Joomla! Volunteers Portal

Tiigi tänava ühe kortermaja seinamaalingEsmaspäev. Algas uus kuu ja see on muutuste kuu. Kahjuks algab see kuu kell kolm peavaluga ja unenäoga, et kole põiekas on aga kõik tualetid on kasutuses
Hommik tervitab 20-kraadise ilmaga. Kajal on tänasest puhkus ja tema jääb lastega koju. Mina võtan rattaga suuna ekaubsi peale – tööauto on seal garaažis.
Tööpäev on enamasti kontoris, on üks sõiduring hommikul ja teine õhtul. Päeva peale tegeleme Jaanusega ka minu isikliku telefoninumbri tagastamisega ja võtan kiirpaketi EMT’i lehelt. Samas saadan EMT’le e-maili, et tehku mulle pakett kus on pisut paremad tingimused kui nende standardpakettides
Rattaga sõidan kodu Step Up’i kaudu. Hiljem tegelen Kaja sõbranna läpakaga, käime perega jalutamas ja hiljem toimetan arvuti taga, et ümber tõsta tööarvutist omi asju.

Miia teeb südameid ja Kadi paneb lihtsalt hulluTeisipäev. Konditsioneer on töö juures oma jälje jätnud - kurk piinas öösel mõnuga. Näis, loodan, et asi kiiresti üle läheb, kuna nädala lõpus on meil ju vaja Bulgaaria reisile minna :S
Tänane hommik on jahe. Tõmban kampsunile ka dressipluusi peale ning tänu kurgule saab kaela ka buff
Tööpäeva hommik on rahulik, ka päev on rahulikuvõitu. Erilisi võnkeid ei ole.
Tagasitee kodu on vastu tuult, õhus on ka pisut vihmaeelset hõngu.
Kui kodu jõuan, on meil Gerly külas. Meil jäi mõni aeg tagasi kokkulepe, et ta tuleb enne Bulgaaria reisi ja teeb meie karvastiku korda Nii saimegi parukad vaksavõrra lühemaks.
Aix käib täna läbi. Ta tahtis mitmeid materjale mis siis mälupulgale panin. Ja et vihmane väljas oli, viisin ta autoga koju.
Õhtul vaatan naiste jalka poolfinaali Inglismaa – USA vahel. USA võidab ja on esimene finalist

Pisut vihma värava eesKolmapäev. Täna ärkan enne kella üles, 7:15 saan omadega valmis ja otsustan tööle sõita, et teisi kodus magamas mitte häirida. Jõuan välja, hakkab tibutama. Võtan kuurist ratta ja jõuan väravate juurde – sajab ladinal. Otsustan siis kuuris pisut oodata, et äkki jääb sadu üle. Võtan ka ilmaradari telefonis lahti ja selgub, et niipea ei jää siin midagi üle. Siis meenub, et Ivar tööautoga sõidab ju mööda, nii helistasin talle ja ta tuleb võtab mu peale
Viimastel aegadel on juba kaks inimest pöördunud meie poole, et tahavad tütrele sülearvutit, aga mitte musta värvi vaid midagi ’ilusat’ Selle jutuga kupatan ma nad neti-avarustesse, et mingu ja valigu, aga enne ostu saatku mulle link ja ma loen üles head ning vead. On varasemast olnud olukordi, kus lõpuks on ikkagi ostetud musta värvi, aga korraliku riistvaraga Dell
Kaja käib lastega päeval kinos: Loomade Salajane Elu 2.
Õhtul on Kajal väike naistekas Gerly juures. Viime emme ära ja käime ise Jardini aianduskeskuses. Vaatame lastega igasugu veidraid ja mitte veidraid lilli ning ostame kaks okasteta kaktuselist (Y)
Edasi suundume Aixi poole. Miia mängib kenasti, Kadi aga ei suuda seltskonda imenduda Oleme seal mingi tunni jagu.
Enne und vaatan naiste jalgpalli teist poolfinaali, see on Hollandi – Rootsi vahel. Vaatan terve mängu ära ja see jääb nulli peale. Lisaaega ma enam vaadata ei jaksanud, seal aga näitas Holland milleks ta võimeline on.

