Joomla! Volunteers Portal

Esmaspäev. Kadi näeb paha und ja ei suuda enam magama jääda – keeran temaga ette tuppa ja siit alates on öö kehva ja häiritud, sest Miia tajus läbi une asja ära ja mitu korda küsib unesegaselt, et kus issi on ja miks ta ära läks...
Täna läheb Miia uude rühma, sellesse, kuhu ta peaks nüüd järgnevateks aastateks jääma. Esimene kohtumine õpetajatega just erilist positiivsust ei süsti. Pealegi peab Kaja sealt teist korda veel läbi käima, kuna auto võti jääb rühma...
Kajal on lühem päev ja läheb lastele järele. Selgub, et Kadi on Mirteli poole külla viidud. Nii läheb Kaja koos Miiaga ka sinna külla. Mina aga liigun kodu, käin jooksmas ja hakkan õhtusööki tegema. Nii kui söök valmis saab, tulevadki teised kodu.
Pea kipub juba pool päeva valutama ja seega lähen olen õues aias. Söön vaarikaid ja tikreid. Lapsed, ja lõpuks ka Kaja, liituvad minuga õuel. Mõni aeg hiljem tuleb ka Kaja vend pojaga.

Kuidas Tammeka Levadia käest pähe saiTeisipäev. Alati peab ju mingi jama olema Kui lapsed just lärmi ei löö, siis tuleb kass mitu korda öösel, omal nurrmootor käima tõmmatud ja elab Kajal seljas :P
Hommik kodus kisub tuliseks: Kadi isetseb ja tahab, et kõik tema eest ära tehakse. Sisuliselt pool hommikut lähebki asjade klaarimise peale. Õnneks aga jõuame enam-vähem õigel ajal valmis ja õigeks ajaks ka tööle (mul oli täna kella peale vaja inimene autole võtta).
Tööpäeva alustan kliendi juures. Muidu oleme enamuse ajast Rihoga kontoris ja murrame päid Saurus CMS on asi mis pakub täna pinget
Lastel on lasteaias olnud selline kahetine päev. Kadi on veidi liimist lahti, seda oli ta juba hommikul. Nad on nüüd samas hoone tiivas ja mänguväljak on neil ühine. Ja nüüd muudkui Miia kõnnib Kadil sabas – õega on ju turvalisem!
Õhtul tuleb Kaido poisiga külla ja oleme enamasti õuel. Olen täna nö laste valves ja seega ei saa minna ka Tammekale Levadiaga mängu vaatama – mäng algab alles kell kaheksa õhtul, meil aga algab üheksast voodisse mineku aktsioon... Ja selle aktsiooni ajal keerab Levadia esimese poolaja viigiseisu neljaväravaliseks võiduks...

Keele kastet või keelekastet?Kolmapäev. Kass tüütas öösel nurrumisega mitu korda... Pool tundi enne äratust tuli Miia üles meie juurde ja jäi kohe kenasti magama. Meil emmega aga enam nii hästi ei läinud :P
Kadi hakkas eile õhtul juba ajama jonni, et ei taha lasteaeda minna. Hommikul see jätkub. Põhjuseks see, et tema tahab puhata ja talle ei meeldi mõned võõrad lapsed rühmas. Väga imelik. Igatahes rühma ukse taga võtab asi eriti suured tuurid üles ja Kadi on suisa hüsteerias. Ei suuda me teda ära rääkida, ei õpetaja, ei direktor, ei mina... Ta lihtsalt ei kuulagi mis me räägime! Lõpuks saan ta riietusruumi ära ja anname suhkruvett juua mida loomulikult ei taheta. Ühel hetkel ei jää muud üle kui lihtsalt ära tulla... Pool üheksa helistan kontrolliks rühma ja olla juba parem seis...
Õhtul lasteaias teavitatakse, et kõik on korras ja Kadil rohkem mingeid tuure peale ei tulnud. Miia õpetaja tuleb ise ligi, enne kui ma jõuan tema juurde minna, ja muudkui kiidab Miiat, et olla väga tubli ja saavat ise kõigega suurepäraselt hakkama. Kõlab justkui luigelaul, kuna kodus on ju kõik üsna vastupidi
Vaadates hommikustele seiklustele, otsustame täna teha peaaegu kõik enam-vähem nii, kuidas Kadi soovib. Et kui tahab näiteks vaid ühega meist ringi uidata, siis saagu nii, kui tahab terve perega, siis saab terve perega. Sööme kodus ja siis räägimegi temaga. Kadi tahab ujuma, ja just Aurasse, õnneks terve perega.
Oleme Auras kaks tundi ja kõik on korras ning hästi. Peale Aurat küll hakatakse friikaid nõudma, aga sellest saame üle ning liigume kodu.
Pereleiva juures lammutatakse varjendit ja teisigi vanu hooneid. Ise olen neid kõiki külastanud ja saanud oma silmaga ringi uurida! Olid ajad.

