Joomla! Volunteers Portal

Esmaspäev. Tere uut nädalat! Hommikul tõstatan küsimuse, et kuidas tööle liigume ja kõigile sobis rattateema Nii siis lähemegi liikvele ratastel. Viin Miia lasteaeda.
Tööpäev kontoris on mürarikas – ekaubsis meie tiiba hakatakse ehitama erakooli ja vabastatud ruumides juba seinte lammutamine käib. Õnneks saab ka ringi sõita ja kõrva puhata.
Täna on palav ja päikeseline ilm. Lasteaias on kõik lapsed punapõsksed Jooksevad ju ringi ja tuult ei ole ning päike aina kütab juurde.
Kodu jõudes on toss väljas ja mitte midagi ei viitsi teha ega ka kuhugi minna. Nii vegeteerimegi kas maja juures õuel või üldse toas.
Kadil täna õieti kooli ei olnudki. Klassiga oli mingi looma-talu külastus kus siis tutvuti erinevate koduloomadega.

Ilusad küll, aga üldse ei ahvatleTeisipäev. Taaskord kasutame jalgrattateenuseid tööle-lasteaeda liikumiseks (Y)
Tööpäeval on kaks suurt ja lolli teemat mis oma sisult olid lihtsad asjad, aga asjaolude sunnil röövisid terve päeva. Nimelt hommik läks selle nahka, et üks kassa, millel tuli andmed uude kassamasinasse üle tõsta, teevad spetsialistid 15 minutiga, täna aga, oli mingi saamatum tegelane ja tema tegi üle kahe tunni. Ma sain kõike ekraani pealt kõrvalt vaadata mida tegelinski eemalt tegi. No ma oleks vahepeal ta lihtsalt üle parda visanud ja ise asja lõpuni teinud! Deem, ta astus kolm korda ühe ja sama reha otsa, soovides sajamegast logifaili notepadiga avada pluss palju muudki veidrat...
Lõuna teen meil ekaubsis üleval Ülejõe kohvikus. Ka seal on jõutud niikaugele, et kasutatakse tööjõudu väljast. Neil on seal üks kirgiisitar ja üks vist kasahstanitar. Ma veel imestasin, et nii kaugelt. Selgus, et nad tulevad läbi Ukraina vahendusfirma...
Päeva teine pool viis mu Elvasse, ühe kliendi etiketiprinterit välja vahetama. Etiketid on minu jaoks väga meeldiv teema ja ma olen alati jamadest välja vingerdanud. Täna aga ei õnnestunud. Lihtsalt uus printer oli draiveris nii kinni, et sellega polnudki võimalik midagi teha. Ehk siis, asi lõppes sellega, et homme tuleb siia tagasi tulla...
Lapsed kurdavad kõhuvalusid. Käime ratastega sõitmas, et apteegist probiootikume tuua. Tagasi kodus Kadi kõhuvalud süvenesid ja need päädisid kõhulahtisusega. Õnneks oli see vaid ühekordne. Miial vaid kõht valutas, aga muid jamasid ei olnud.
Õhtul on palav magama minna: toas on 24,5 kraadi!
Ja tänane päev on lisaks minu tööjamadele ka muidu toredaid uudiseid täis: küll jäi Jüri Aarma rongi alla ja küll selgus, et Prosa ja Jõgi hooaeg on vigastuste tõttu läbi...

