik kus üks kass jäi auto alla ja surma sai. Nüüd siis koos ühe teise kaaskodanikuga nad kutsusid varjupaiga töötaja ja ootasid koos kuniks see kohale jõudis.
Puhkame ja käime lõpuks ka toidupoes. Suuri liikumisi õhtusse enam lihtsalt ei mahu

Kadi slacklinel majandamasTeisipäev. Ilm on sombune, hämar, jahedavõitu. Tänu hämarusele magame üheksani välja nii et vurr ka ei liigu Toimetame niisama, kuna terve päev saab märg olema.
Täitsa hämmastav kuidas tervet Eestit kattev vihmapilv Tartu ümbruses pidevalt mingit lõhenemist ja eemaldumist teeb Pidi väga vihmane ilm tulema, aga peale varahommikust vihmakest päeva peale mitte midagi juurde ei tulegi!
Pealelõunal käime mänguväljakul. Lapsed on minu tuules hakanud tasakaaluliinist huvi tundma. Kadi võimleb päris kõvasti, et saada mõned meetrid eemal olevatest hoidmisrihmadest kinni. Harjutab mis ta harjutab, aga tema pingutused kannavad vilja (Y)
Kui emme jõuab, käime poes homseks reisiks süüa toomas, Zeppelinis. Ahhaa juures on aga Tivoli, nii teeme lastega sealt ringi läbi. Rahvast on siin vähe, võib öelda, et tsirkuste ja lõbustusparkide aeg on läbi, need ei ole enam need atraktsioonid mis tänapäeva lapsi kõnetaksid. Tivoli Tartus
Väljas ähvardab muudkui sadada, aga peale mõne üksiku piisa ikka midagi ei saja. Kadi hakkab raamatut lugema ja mina Miiaga läheme taas mänguväljakule tasakaaluliinile
Kui tagasi jõuame, pole Kadil suurt midagi veel loetud. Ikka igavene jama meil selle teemaga... Käteka reklaamide ajal loeb ka oma teise peatüki lõpuks läbi... Ja õhtul, kui pimenes, läks ka lõpuks Tartus sadama. Kallas kogu öö.

Lastega Piusa avarusi uudistamasKolmapäev. Kella kaheksaks sai pandud kell, aga sain enne üles. Täna algab puhkuse viimane päev ja me läheme lastega rongiga Piusasse. Kutsusin Miia rühmakaaslasi oma vanematega ka kaasa, aga tuleb vaid üks pere, asi seegi Lihtsalt seltsis on segasem, kohapeal on ju vaja ära tarbida pea neli vaba tunnikest
Kümneks jalutame raudteejaama ja astume rongile, teised saabusid mõni minut enne väljasõitu Sõit kahe täiskasvanu ja kuue lapsega võis alata
Rongisõit sujub valutult. Lapsed ei jonni ega midagi, hoopis lõbus ja tore on kõigil. Jutuajamiste saatel läheb poolteist tundi nagu luigelaul
Piusas on ilus päikeseline ja soe ilm. Jätame oma joped külastuskeskuse infolauda, võtame kohvid ja läheme liivakarjääri nõlvale. Lapsed lasevad traavi, korralikult, ronivad nii üles kui alla, Miia kurnab enda esimese pooltunniga üsna ära Toimetavad Georgiga muudkui ringi, aga neil on põnev ja tore, see ongi peamine. Kadile küll täna mängukaaslast seltskonnas ei ole, aga ta ei kurda kuskilt otsast ja on kõigega rohkem kui rahul.
Vahepeal tuleme külastuskeskuse juurde tagasi ja lööme pikniku laiali. Sööme ja oleskleme. Siis käime vaatamas seda koobast mis on pisut eemal, aga see on kahjuks aiaga täiesti piiratud ja sisenemine on keelatud. Avastame metsa alt seeni ja siit edasi teeme üle mäe suure ringi ja korjamegi seeni.