Selline see meie JTC pere siis viimasel hetkel oliNeljapäev. Ärkasin kell viis ja nii selge oli olla, et oleks võinud kohe asjatoimetuste juurde asuda. Aga tuli edasi magada ja siis ärkasin juba kella peale ja oluliselt unisemalt. Minu üles tulemise peale tuleb ka Kaja üles.
Täna on hommikul üldse 12 kraadi sooja. Aga ratas kraade ei karda ja enda pakin korralikult sisse.
Tööpäev on tegemisi täis, igav juba ei hakka. Lisaks, eelviimane tööpäev Jaanuse juures, seega üritan kõik kokku võtta mis võtta annab.
Täna käisin ühel kliendil kodus, kuna tema telekas ei näita enam arvutipilti peale seda kui teleka ühest seinast teise tõstis. Lähen kohale, näitab, et on micro-usb toitekaabli surunud HDMI porti jumala suvaliselt sisse ja pilti pole. Seletan, et see on toitejuhe ja mingi karbike peab veel olema. No mees vandus suisa risti nimel, et enne just nii oli ja kõik töötas. Lisas veel, et ta on vana küll, aga mitte nii vana, et enam asju ei mäletaks No ma naersin küll ja ei uskunud tema väidet, et nii varem oli, tegin olukorrast pildid ja lubasin Jaanusele rääkida. Jäädi nõusse
Kontoris näitan pilte ja saan kohe info, et see on Chromecast’i toide (logo järgi) ja et peaks olema üks kerakujuline julla teleka jaoks veel. Helistasin siis kliendile ja rääkisin kogu loo, aga tema ei uskunud. (Küll ta helistas järgmisel päeval, et talle meenus siiski üks ümar julla, leidis tolle üles, pani külge ja kõik hakkas tööle. Vabandas teine veel ette ja taha nii kuis jaksas )
Õhtul toob Jaanus nö lõpupeo-tordi, sest homme teda Tartus ei ole. Maiustame, siis poisid lähevad objektile ja mina jään kontorisse toimetama. Kuidagi nukker on asju kokku korjata ja ühe eluetapiga taaskord hüvasti jätta...
Kodused samal ajal veetsid aega vanaema Õnnega. Käisivad igal pool ringi ja nautisid oma puhkusi.
Kodus tagasi, sööme õhtust. Kuna minul on aga tuju sellest lõpu teemast üsna kurb, tahan majaseinte vahelt vabamasse keskkonda liikuda. Kaja jääb kodu pead valutama, mina aga võtan lapsed ja läheme Supilinna ranna taha grillimisplatsile lõket tegema. Ei, see küpses siiski liiga pruuniks Pisut lollitamist ka tulekolde taga
Lapsed on idee üle väga heas meeles Lõkkeplats on kenasti vaba ja nii teeme kaasa toodud puudest tule üles. Meil on ka mõned vahukommid mida küpsetada, aga need ei huvita kedagi. Pigem korjatakse puuoksi mida siis lõkkele lisaks paneme. Väga mõnus olemine, eriti kui päike ka peale paistis

Käbilasu. Kus see pilt tehtud sai, ei mäleta.Reede. Viimane hommikune sõit sangarisse kontorisse jalgrattal. Teen teel pilte, enamasti postikleepsudest. Samal ajal vaatan kuidas vihmapilveke peale vajub. Aga oma pildistamistega viitsin liiga palju aega ja jäin lõpuks vihma kätte. Sadas päris aktiivset tihedat vihma ja ma sain tööle jõudes üsna märjaks
Täna oleme Ivariga kahekesi – Jaanus on pealinnas pereliikmetega laulmas ja tantsimas. Teeme Ivariga koos mõned kaupade kohaleveod ja käime ka Põlvas. Tutvustan talle seal ühte klienti ja tema masina iseärasusi.
Tööpäeva lõpus aga tuleb veel üks väljasõit teha ja nii jääb mu viimaseks kliendiks DADA Õhtul teen kodus korda ka ühe kaughaldusega masina ja ühe veebiskripti. Nüüd olen ise lõpptulemusega rahul ja võin oma eluga edasi minna (Y)
Jõuan rattaga kodu – taas hakkas sadama Kaja tegeleb kodus Bulgaariasse minekuks asjade pakkimisega. Minul aga on vaja minna Aixi juurde paari skripti kirjutama. Miia tuleb minuga kaasa Läheme bussiga, sest Aixil on ka saunaplaan ja nii saame ka mõne õlle teha
Miia tahaks ka sauna tulla, aga et sellega pole arvestatud ja tal on siin muudkui toimetada, siis pole teda keeruline ümber rääkida. Igatahes oli meil mõlemal tore õhtu. Läbi vihma sõitsime bussiga kenasti ka kodu tagasi