Reijo jalkamehi saatmasKolmapäev. Kaja läheb kooli ja viib Miia lasteaeda. Mina lähen rattaga.
Tööpäev viib mind täna kolm korda Elvasse! Esimene kord lähen uut masinat ja printerit viima. Kohapeal avastan, et printeri toiteplokk jäi maha. Linnas käidud, selgub, et see kaasa toodud printer ei toimi. Lähen linna uue järgi mille klient tellis. Saabun kliendi juurde, võtan uue masina pakist välja ja selgub, et see ei kõlbagi selleks tööks. Novot, ma olen lõpuks ikka sitaks nõutu ja tüdinud sellest teemast ja jamast.
Tööpäeva lõpus tuleb veel üks töö: vaja kesklinna kohvikusse lipata, kuna seal peale elektrikatkestust ei taha kassa käivituda. Aga ei taha autoga enam minna, sest siis peab tagasi tulema kontorisse. Lõpuks leiame Ivariga lahenduse, et paneme ratta autosse, sõidame linna, mina võtan ratta ja Ivar paneb kodu poole ajama (Y) Igati toimis me plaan.
Kaja oli Kadiga Lõunakeskuses ostutuuril, aga et nad olid parasjagu lõpetamas, siis saigi asi nii seatud, et ta läks ise Miiale järele (algselt pidin ma rattaga Miiale järele minema). Nii jõudsin koju enne teisi
Sööme kõhud täis ja molutame aias. Poole kaheksaks aga lähen Tammekale jalgpallikohtumist Floraga vaatama. Kardan sealt suure pallisaju ees ootavat.
Fänne tuleb, nagu ikka, vähe: mina, Sani, Silver ja Mällar. Natuke teeme ikka hüüdeid ka. Mäng aga polegi nii hirmus, lõpuks saame pähe kahe väravaga, kusjuures, mõlemad väravad löödi üleminutitel: esimene esimese poolaja üleminutil, teine teise omal. Fännikaader Inna sõbrannaga
Kuna mäng algas hilja, siis lõppes ka hilja. Nii et kodus olin pisut peale kümmet. Inna oli ka Reijoga mängul. Reijo oli ühe mängija platsile saatjaks Igatahes saatsin ma neid pisut kodupoole, kuna Reijo vigastas põlve ja mängis santi
Õhtul vaatan pisut jäähokit Mängivad Soome ja Rootsi maailmameistrivõistluste veerandfinaali. Enne põhiaja lõppu juhib Rootsi ühe väravaga, aga soomlastel õnnestub viigistada. Mäng läheb lisaajale, kell aga on palju ja ma kolin kotile ära. Järgmine päev kuulen, et Soome lõi lisaajal värava juurde ja liikus poolfinaali Venemaa vastu aga läheb neil kindlasti raskeks.

Miia ja kevadpidu lasteaiasNeljapäev. Ärkan miski kuue ajal ja tunnen, et pea valutab. Jama. Seda peavalu ma tunnen, see kulgeb tavaliselt terve päeva. Mis see aga on? Ei tea, aga tundub olevat seotud silmadega. Kevadine päike teeb mulle nii...
Emme läheb autoga tööle, et jõuda õhtusele Miia üritusele. Meie Miiaga aga läheme rattaga, naudime ilma ka
Täna on tööl kolimispäev. Pakime, sikutame, tirime, tassime – lõunaks oleme Ivariga sodid Aga me taastume ja teeme veel kaks ringi. Endal pea pidevalt ja häirivalt valutab :S
Enne poolt viit saan lendu ja kiirustan lasteaeda. Miial on kevadpidu ja mina tahan seda näha. Näen ka Kõik on igati tore ja äge, aga tuul kipub jahedalt puhuma ja üsna külm hakkab lõpuks. Emme jõuab peole hiljem, kuna auto parkimine on paras peavalu, sest üritus on ju ülelasteaialine.
Peale pidu käin teen ühe tööalase käigu ja viin kliendile tahmakasseti ära, siis liitun kodus teistega.
Miia tahab hirmsasti õue minna. Nii lähen temaga kaasa. Varsti helistab Aix, et ta oli sealkandis käimas ja et tal on aega. Tuleb siis mulle seltsiliseks. Ajame õuel juttu ja mängime Miiaga (Y) Vahepeal käib emme poes ja Kadi liitub meiega õues. Päris pikalt saab väljas Aixiga jutustatud enne kui on aeg lastega tuppa minna.