Ringiga tagasi jõudnud, puhkame, uudistame keskuse juures ringi. Täna me tasulist koobast vaatama ei lähe sest kõik on siin kevadel käinud ja seda juba külastanud. Üldiselt ega meil siin enam palju aega üle ei olegi. Rongini on pool tunnikest, külastame savikoda ja olemegi juba taas vagunis.
Tagasitee on lapsed peamiselt telefonis, aga nad on rahulikud ja kõik on korras. Raudteejaamast koju läheme jala, pole mõtet emmet järele kutsuda kuna jaksu kõndida on. PILDIRIDA.

Ahhaa ees toimetamasNeljapäev. Puhkus läbi, olen taas tööl. Kodust lahkun nii, et lapsed on ärkvel. Täna jäävad nad kahekesi koju, loodame, et ma ei pea vahepeal nende pärast kodus käima. Igaks juhuks lähen autoga, saab kiiremini liikuda kui selleks peaks vajadus tekkima.
Kaido tervitab minu taas-tööleasumist lauluga Copung Without A Cure bändilt Lastelle. See on selline lugu mis kohe esimestel nootidel tõmbas tähelepanu – väga hea lugu, imehea algus tööpäevale! (Y) Oleks ju võinud arvata, et tööpäev sujub kui luigelaul ressursse üle vaadates, aga selgub, et mul on koolikella masinaga mingi jama ja see pole mitte lihtsate killast... Pika toimetuse peale saan ta siiski korda (Y)
Õhtul läheme perega ratastel linna. Kadil on vaja ära viia üks raamat, pikendada teist ja võtta välja kolmas Asjad sujuvad. Siis käime mäkis kus tekib meil ka arusaamatus, aga ei midagi ületamatut. Pärast saavad lapsed Ahhaa ees mängida ja siis liigume läbi Zeppelini Maxima tagasi koju. Ahhaa kosmosevallutuse plaanid on nurka võrke koguma jäänud
Kanni teeb täna sauna! Toimetame koduseid toimetusi ja siis läheme terve perega sauna. Paneme taustale DND ja naudime olemist. Kajale täna saun väga ei passi, minul on aga igati OK. Ka lapsed peavad pikalt vastu, kuigi nemad enamasti põrandal kükitavad

Tööalane värk, kohatäiteksReede. Täna lähen rattaga tööle ja lapsi üles ei aja, kuigi Miia ise ärkab ja minu ära saadab.
Koolis on meid vähe, mina näen sekretäri asemikku, töömeest ja üht koristajat. Toimetan, nagu eilegi, arvutite kallal. Kui eile sai õpetajate toaga poole peale jõutud, siis täna saab see lõpu ja peaaegu lõpuni jõuan terve esimese korruse masinapargiga (Y)
Peale tööpäeva tegelen aias pisut okstega mille Kanni ära laasis ja millest minu järkamissaag jagu saab. Need puud lähevad lõpuks sauna kütteks. Jämedamate puudega tuleb veel eraldi tegeleda, selleks on juba tõsisemat tööriista vaja.
Siis saab lastega mänguväljakul käidud. Kadi on rulluiskudel, mängime pinksi, Miia saab liivakastis kooke teha ja ka tasakaaluliinil kõnnime. Algus on kuidagi keeruline, üldse jalg ei pea, mõni aeg hiljem, kui lihased soojad on, saan liini terves pikkuses ilma kukkumata läbi käidud Mõnus!
Kui emme saabub, teeme aias grilli ja puhkame. Ilm on soe ja ilus. Meie seltskonda tuleb ka Aix kes linnast kodupoole ratastamas oli.
Hiljem käime Inna juures. Ema tuli Tõrvast ja Õnne andis temaga suitsuliha kaasa. Oleme seal oma tund aega, ajame juttu, vaatame uudiseid ja lapsed mängivad mõnuga

Rakvere vallimäelLaupäev. Hommik algab kella peale. Kajagi ärkab minuga. Peale kiiret dušši ja hommikukohvi tõttan raudteejaama ema sõbranna ja koolikaaslase Tiiu järele. Siis võtan peale ka ema ja segaste asjaolude saatel Inna ja Reijo. Ema oli eile seda meelt, et kedagi kaasa ei vea, aga siis selgus, et ’ta mõtles midagi muud kui ütles’, nii on lühike iseloomustus meie segadusele.
