Joomla! Volunteers Portal

Maja veenäitEsmaspäev. Miia magas täna minu kõrval üleval voodis. Öösel oli üks äratus – pisike hakkas nihelema ja lõpuks vajas sekkumist, et end paremini tunda Kuigi nagu magada sai, oli kõigil hommikul raske üles tulla, vähemalt olid kõik, kaasa arvatud lapsed, igati rõõmsad ja entusiastlikud.
Täna tuleb terve vabariigi peale suuuuuuuur vihmasadu. Enne lõunat juba algab ja liigub kui tume kriips üle riigi sadades päev läbi tihedat vihma. Päeva peale sai tööasjus ka autoga liikuda ja Pepleri tänaval lõi äkki kõik helevalgeks, „Ei tea mis see nüüd oli?” jõudsin mõelda, ja siis käis kärgatus otsa – äike oli Pilved olid madalad ja paksud, nii et ega peale valguskuma äikese nooli näha ei olnud.
Ka õhtul, kui Kaja mu lastega mu peale võtab, on lapsed rõõmsameelsed ja heas tujus. Käime ka poes nii, et ei hiirepiuksugi MINA TAHAN suunal. Super!

Kadi hiiekojasTeisipäev. Vot nii, aeg on ikka endale madrats ära osta... Sel vanal vedrud krigisevad ja magamine sel madratsil on viimasel paaril aastal pigem halvenenud. Varem kurtsin mina seljavalu, nüüd juba Kaja ka... Lapsed aga magasid kui kulda: Kadi Miia voodis ja Miia oma voodi ees madratsil
Tööpäev on igati asjalik, möllu ja tegemist omajagu (Y)
Kui emme lastega parklasse mulle järele tuleb, on Kadi pisarates: ta ei taha täna flamenkosse minna. Lihtsalt ei taha ja kõik. Meelitamine ka ei aita. Nii palju aitab, et läheme kohale, sest tahtsin, et ta õpetajaga ise räägiks. Ukse taga oodates ühe lapse ema üritas ka Kadit moosida, aga ei õnnestunud. Kui õpetaja tuli, jutustas natuke Kadiga ja ütles siis, et olgu tal siis üks tunnike puhkust. Samas lubati meil olla saalis ja jälgida mida teised teevad. Jälgisimegi. Vahepeal läks Kadi särtsu täis, pani isegi kingad jalga et mõnda asja kaasa teha. Üldiselt nägin ma nüüd ära mida nad õpivad ja mida teevad. Vanemad lapsed sellest kaheksaliikmelisest rühmast on Kadist ligi neli aastat vanemad ja neil tuleb juba hästi välja. Teine Kadi vanune on Kadist pikem, aga on aastakese juba õppinud. Igatahes on tantsus üsna keerukaid elemente ja ma saan Kadist täiesti aru miks ta minna ei taha – nagu ise ütles, et tema laperdab ja siis tantsu tagasi saada on raske. Samas ta hirmsasti tahaks flamenkot õppida, aga hetkel on tema jaoks liiga raske. Pisut enne lõppu lahkusime ja lubasime neljapäeval tagasi olla
Ja siis asun ma ühe nüri töö juurde kodus: hakkan vannitoa vanadele torudele vahele panema uue duššinurga jaoks torustikku. Juba mõõtmine ja toimetamine, samas aga huvitav ja põnev. Vahepeal läks pisut untsu ka ja see tähendas, et mul oli toru-sõrmuseid vaja poest juurde tuua. Kell oli 15 minutit enne kaheksat, aga sain veel K-Rautast vajaliku kätte Mingi hetk aga asjad ei tahtnud laabuda. Läksin suisa närvi ja siis oskasin lõigatud toruotsaga pöidlasse kena ringi lõigata nii, et verd tuli korralikult. Ja siis hakkasid lapsed ka seljas elama ja korraks viskas ikka keti maha... Aga valmis ma selle sain ja rahule jäin! Toru-Jüri, ei midagi uut
Täna saabus Joomlast versioon 3.8. Kuigi eelversioonid on pikalt testitud ja majandatud, ma kohe seda paigaldama ei hakka, sest teada on, et kui asi massidesse läheb, leitakse kindlasti mõni viga. Ja nii ongi, vigu on omajagu...