Jaak, vanaonu poegNeljapäev. Magasin eestoas, et saaks magada. Miia aga öösel kaks korda vajas teki peale panekut ja siis pool tundi enne äratust hakkas kass ringi laamendama...
Kadi hakkab vaikselt oma lasteaeda mitte tahtmise joru ajama. Üritame leida kompromisse. Leiame: toon ta lõunast ära kodu ja lasen tal Jenna hoole all olla. Et emmel on lühem päev, siis võtab ta Miia peale kolme lasteaiast ära – kui lapsed ärkavad
Tööpäev on nii kontoris kui klientide juures. Asjad toimivad ja sujuvad. Õhtul kodu liigun jala ja siis jalutan juba läbi Karlova ning teen ka pilte Poolmaja Karlova avatud akende päev Pargi tänava saunahoone ümberehitus Uus ja vana. Esialgu veel vaid vana. Mängukaader
Lastega on täna kõik kenasti läinud, hea seegi. Ja läheb ka ülejäänud õhtu üsna OK’lt. Kaja läheb sõbrannadega kokkusaamisele ja mina laste ning külas olevate lastega õuele. Enamalt jaolt saavad nad ise hakkama, vahepeal tuleb neid pisut suunata ja kokku tagasi viia
Meil on kenad metsateed, kus linnulaulu kuulda, kus aga homme juba, kõrv täitub mürinaga. Meil on kenad metsateed, kus nautida looduse ilu, kus aga homme juba, puud ei anna vilu. Palun kuulake ja vaadake: https://www.youtube.com/watch?v=BXU7ZAdU2-k

Hüvasti, pereleiva tuumavarjend!Reede. Eile läksime koos lastega tuttu ja kõik uinusid kiiresti. Magasin kenasti ja sügavalt. Vatsu hommikut kuulsin pisut kassi kurrumist, aga see üldist pilti eriti ei seganud.
Lapsed taas lasteaeda ja ise tööle. Lõuna ajal toon Kadi lasteaiast kodu, et las olla siis päeva teine pool Jenna ja Kerliga. Asi õnnestub igati. Ise aga tööle tagasi, sest just enne ära tulekut tuli mitu uut masinat mis tegemist vajavad.
Kuna täna on auto minu käes, sõidan Miiale lasteaeda järele. Jällegi kiidetakse last, et kui tubli tema on Rõõm kuulda, aga ikka on tunne, et nad ajavad lapsed sassi :P Emme tuleb aga bussiga lasteaia juurde.
Täna on selline värk, et lähen lastega bussile ja sõidan Tõrva Kaja viib meid bussijaama ja saadab ära Ma polegi ammu bussiga sõitnud. Kolises ja loksutas teine nii, nagu me kohale ei jõuakski Aga jõudsime! Üsna kenasti, ilma eriliste jonnide ja jamadeta. Õnne oli meile linna vastu tulnud, nii liikusime KEK’i koos. Ühele inimesele on see terviserike, teiste jaoks lõhutud puhkeala.
Õnne juures sööme. Kadi aga avaldab arvamust, et talle ei maitse. Viskab vaikselt juba keti maha see mitte millegi söömine! Tuleb ikka arsti poole pöörduda, et miks lapsel üldse isu ei ole ja kui midagi sööb, siis natukene...