Praegune vaade minu laua tagant ukse pooleReede. Hommikul kodust välja sõites hakkab sadama. Viin Miia rühma ja jalutan tööle. Sajab, korralikult sajab, nii et päris märjaks saan. Ja siis loomulikult sadu väheneb ja üldiselt sajuhood on päeva peale minu hinnangul nigelad. Õnneks ei paista päike ja väljas on jahedam, seega tõotab tulla normaalne kolimispäev.
Ja nii ta ka on. Kolimisfirmagi tuleb meile appi, nii et väga suure osa tassivad kaks kolimisteenistujat ära. Meie ülejäänud muudkui pakime ja sorteerime, sest päris kõike me uude kohta ei vea, osa saab ka keldripinnale mis ekaubsi juures alles jääb.
Vahetu info võitlusväljalt. Kell on kohe neli, oleme uues kontoris. Meie Jaanusega teeme pisiasju, Ivar paneb seadmekappi uues serveriruumis kokku. Näod on kõigil üsna väsinud ees Muidu on kolimine sujunud ilma probleemideta. Ainus jama on see, et elektri saame alles 21:00 ja reaalselt saame alles siis ka oma serveriruumi hakata laiali lammutama. Nii hilja pole enam ka liftivõimalust, nii et saame käsitsi tassida ja sikutada teisele korrusele nii et maa must. Ma ei taha ette mõeldagi kas enne või pärast südaööd lõpetame ja kui väga me siis jalgu järel veame :P
Kell on pool kuus. Käisime mõni aeg tagasi söömas. Nüüd kohendame pisut elamist, sätime sabasulgi ja peeretame lakke. Vaikus enne tormi. Külalisi käib: Margit Commonist mööbli teemadel. Aga muidu võtame asja rahulikult, toss on väljas, peab pisut akusid laadima.
Veerandi pärast saab kell üheksa. Vaim on valmis. Naba on küll pisut paigast eelmiste sikutamistega, aga nüüd on puhata saadud ja ees ootab tõehetk. Kui elektrik nüüd üheksast saab oma asjad korda ja konditsioneer töötab, lendame vanasse kontorisse masinaid maha võtma Kui aga ei tööta, siis, noh, kuidas seda öelda, oleme niisama passinud siin terve õhtu :P Pilt peale sissekannet
Järgmine lõik juba uuel päeval peale ööund Üheksast, siis saabus elektrik ja hakkas omi ühendusi tegema. See nihutas meie plaane veel tunni jagu. Igatahes kümnest läks töö käima ja asjad sujusid. Küll oli pisike tagasilöök sellega, et olgugi meie mõõtmistest lauajupiga, serverikapp uksest ikkagi välja ei mahtunud, seega demonteerisime.
Esimese ringiga viisime Ivariga asjad kohale. Pikad koridorid ja rasked asjad, aga saime hakkama. Pigem hakkas hoopis nälg näpistama. Kui asjad maas, jäin mina uude serveriruumi kappi kokku panema. Et ma ta ise laiali lammutasin, polnud kokkupanek midagi keerulist. Trelliaku sai tühjaks, aga avastasin serveriruumist kohe teise trelli ja saaga läks edasi
Sain ruumi tolmuimejaga üle käia kui Ivar uue laadungiga tuli ja peale teda Jaanus söökidega. Sikutasime asjad õigesse punkti ja hakkasime keha kinnitama. Meie töö Ivariga oli tehtud, nüüd edasine on vaid maestro osa. Aga kohe ta seda kokku lappima ei hakka, enne plaanib ikka puhata, õige kah.
Majast väljume ühe ajal. Väljas on ilus ja paks udu, linna kõrvaltänavad on inimtühjad, autoliiklust peaaegu ei ole. Kodu jõudes und nagu polegi. Panen teleka käima ja vahin mingeid tõsielu-paaripanekuid. No on ikka kaader kokku veetud, eided on kõik vaid faa-faa ja tüübid musklites-tätoveeringutes ennasttäis ilueedid Paras kaader. Mõttetu vaatamine, lõpuks tuli uni ka peale ja kuskil poole kolmest keerasin põhku.