Tee Rakverre on mugav, ilus, väheste autodega ja ema ning Tiiu kooliaastajuttude saatel. Õigeks liikluseks läks alles peale Väike-Maarjat, enne seda oli ikka väga vähe autosid. Vedas ka teetöödega, mida meie marsruudile ei jäänud.
Jõuame Rakverre kümnest, ehk tund enne ema ja Tiiu klassikokkutuleku algusaega. Käime siis aega kulutamas Vaala keskuses. Seal on Apelsini nimeline kõige pood. Inna mäletas sellest poest veel seda aega, kui sealt sai kaupa odavalt, nüüd aga ei saa sealt enam midagi odavalt, vaat et kallimalt kui mujalt Inna pidi sama tõdema ja seega ka tema ahjupoti ostusoovid siin poes luhtusid.
Sõitsime Vaalast ära babuška maja kaudu, viisime ema ja Tiiu peda ühiselamu juurde ja läksime ise raudteejaama kanti kirbukaid tuustima. Kirbukatelt me küll midagi ei saanud... Vaatan kiirelt kirbuka üle, minu otsisõnad neis kohtades on väga vähesed ja neile vastavaid tooteid leidub harva. Nii ka sel korral midagi ei leidnud. Kuna Inna aga ka riideid vaatas, liikusime meie Reijoga perroonile.
Perroonile kogunes rahvast ja selgus, et 15 minuti pärast saabub Narva – Tallinn rong. Võtame vastu otsuse rongi ära oodata. Meie kõrvale istub üks kuueaastane poiss ja laob kohe välja kõik, et kus ta elab, kes ta on ja mida kõike veel. Tore ja jutukas Silver. Inna liitub meiega ja varsti tuleb ka Silveri isa. Ja kohe hakkab paistma ka rong. Saadame ’uue sõbra’ rongile ja ärgitan Inna ning Reijo ka vagunisse. Inna juba arvab, et mul on mingi sõiduplaan, aga ei ole, kupatan nad kohe ka vagunist välja ja edasi vaatame kuidas rong järjest väiksemaks jääb
Täna on palav ja päike võtab nii mis maru. Rakveres jalutab õnneks ka pilvetuuste ringi mis vahepeal pisut olemise mõnusamaks teevad. Käime Krooni keskusest läbi, võtame suure Pizzakioski pitsa ja sõidame Tõusu tänava poolsesse vallimäe otsa. Alustame uuendatud vallimäe ehk vabaõhukeskuse uuringutega.
Uuendused on huvitavad, treppe on palju, laululava poole on palju istekohti, sillake on loodud, teekesi on kiina-käänalisi, kus on kividest laotud ja kus on sõelmetega kaetud teed. Huvitav. Sõelmed küll huvitavad ei ole, ebamugavad liikumiseks ja üle poolte jalutajatest ei kõnni tee peal vaid selle servas murul, seega selle peavad nad kiiresti üle vaatama. On mis on, aga päikesepaiste all käime sealsel musumäel, teeme ringi ümber linnuse ja kuulame lavalt soundcheckke. Siin on mingi üritus tulemas, aga Rakvere kodulehelt me infot ei leia ja meie jalutuse ajal pole ka ühtegi plakatit kohanud. Käime asja all uurimas ja selgub, et siin on juubeliüritus punk-laulupeost koondnimega Süütu Vanaema. Mul on tohutu soov sellest tasuta üritusest osa saada. Kaido aga mitte kuidagi vedu ei võta ja Kajagi peale asjasse süüvimise siiski loobus, liiga palju punki tema jaoks Aga kui Kaja oleks nõus olnud, oleksin rahva Tartusse ära toonud ja siis Kaja ja võibolla lastega tagasi tulnud (Y)
Käime ka surnuaias, loome seal korra majja ja läheme kontserdipaika tagasi, lootuses, et bändisärke on müüki tulnud. Kahjuks aga peale ürituse enda särgi muud ei olnud. Ma oleks selle ürituse särgi ostnud, oli täitsa kena, aga neil oli kõige väiksem number L ja see oli minu jaoks liiga suur
Sõidame Puškini parki, et leid pisut vilu, vaadata sealset ilu, nautida parte ja mõnusat olemist. See meil ka lõpuks õnnestub. Siis aga Reijo mingi veidra aje nimel helistab emale, ta ei malda oodata kaua neil läheb. Noh, nemad veel toimetavad ja meie jaoks tundub, et neil läheb oma tunnike veel. Sõidame Põhjakeskusesse. Jalutame seal ühest otsast keskele, ostame kohvid ja siis helistab ema, et neil ongi kõik. Soo, õige kiire lõpp Võtame nad siis Puškini pargist peale ja käime vallimäel tualetis. Siit edasi aga paneme Tartu peale ajama. PILDIRIDA.