Kajaga Riias keskturulLaupäev. Öö on nigel. Ma diivanit päris lahti ei teinud, ise ka ei tea miks Mõtted keerlesid selle üle, et kuna Kaja helistab, et ma üles peaksin minema ja lisaks oli kitsas. Poole seitsmest hakkas Miia keerlema ja üldiselt ärkas üles. Kui emme kümme minutit enne seitset helistas ja ma üles läksin, tuli ka Miia, ja nii ideeliselt elu korteris käima läkski. Viskasin riided selga, ootasin kui emme koti autost üles tõi ja siis läksime kahekesi Lätimaale. Lapsed jäävad täna õnne hoida...
Kuni Valgani on kõik OK. Valga külje all on pisike teeremont. Siis aga on päris mõnus ja rahulik kulgemine. Muuseas, Kaja sõidab. Valmiera ja kiirtee vahele jääval lõigul on mitu teeremonti valgusfooriga. Kõik autod kes eest ära sõidavad, neile jõuame foori taga alati järele. Kiirtee, see on lapiline kui vanaema sokk, kehva sõita Enne Riiat saab õnneks ka kiiremini sõita. Igatahes kui Riia sildi alt sisse saame, teeme autojuhi vahetuse. Südalinna turule aitab meid Ways. Muuseas, teel loen Kajale ette Tauno Rahnu sõjaväemeenutusi Päris tore lugemine, täpsemaks infoks vaadake tema FB lehte.
Oleme turu lähistel parkimist otsimas. Parkimiskohti on, aga sittagi aru ei saa kas on vaja parkimisluba või mitte. Läheme automaadi juurde – no oleks siis internatsionaalses või sibulategi keeles – null! Ühed alkassid tulevad kopikat küsima, kuigi meil neile midagi anda pole, aitavad nad meid teadmisega, et laupäeval pole parkimisluba vaja. Hea seegi.
Keskturul on viis suurt halli. Kappame need läbi, aga enamasti on need toiduturud. Lõpuks leiame ka riiete osa, aga üldiselt on valik nigel ja odavam pole. Enamasti leiame asju endale :P Mingi osa turust aga on vanad putkad ja seal ei toimu nagu üldse midagi, üksikud on lahti, aga inimesi liikumas pole (?) Väljas on paras leitsak ja 31 kraadi, õnneks viskab siin vahepeal tuulekest ka
Turul jamasime oma kaks tundi ringi. Peale mõne riidehilbu ostsime kartuleid ja viinamarju :P Edasi aga liikusime lähedal asuvasse Depo’sse. See on ka selline suurem kaubanduskeskus kus peale ehitusmaterjalide ja -tarvete muudki leida võib.
Siiani tulutult odavamaid tooteid otsides otsustame külastada ka mõnd suuremat kaubanduskeskust, Alfa sobib selleks ideaalselt. Kahjuks aga siingi ei leia midagi, isegi mitte Mammutipäevi pidavast RIMI’st. Ainult kõhud saame täis ja silmad grilli – vaatamist on selle poole päevaga juba üksjagu olnud...
Üsna nigelate pettumuste osalistena võtame viimaseks õlekõrreks Maxima XXX. Ikka mitte midagi! Hinnad on samad mis meil. Tühja kah, päev on siiski korda läinud – saime kahekesi, ilma segamata kenasti ringi shopata, olgugi et kõike soovitut ei saanud
Tagasitee otsustame teha külastades Siguldat ja tagasi sõidame üle Smiltene. Tee peal kohtame lõpuks ka parajat vihmapilve ja kui Siguldasse sõidame, on siin sadu juba lahkunud. Külastame algatuseks üht majutus/kohvikut Kakitis (krodziņš "Kaķītis"). Siin on ilus mõisat meenutav hoone ja siit on lai vaade orgu. Orgu viival mäeseljandikul on seikluspargi rajad. Aga täna me siin ei seikle vaid sõidame Siguldast läbi alla jõeranda. Muinasjutumajake nr 1 Muinasjutumajake nr 2
Jalutame rannas ja pistame varbadki vette – vesi on üsna jahe. Siis vaatame pisut lõbustus-osa üle ja käime ka Turaida lossi juures. Kell aga läheb ja õhtu ronib kiiruga peale. Hakkame hoopis liikuma.
Tee üle Smiltene, kust Ways meid juhatab, on paras lipi-lapi maailm. Vihma ka sajab ja väljas on justkui öö. Üsna nüri sõitmine Igatahes Tõrva jõuame kella kaheksast!
Päeval helistas Hannes, et äkki ma saan veel õhtul tema poolt läbi käia – neil ID-kaart arvutis ei toimi. Nii panin Kaja maha ja läksin ise külapeale. Kõik olid kodus, isegi mehepojad olid pealinnast ja sõjaväest kodu käimas. Lahendasin probleemi, ajasime törtsu juttu ja tulin Õnne juured tagasi kus parasjagu magama sätiti.
Lapsed on vanaemale üsna halvad olnud, nagu ma aru sain. Kulminatsioon oli järve ääres kus Kadi sõna ei kuulanud ja kõike risti vastu tegi. Kui algselt oli mõte, et lapsed jäävad paariks päevaks siia, siis nüüd me seda ei tee.
Enne meie saabumist Tõrva on peamistelt üle Helme käinud raju. Hannese juures kuulsime teisest toast juba uudistki sellest kuidas tormiil puid murdis.

