Joomla! Volunteers Portal

RakvereEsmaspäev. Uue nädala öö algas kenasti: lasti puhata ja sellise ilusa algusega algas ka minu nädalane töö-puhkus. Kui meie 8:15 ärkasime, oli Kaja juba tööle ratastanud. Sõime putru ja ootasime minu ema ning Reijo tulekut Tõrvast. Nii kui nad kohale said, algas sõit Rakverre.
Mida Rakverele lähemale, seda sajusemaks läks. Kohe kui Rakverre jõudsime, oligi kahe vihma vahe ja selle ilusa päikese kasutasime Tõrma surnuaial ära. Tuli ju auk ilmas ära kasutada, muidu oleks võinud kogu ettevõtmisele vee peale tõmmata... Muuseas hauaplats oligi jälle koledasti ära kasvanud, seega andsime sellele kenama lihvi
Lõuna oli käes ja kõht tühi, käisime Rohuaias. Pika ootamise tulemusel saime kogu aeg lapsi korrale kutsuda – Miia oli ju väsinud ja tegi igasugu koerustükke teiste kallal
Edasi muudkui sadas. Käisime Bauhofis ja siis keerutasime mööda linna tuttavaid kohti vaadata kuniks maandusime Põhjakeskuses. Aga et ka siin suurt midagi peale hakata ei osanud, käisime toidupoes ja sõitsime Tartusse tagasi.
Kui Väike-Maarjast siiapoole oli kuiv, siis Tartus hakkas just korralik sadu. Õnneks sai see siis just läbi kui ema Reijoga Inna juurde läks.
Nüüd siis oli pikem vihmapaus. Läksime õuele. Panime lastele kummiriided selga ja lubasime lompides kõike teha. Ise aga tegelesin kuuri kahe viimase posti ehitamisega, mille lõpetasin vihma käes.
Ja siis tulin Miiaga tuppa. Kaja sättis just Sigridiga kinno minekule. Kadi lasi Jenna ja tolle sõbrannadega vihma käes traavi kuniks kaheksast ta tuppa kupatasin. Nii said lapsed üheksast magama pandud. Miia tahtis magada põrandal, ehitasin talle voodi ette aseme. Siis hakkas Kadi ulguma, et tema tahab ka, samas kui mina ürtasin neile unelaule laulda. Mingil hetkel pidasin neile tulise epistli, siis saadi aru ja enam mind laulmise juures ei segatud. Kui ma toast ära tulin, siis mõni aeg hiljem Kadi magas. Miia aga jäi magama alles peale kümmet, siis kui emmegi kinost tagasi oli jõudnud. Ise aga istusin üle südaöö ja kirjutasin teemasid.
Muuseas sain täna teada, et minu läbi seina naabriprouat Aksellat pole juba nädal aega meie keskel. Isegi matused on juba vastu pühi neljapäeval ära peetud. Kurb mõelda kohe, viimane kord ei viidanud küll miski sellele, et miskit sellist peaks juhtuma.

Õite aegTeisipäev. Tänane öö oli eelmisega kui välja vahetatud: Miia tegi öösel kaks korda lärmi. Ei saanud Kaja ka õieti magada. Üles ärkasime kaheksast.
Kaja taas tööl. Meie toimetame hommikusi tegevusi enne kui läheme hommikuste plaanide juurde. Plaaniks on käia linnas lihaturul, võtame sinna ka Jenna kaasa.
Lihaturg on aga suletud - hakkavad seal remonti tegema. Seega jalutasime tavaturule, sest ka sealt saab kartuleid osta. Ostud tehtud, liigume Veeriku mänguväljakule mängima. Vaatamata suurele ja küllaltki jahedale tuulele, on siin veel mängijaid, oleme tunnikese.
Siis saab kodus süüa ja lapsed saadan õue mängima. Ise panen Miia magama, selleks läheb pool tundi. Ja siis istun oma artiklite kallale, aga küll lapsed käivad maiustust nuiamas, küll tahaks ise jäätist süüa , ja kui lõpuks asjad ette saan, kuulen maja ees laste hädakisa. Selgub, et Jenna sõbranna kodujänes on nende mänguplatsi juurest plehku pannud. Kuigi mulle üritati selgeks teha, et jänesele on õpetatud koduteed, ja et teda peaks tänavalt otsima, olin mina täiesti kindel, et loom on ikka veel meie aias ja arvatavasti sügavama rohu sisse kuuride taha roninud. Kümme  minutit otsimist päädis jänese leidmisega kuuride tagant heina seest Ja siis tagasi artiklite juurde, kuna Miia ei pruugi kaua magada... Ja ei maganudki: 1:10.
Et lapsed maiustusi nõudma ei hakkaks, läheme Miiaga õue kus Kadi teistega mängib. Toimetan kuuri kallal kuniks emmele järele sõidame.
Õhtusöögi teeme Lõunakas: lapsed söövad kotlette, mina ja emme ei taha praegu süüa. Kuna lapsed midagi nosida pole saanud, süüakse kenasti
Lõunakas käimise ajal sadas korralikult. Kodu juures Kadi kaob teiste tüdrukute juurde, Miiale aga paneme kummiriided selga ja laseme taas porilompides möllata. Ise muidugi nikerdan taaskord kuuri kallal :P