See eilne ringike seal pöidla peal valutab päris mõnusaltKolmapäev. Täna hommikul viin Miia rühma mina. Kui eile oli ta sellega nõus, siis täna tahaks ta ikkagi emmega minna Aga ei me jäta jonni ja ega ta valjul häälel vastu polegi. Ja kõik jookseb kenasti, jäädakse ilma igasugu nututa!
Tööpäev on nii tegemist täis, et tore kohe. Õhtul saabub suisa kuus ühesugust läpakat mis tegemisse lähevad Selline üllatus, et arvutis polnudki ventilaatorit, kuigi pesa on olemas! Selgus, et nii olema peabki...
Jõuame peale tööd kodu ja Miia hakkab tujutsema ning torisema. Õige see asi igatahes pole. Ja kaua pole oodata vajagi: pisikesel tõuseb palavik 38,5... Nüüd on selge, et nädala lõpuni Miia enam lasteaeda ei lähe. Õnneks saab tulla Õnne teda homme hoidma. See, et Miia kodu jääb, tähendab Kadi jaoks automaatselt seda, et temagi jääb siis kodu. Selgitame, et nii need asjad ikka pole, temal on õppetöö ja valmistutakse ju kooli minekuks. Aga ta lihtsalt ei taha sellega leppida ja seega undab terve õhtu läbi... Vahepeal käime temaga õues tuulutamas, olgugi et kipub sadama. Käime jooksmas ja jalutamas, et tal mõtteid eemale viia. Aga kui kodu tagasi jõuame, algab asi algusest peale. Lõpuks emme räägib ta ära, lubades seda, et Kadi saab reede vabaks kui homme lasteaeda minnakse. Sobis.

Palavikus MiiaNeljapäev. Diivanil on hea magada, aga üksi Täna olin Kadiga eestoas, et Miia saaks hommikul pikemalt magada, ja mugav nii polnud. Öösel tõusis Miial veel kord palavik ja siis oli ta trotsi täis. Kaja majandas temaga mõnda aega, siis jäi taas unne ja magas palju sipeldes seitsmeni välja.
Kuna Miia jääb täna kodu, tuleb teda Õnne hoidma. Kadi üllataval kombel on täna rõõmsameelne ja ei nõuagi kodu jäämist – ju siis sai aru, et lasteaias on ikka toredam olla kui vanaema ja haige õega kodus (Y)
Tööpäev läheb kontoris kiiruga käima: meil on kümmekond masinat ees millega vaja tegeleda Lisaks lähevad teised hommikul hoopis kaameraid paigaldama ja mina katan kontorit
Poole kolmest tuleb aga töölt lahkuda. Võtan tööd kodu kaasa: ühe läpaka mis seadistust vajab. Sõidan kõigepealt lasteaia juurde kust võtan peale Kadi ja siis liigume kodu. Nüüd saab õnne kolmese bussi peale minna ja mina olen lastega.
Täna on Kadil flamenko tund. Kui teema üles võtan, saan vastuseks, et ta ei taha minna. Räägime pikalt, aga otsest probleemi välja ei setti. Räägin ka Kajaga, aga ka tema on nõutu. Lõpuks kiikan isegi netti, et kuidas tulla toime sellega kui laps ei taha trenni minna (pole enne kunagi internetilt sellelaadset nõu küsinud). Igatahes on üks kindel: sundida ei tohi. Ja teades kui keerukas neil tantsuke on, siis ega ta sinna enam minna taha. Arvan, et tuleval teisipäeval oleks kena meil kohale minna ja õpetajale seda ka öelda.
Kuna Miiaga välja ei saa, siis Kaja läheb Kadiga jalutama. Käivad Magusas Ahvatluses külas ja pärast käivad ka poes ära. Mina majandan Miiaga, kellel palavik tõuseb, ja kes tahaks magama jääda. Kell on aga nii palju, et magama ma teda enam/veel panna ei tahaks, ja nii siis hoian teda tegevuses ja teadvusel Kui teised tagasi tulevad, on Miial sisuliselt 39 kraadine palavik ja nüüd saab talle rohu peale anda (Kajal on teadmine, et rohtu antakse lapsele alles siis kui on vähemalt 38,5).
Kui õige magama minemise aeg käes on, siis on Miial palavik alanenud ja laps muudkui sehkendab ja asjatab Üle poole tunni olin temaga tagatoas enne kui ta uinus.
Täna on telest Kättemaksukontor. Et Miia magama panemisega aega läks, nägin sel vaid lõpuosa. Teades, et see seebikas on laste seas ülipopulaarne, ei saa ma aru miks on sinna pandud sellised kaadrid mis seal eile jooksid?! Teema ise, et neti vahendusel lapsi mõjutatakse, vajab käsitlemist, aga sellised rõvedad kaadrid kuidas kellelgi mõni kehaosa otsast ära tõmmatakse või pildid värdsustest – no sellest ma aru ei saanud. Õnneks Kadi tegeles muude asjadega...