Jalgratturid linnasLaupäev. Hommik on hõredama unega, mitmeid kordi ärkan aga üles ei lähe ja uinun taas. Pea kipub jällegi valu tegema?! Mis kurrat toimub, ma aru ei saa. Peab tohtrile ikka minema :S
Hommikukohvi ja peekoni tarbimist aitab saata Youtube mille telekasse keeran. Alguseks Eesti räppi (Bad Art on päris hea!) ja siis juba sujuvalt Amy Macdonald
Täna teen valmis keldri riiulid mis ma juba mitmete aastate eest ostsin. Need oli vaja lihtsalt kokku kruvida :P Nüüd on kruvitud ja paika pandud. Vaatasin ja imestasin, et kui siiani sai ilma nendeta, oleks saanud ka edaspidi :S
Kelder, see nüüd nõrganärvilistele, on ämblikke ja võrke täis Et keldris üldse midagi teha, käin enne harjaga kõik kohad üle, et peadpidi pidevalt võrkudes ei kõnniks. Ja ämblikud on enamasti minu daddy-longlegsid, ning et keldris neil süüa jagub, siis on nad ikka oluliselt suuremad kui toas esinevad isendid
Avastasin, et kartulid on taas kasvama läinud. Nii sai ka neid puhastatud. Ühe kasvudega kartuli panin peenramuldakah, naljaviluks Lisaks avastasin, et keldris on eelmise aasta maasikamoose veel külluses Mina siin juba ostsin poest ühe purgi, et oleks midagi head pannkoogile panna
Tuppa minnes püüab Laili mu kinni. Arutleme ühistu teemadel ja lõpuks tuleb ta mulle külla. Joome kohvi ja sööme kooki mille külmkapist avastan
Lõpuks saabub Kaja lastega. Ma vist ei kirjutanudki, et ta eile õhtul nendega Tõrva läks. Miks ilma minuta? No mul oli ju eile serverite kolimine. Igatahes tänud talle, et ta mul peale rasket tööõhtut hommikuks vaikse toa kinkis (Y)
Istume auto selga, et minna alla linna ilma nautima. Selgub aga, et linnas on rattaralli. Keerutame mõnda aega enne kui omale parkimiskoha leiame. Ja siis tiksume linnas, uudistame rattarallitajaid ja kiingingu kiikujaid. Kaja vend liitub ka meiega.
Kodus tagasi näen Soome - Venemaa jäähoki poolfinaalkohtumist mille võidab ühe väravaga Soome Täitsa hull värk, Venemaa, kes pole ühtegi mängu seerias kaotanud, lõigati lihtsalt muinasjutust välja :S
Arlette tuleb külla ja lapsed mängivad. Käivad ka majade vahel mänguväljakul. Siis aga läheme Kajaga sauna ja lapsed tulevad tuppa multifilmi vaatama. Hiljem käib taas Kaido külas. Siis ongi viimane söömine ja lapsed tuttu.
Täna on ka teine jäähoki poolfinaal: Kanada – Šveits. Kanada läks viie väravaga juhtima ja alles lõpus suutsid šveitslased vähemalt auväravaga hakkama saada. Nüüd siis, finaal Kanada ja Soome vahel homme peale üheksat õhtul tulekul

Eesti president Kersti Kaljulaid Filosoofi tänavalPühapäev. Täna hommikul vedasime magamisega üheksani välja. Miia? No tema oli muidugi varem üleval, ei teagi mis ajast juba
Kole raske on end täna käima saada. Läheme vaatame kümne ajal esimest rattamaratoni starti mis Filosoofi otsast mööda tuiskab. Kanni sõbranna Tuuli on ka siin ja tõmbab meie tähelepanu seltskonna peale kes meist pisut eemal on: presidendiproua Kersti koos oma saatjaskonnaga! Kõik ratastel ja sõiduvormides.
Teist starti ma vaadata ei jaksa. Olemine on nigel. Ei tea, kas saunatamine ei ole enam minu jaoks või mis mind nii ära tapab? Aga tuppa ka minna ei tahtnud, seega jäin õue ja otsisin trimmeri talvekorterist välja ja niitsin muru. Mürkli-assortii meie aias
Peale lõunasööki ei taha ka asi paremaks minna. Vaatan lastega telekast Nukitsameest. Lapsed pisut kardavad, hoiavad minu ligi, mina aga poolenisti tukun
Kaja läheb Kadiga laste polikliinikusse. Seal tahetakse teha filmi lastest kuidas nad arstil käivad. Kadi aga on väga hirmul, et äkki tahetakse temaga midagi teha mitte pole lihtsalt teater ja nii temast neil asja ei saagi. Aga klassiõde teeb asja kenasti ära. Kõik need tunnid olen mina Miiaga ja asjatame. Üks hetk tahab Miia õue, vaatan aknast ja konstateerin, et sajab ju. Aga siis muutsin meelt, et jah, läheme ikka, las sajab, võtame vihmavarju ja paneme kummikud jalga. Miiale idee meeldis, käisime niimoodi meiekas. Ääremärkusena ütlen, et vihmavari oli ainult Miial, see on ainus vihmavari mis talve üle elas – teistega lapsed vahepeal mängisid ja lõhkusid lootusetult ära... Miiaga jalutamas ja vihma nautimas
Kui teised saabuvad, on õhtusöögi aeg. Mul on kõht kole tühi ja pea ikka paks otsas, lisaks pole mitte mingit head mõtet õhtusöögiks. Käime hoopis Turk Kebabis... Turk Kebabis
Ja lõpuks on kell nii palju, et lapsed tuleb ära pesta (Kadi õnneks peseb end ise juba) ja unele saata. Ise hakkan vaatama Soome – Kanada jäähokifinaali, mille minu heaks meeleks soomlased võidavad Ilus mäng, palju madistamist ja müdistamist ja kaklusigi
Miia, hommikul rattureid vaatama minnes: „Kas traktorid tulevad juba?” „Ei, mitte traktorid, vaid ratturid!” täpsustame.