Jõgeval, kui ühest tanklast olime just mööda saanud, hakkab kütusenäidik teateid jagama. Kohe eemal näeme tankla silti ja keeramegi sinna. Oli migi kohalik tankla, aga meil vahet ei olnud, ostsime kütust ja jäätist Sirutasime selga, teised sõid jäätist, mina logelesin niisama Sai asi ühele poole, tuiskasime Tartuni välja.
Tartus panen ema kesklinnas maha, Inna viin poisiga koju ja Tiiu viin raudteejaama. Nüüd on aeg liituda kodustega.
Kaja teeb parasjagu Kadile minipatsikesi, punudes neisse ka lõnga. Ja ta teeb seda hilisõhtuni välja... Mina käin Miiaga multika jaoks krõpse toomas ja siis teist korda veel poes, kuna unustan piima võtta Kui lastele algab multikas, lähen mina läpakaga õue ja kirjutan nädalakokkuvõtet Saku Tumeda saatel.

Miia seikluspargis oma oskusi ja musklit silumasPühapäev. Täna toimetame terve hommiku laste tubade kallal. Et Kadile on vaja koolilaua kohale valgustit, teeme rattasõidu Decorasse, aga seda ringiga läbi Tammelinna. Decoras me juba teame mis lampi me tahame, nii et asjad kulgevad kiiresti.
Sõidame lampi koju viima, aga kodu juures lapsed enam edasi sõita ei viitsi, nii läheme tagasi oma toimetuste juurde tagatoa kallale. Ühtäkki meenub Kajale, et täna on Miia rühmakaaslase Nora sünnipäev Tartu Seikluspargis. Otsustame, et viime Miia sinna ära ja ise tuleme toimetuste juurde tagasi.
Seikluspargis juhtus aga nii, et lapsed vajasid üsna tihti vanemate abi ronimise juures karabiinide osas, vähemalt alguses. Mõned, nii ka Miia, vajasid ka julgustavat tuge erinevate rajaosade peal. Nii siis juhtus, et me ei läinudki ära vaid olime lõpuni välja Miia, nagu ka teised lapsed, sõitis maha ka kolmesajameetrise õhulennu. Et ta oli viimane sõitja, siis jõudis ta lõpuks veidi ka põdema hakata, nii et isegi pisara välja lasi, aga kui öeldi, et start, siis läks ja laulis Igati tubli tüdruk oma kasvu kohta (teised rühmakaaslased on temast peajagu pikemad)
Niisiis, kolm tundi ülipalavat ilma läks üsna mõnusasti. Seiklusrajal pakuvad puud kenasti varju ja asi ei ole nii hull. Või noh, kui peaks rajal ronima, siis oleks arvatavasti hull küll, aga lapsevanemad ronimas ei käinud, või kui, siis natuke tasakaaluliinil (mina näiteks) PILDIRIDA.
Õhtul käime ujumas. Rahvast on rannas palju, vesi on tõusnud 22 kraadile. Vette minnes sellest 22’st küll aru ei saanud, aga kui sees olla, siis oli OK.
Ja nii nädal läbi saabki. Lapsed puhtaks ja asjad kokku. Homme algab kõigil rutiinne elu, välja arvatud Kadile kellel on koolini veel mõned nädalad aega