Kadil on kodune sünnipäev tulemasReede. Täna öösel võtsin Miia enda kanda ja magasin tema voodi ees madratsil. Oma kümme korda oli tal nihelemishetki, kohendasin siis teda ja katsusin ega palavikku pole. Kõik korrad jäi ta kohe rahulikuks ja kuum ta polnud. Kuigi öö oli ju hakitud, siis need hakkimised olid sellised kergekoelised ja mingeid tagasilööke hommikul tunda polnud
Tööle lähen jala. Naudin jala tööle käimist. Selline kerge aeg iseendale, saad mõelda nii päevaplaane kui tulevikuplaane või vaadata ajas tagasi Isegi lolle mõtteid ja utoopilisi ideid on mõnus mõelda
Tööpäev on täna kergem, on selline nädalat kokku võttev päev. Pealik on naaberriigis mingil presentatsioonil.
Õhtupooliku veedan kodus. Kadi on Jenna ja tema sõbrannadega mängimas ja Kaja käib Lõunakeskuses emale raha vahetamas ning ostab ära ka sünnipäevakingituse Kadile. Mängime Miiaga, muidu nagu rõõmsameelne tüdruk, aga vahepeal ikka miski nagu piinab, kuigi palavikku pole. Süüa ei taha üldse, kui midagi sööbki, siis kurdab nagu hammas valutaks, aga kogu aeg on erinev hammas või suisa suupool. Ei oskagi midagi teha, jälgime, proovime aru saada... Tereeeee! Et söömine oleks lõbusam

Ootame Tõrva kesklinnas bussiga saabuvat emaLaupäev. Ma arvan, et oma 10 korda pidin Miia tegemiste tõttu sekkuma. Kuna aga väga sügavat und polnud, siis need kerged käetõstmised polnudki väga koormavad - magasin ju tema voodi ees madratsil.
Hommikul hakkan asju kokku korjama ja üritan välja mõelda kas on mõtet Tõrva minna või mitte. Miia ju ei maganud eriti hästi ja eile seletas ka midagi hammaste valutamisest... Et mis siis saab kui hakkabki valutama kuskilt... Hommikul aga Miia mälub toitu kenasti ja ei kurda, ka küsimise peale. Seega otsustan ikkagi Tõrva sõita. Asjade kokku korjamine venib, aga lõpuks saavad nad kokku ja saame välja sõita.
Algatuseks võtame Inna juurest asjad peale ja siis sõidame pereleiba emmet tervitama. Ema on mul täna Valgas, seega uurime kas võtame suuna Valga linna või saame kõik Tõrvas kokku. Jääb see viimane variant.
Enne Tõrvat käime ka tädi Milvil külas. Kuivikuid kanadele on terve suur kott täis Milvi aga räägib, et kanad on juba kaks aastat vanad ja ega nad ei taha enam süüa ja muneda ka suurt mitte. Praegu ta vaagib teemat, et kanad loojakarja saata ja siis ikka ise südamega haiglasse minna. Näis mis ta lõpuks otsustab.
Tõrva jõuame niipalju varem, et ema pole veel saabunud. Otsustan selle aja lastega Tõrva kesklinnas veeta. Pargime auto kinomaja juurde ära ja naudime purskkaevu Kadi purskkaevu veepiiskade taga, võtame kohvikust kohvi ja saiakesi, vaatame jõe ääres karude skulptuuri Miia ratsutab karude seljas, lennutame sügislehti Sügise pakutavad rõõmud, vaatame kesklinna ehitust ja naudime päikest bussi oodates Kaua bussil veel läheb.
Kui ema saabub, käime poes ja liigume KEKi lõunasöögile. Siis saavad lapsed Õnne juurde ja meie emaga sõidame maale. Maal suurt midagi plaanis pole, pigem kauba toomise ring, aga ikkagi läheb omajagu aega. Täna aga on kena ja päikeseline ilm. See tähendab, et hämaraks ei lähe niipea. Nii saime ära käia ka surnuaial haudasid koristamas. Lõpuks külastasime ka mamma Juttat.
Õhtul käin ka Õnne juures. Öömaja plaanin aga oma ema juures. Kadi jääb aga Õnne juurde ja mina Miiaga siis oleme minu ema juures. Miia on väsinud, jääb või jala pealt magama. Minu ema juurde jõudes aga pole unest enam märkigi Üleväsimuse ohus panen siiski Miia magama, aega see võtab, aga magama jääb. Nüüd saame emaga pisut telekat vaadata ja juttu puhuda