Sõidame Tallinnasse, Ardo juurde pesitsuspaikaLaupäev. Kaja läheb hommikul kaheksaks Tallinna bussile – ta läheb laulupeole Eesti Leivatööstuse telki tooteid müüma (kommi, leiba, torti). Nii saab ta osa laulupeost, kuigi mitte pealtvaatajana. Mina lastega aga toimetan kodus. Koristan, pesen nõusid. Mingil hetkel aga helistab üks vana tuttav ja teavitab, et keegi on minu pihta uue töökoha osas ’mainekujundust alustanud’ teemal, et ma pole arvatavasti mingi itimees ja ei kõlbavat sellele kohale. Mis te arvate, kuidas ma sellise jama peale reageerisin? Ega väga reageerida polnudki, lihtsalt nõutuks tegi. Ma oleks nagu poliitikasse läinud?! Kõik teised teavad kindlasti paremini mida mina oskan või tean või tunnen, loomulik, eks ole? Kirjutasin uuele tööandjale sellekohase teate, et keegi kuskil haub midagi. Aga et on laupäev, siis ma ei eeldagi, et saan kohe vastuse. Igatahes rikkus see mu tuju ikka VÄGA ära ja mõtted aina selle ümber keerlesid...
Samal ajal vihma muudkui sajab. Aga asjatoimetusi on veel, vaja on pungi-pilet viia Ihastesse, uuele omanikule – ma ju ise pungile järgmisel nädalavahetusel ei jõua, seega tuli pilet maha müüa.
Ja siis, neljast läheme lastega Tallinna poole liikvele. Tee sinna läheb sujuvalt ja murevabalt. Käime Ülemiste keskuses grillimaterjali ostmas, et siis Ardo poole õhtut veetma minna.
Ülemistes näen üle pikkade aastate Kairinit. On plaan, et maksan ostude eest ära ja lähen tervitan teda Aga kui lõpuks talle järele jõudsin, oli ta seal pere ja muu rahvaga, nii ma siis loobusin sellest mõttest ja läksin omade asjatoimetustega edasi...
Ardo juures on mõnus avar aed kus on hea õhtut veeta ja grillitada. Ma pole Ardo tütart mitmed aastad näinud ja lapsed pole temaga pmst kunagi kohtunud. Seega oli erivajadustega lapsega kohtumine alguses Miiale ja Kadile kerge šokk. Aga eks ma üritasin seda pisut lihvida ja lasta harjuda. Mõni aeg hiljem nad enam ei kartnud vaid proovisid ääri-veeri siiski kontakti leida, aga lihtne see ei olnud.
Igatahes, tegime grilli, maiustasime aiasaadusi ja lõpuks käisime Ardoga saunaski. Hiljem vaatasime laulupeo lõppu telest ja oligi aeg magama minna. Lapsed uinusid mõnda aega. Mina aga üritasin mitte uinuda, sest telefon oli hääletu peal, aga Kaja pidi varsti saabuma ja ma pidin ta sisse laskma. Kaks korda kukkusin küll ära, aga päris magama ei jäänud Õnneks ei läinud Kaja tulekuga kaua, nii 15-30 minutit peale laste uinumise. Lasin ta sisse ja keerasime kiiresti magama, sest äratus oli meil ju plaanis poole neljast.

Varajane hommik lennukit oodates. Õigemini lennuk, nagu näete, on kohal, ootame pardale pääsu.Pühapäev. Kell on pool neli, ajame lapsed üles ja paneme riidesse, liigume õuele. Õhtul sai tõmmatud Bolti äpp, nüüd siis esimest korda kasutasin seda. Alguses ajas mingit jama, et pole teeninduspiirkond jms, aga lõpuks sain ta tööle ja varsti oligi takso meil järel. Väljas polnud küll külm, aga lapsed lõdisesid – tudusoe ju veel sees Mäletan sellist lõdisemist oma lapsepõlvest
Lennujaamas rahvas kogunes. Läbisime check-in’i ja läksime lennukit ootama, et perega Bulgaariasse lennata.