Meie kolm lastPühapäev. Tänane öö oli taas kehvavõitu. Kaja ja Õnne magada ei saanudki, kuna neid häirisid ka vaiksemad asjad ja palavus. Mind palavus ei häirinud. Igatahes magasin peale Miia uinumist üsna korralikult, vahepeal õrnema une ajal kuulsin ülakorruselt kerget toksimist ja lapse müdinal ringi jooksmist. Miks seal laps öösel ei maga, ma ei tea. Poole öö pealt ärkas Miia nutuga (olin temaga ühes toas) ja nõudis emmet kes oli Kadiga teises toas. Rahustamiseks tegime emmega vahetuse. Siis läks aega et magama jääda ja kui jäin, magasin sügavalt, kuigi paar korda ärkasin et Kadit eemale lükata ja vastu hommikut segas Miia oma kisamistega. Nimelt ärkas Miia kuuest ja ainsad kes siis veel kuidagi olla said olin mina ja Kadi.
Ööseks jäime Tõrva sellepärast, et minna Lõvele punaseid sõstraid korjama. Õnneks on eelmise kahe päevaga ema ja Inna enamuse juba ära korjanud. Hommikul teen esimese ringi maale viimaks Inna, ema ja Reijo, teise ringiga toon omad järele.
Lõvel oleme paar tundi, siis saab peatöö tehtud ja tuleme Pikasilla tankla kaudu kodu ära. Miia jääb autos magama, teised lähevad tuppa ja mina jään siis läpakaga Miia valvesse Magab poole neljani välja
Tartu sõites käitus auto väga imelikult, justkui üks silinder ei tööta. Masinal on vibra sees ja jõuetus. Robi käib korra hoovilt läbi ja arvab, et oleme ehk klapi maha põletanud kuna õli oli mootoris vähe. Igatahes läheb auto homme tema kätte.
Varsti helistab Inna. Ema keldrivõtmed on minu autosse jäänud, aga neil on neid vaja, et pangu ma need õhtuse bussi peale. Pikalt ootamist, siis ratta selga ja minek. Jõuan juba Ekraanini kui meenub, et võtmeid ma ju autost ei võtnudki Käin kodust läbi ja maandun bussijaamas. Buss tuleb varsti ette, lasen piletiga inimesed peale ja siis hüppan uksest sisse: „Tere! Sooviksin piletit Tõrva, nendele võtmetele, aga istekohta neile vaja ei ole ja piletit ideeliselt ka mitte. Neile tullakse kenasti bussi vastu. Annan pisikese piletiraha ka” lükates juhile kaks eurot pihku. Ei jõudnud too ei möö ega mää öelda, oli kuidagi tõrges, keeras kohe pihu kokku ja viskas võtmed enda kõrvale karpi. Soovisin kena õhtut ja lendasin kodu tagasi
Ja siis saavad lapsed vanni. Karjuvad ja möllavad seal terve tund aega. Siis peseme nad puhtaks ja käin ka ise pesus ära. Üldiselt saabubki peale seda juba öö.