Matkarajale!Pühapäev. Täna öösel tõmbasin Miiale viis korda tekki peale ja lõpuks ärkas ta kell kuus. Vahelduva eduga ta suikus kuni seitsmeni. Ei olnud midagi teha, hommik oli alanud.
Peale hommikusööki helistab Õnne, et nad lähevad Kadi ja Airaga surnuaeda. Pakun neile küll küüti, aga nad loobuvad. Pole midagi, meil on kõik kenasti korras ja plaanime emal köögiseina lõpuni teha (viimasest remondist oma viis aastat hiljem...). Ja sellega ei lähegi kaua, oleks võinud juba ammu ära teha, aga näed, asjad on lihtsalt veninud...
Kui töö tehtud, sõidame pisikesele väljasõidule. Ema tahab teada kas Pokardi oru matkarajad on läbitavas korras. Nii saame jalutada matkarajal, uudistada kunagise Helme sanatoorse internaatkooli hooneid ja Pokardi restaureeritavat mõisahoonet.
KEKi tagasi sõites saame Õnnelt kõne, et Kadi on jalutamisest väsinud Korjame ta siis autole ja sõidame ema juurde lõunat sööma. Sellega plaanime seekordset Tõrva ringi lõpetada. Käime veel Õnne juures ka külas ja võtame suuna Tartu peale.
Kuna Pikassilla ja Rõngu vahel on pindamistööd ning Külitse ja Tartu vahel teetööd, siis tekib uitmõte üle Otepää minna. Ja siis Kadi räägib tagaistmel: „Issi, läheme kuhugi midagi vaatama, et ärme minna otse kodu.” Kaja on Innaga messil, seega pole meil tõesti kodu kiiret. Nii meenub, et Kadi värvis paar päeva tagasi Sangaste lossi pilti. Sellest küpseb plaan Kadile väike üllatus teha.
Sangaste loss võtab meid päikesesäras vastu. Kadi tunneb lossi kohe ära Teeme pilte, külastame lossi ka seest ja teeme hoonemürakale ringigi peale. Sangaste lossi ees
Tagasiteel üle Otepää tahaks lastega ka Kastolatsi kirikut külastada. Miia aga jääb enne Otepääd magama, mis oli ka soovi-plaanis, nii et me sõidame hoopis otse kodu.
Kaja on messilt tagasi, Inna ja Reijo meil külas. Selgub, et meid on kutsutud lastega Keiu poole, mul on aga plaan Kaidoga sauna minna. Saab siis nii, et Kaja läheb lastega külla, mina majandan mõni aeg kodus ja lähen Tammekale sauna.
Saun on täna aus! Hea on leili võtta kui kohe saab end ka puhtaks pesta. Naudime Kaidoga mõlemad kolm korda saunaleili ja ajame juttu.
Kui Tammekalt oleme just ära tulemas, helistab Kaja. Neil Keiu juures oli mitu õnnetust: pere pisipoeg viidi jalaluumurruga EMO’sse ja Kaja nihestas jalgpalli mängides põlve. Jama kui palju kõigil. Kaja aga EMO’sse minna ei plaani, seal olla hullult rahvast ka koos.
Ja siis, nagu ikka, lapsed vanni ja puhtaks. Ehk siis nädalale punkt. Lapsed magama ja ise ka. Kuigi mina läksin alles peale ühteteist – 007 tõmbas tähelepanu ära :P