MänguväljakulKolmapäev. Täna magasid mõlemad plikad põrandal. Mingil ajal öösel, kui juba koitis, käratas Kadi: „Kus Miia on?!” Miia oli end suurel madratsil lihtsalt serva peale keerutanud... Ja siis käis preili tualetis, võttis eestoast paberi ja tuli voodisse nuuskama! Loomulikult ei saanud keegi magada, isegi Miia ärkas üles. Õnneks Miia jäi kohe magama...
Hommikul vaagime ideid kuhu minna. Iga asi lõppeb sellega, et Miial on lõuna ajal uneaeg. Et kui autoga ei lähe, siis on asjalood kehvad. Lõpuks kahaneb plaan ratastega Tammekale mängima minemisega.
Lõuna ajal panen Miia magama, kuigi tal unemärke otseselt polegi. 40 minutiga sain ta unele, aga sain ise ka samal ajal vedeleda Täna magab ta eilse 1:10 asemel 1:40 Kalli-Kalli
Kui Miia üles tuleb, on temal hea tuju. Mängivad Kadiga kenasti ja ma otsustan õue mineku asemel hoopis õhtusöögiga tegeleda ja tegelen ka. Kaja saabub poole viiest ja siis saab ka ise sööma. Kuna mul oli plaan täna veel kuuriga tegeleda, siis liigumegi õue ja toimetame. Lõpuks on kuuril kolm seina laudadega üle löödud ja lauad kõik otsas Nüüd vaja siis esiseina, uste ja katuse laudu, vaatame kust ja kuidas me need saame...
Ja siis tuppa. Miia tahab vanni, nii me siis ta sinna panemegi, aga üksi ta seal kaua ei püsi, Kaja läheb tema asemel Ja siis lastele süüa ning voodisse. Lähevad üsna hea meelega, aga magama jäävad pikalt :P Mina vaatan Maailmajagude karikamängu poolfinaali Portugali ja Tšiili vahel ning Kaja jõi uneteed ja vaatas oma telefoniekraani :P Mäng oli igatahes ülikõva, möllu oli omajagu ja võitlust väga palju - kaalul ju siiski finaalikoht! Tšiili mängib minu jaoks palju meeldivamalt. Lisaaja 118. minutil on Tšiilil väga hea võimalus väravani jõuda, aga küll post ja siis latt sinna otsa segavad asja ära ja mängu tulemus selgus penaltidega. Ja nendes oli ülekaalukas Tšiili! Tõsiselt, nad lõid kolm esimest kindlalt sisse ja Portugali kolm püüdis väravavaht kinni Nii kiiret ja muretut penaltide seeriat pole minu silmad veel näinud
Täna polnud Kadil otsest mängukaaslast ja see on kohe tunda tema käitumises. Kui miskit tahetakse, siis käib see läbi vingumise kuniks lihtsalt närv mustaks aetakse. Ja tujutsetakse ka palju. Raske on selliste olukordadega toime tulla, eriti nii, et mõlemad tüdrukud õnnelikud oleksid...

Taaskord mänguväljakulNeljapäev. Kaja ärkas viiest ja enam magama ei jäänud, meie aga ärkasime peale kaheksat. Sööme hommikust ja läheme õue. Mõne aja pärast tuuakse meile hunnik kaminapuid, kõik kenasti õiges mõõdus ja laotud kastidesse. Kui kaste maha tõstetakse, saavad lapsed auto tagaluugiga üles/alla sõitu teha
Kadil saab läbi ID kaart. Sõidame politseimajja, aga nagu hoiatati, siis rahvast on seal palju. Sel hetkel oli ooteajaks 50 inimest. Aga kui muud ei saa, siis pildi teeme automaadis ära ja hiljem saab kodus juba ära lõpetada (pilt on ju süsteemis sees).
Politseimajast läheme üle tee parki mänguväljakule. Kui muidu oleks see lastele ehk igav olnud, siis juhuslikult olid siin ka Mirtel ja Lisandra, seega olime oma tunnikese siin mängimas.
Kuna koduõuel kaminapuud ootavad, võtame Lõunakeskusest lõunasöögiks kodu kaasa kotlette. Ja siis läheme õue. Miia ei näita unemärke ka, seega ma teda täna lõunaunele üldse panema ei hakkagi. Nii ma siis laon puid ja lapsed mängivad omavahel.
Hiljem teeme puhkuseringi – toome emme töölt ära. Ja siis saame juba Kajaga kahekesi edasi toimetada. Vahepeal teeb Kaja õhtusöögi, ja siis laseme taas edasi. Pea üheksast alles lõpetame Nüüd jääb edasi üheksa puitkasti lammutamine...
Toas lendan jalgpallilainele: Maailmajagude karika teine poolfinaal Saksamaa ja Mehhiko vahel. Asjad keeratakse mängus juba kaheksandaks minutiks sakslaste poolele kahe väravaga... Mäng on tuline, aga lõppeb seisuga 4:1, kusjuures mehhiklaste värav on ülikauge pomm, arvatavasti turniiri ilusamaid väravaid
Puudega mässamine ei lõppenud täna intsidentideta. Eelviimase kasti juures üritasin kahte toigast teineteise küljest naeltehaardest lahutada. Kasti serv aga oli kehv ja haamer põrust käest ära otse vastu vasaku jala suurt varvast. Paugu sain küll haamrivarrega, aga see oli siiski korralik. Suur verevalum on poole varbaküüne all. Valutab ka kurjam päris hästi, kusjuures valutama hakkas enne magama minekut südaöö paiku... Selline varvas
Täna oli Tartu linna päev. Kuigi ma eile valisin kaks lasteüritust ja ühe õhtuse ajaloolise jalutuskäigu välja, siis mitte kuhugi me ei jõudnud. Miks? No lubati, et hakkab õhtust sadama ja siis oli tarvis kaminapuud kõik varju alla saada. Õnneks keegi ei tundnud päevadest puudust kah

Vihma eest peidus mängumaalReede. Magasin eestoas oma valutava varbaga. Palju kordi ärkasin üles, aga päris magamata pole. Täna oli selle sajandi esimene kord kus meie kõik olime üleval, aga Miia ikka veel magas! Enne üheksat ajasime ta siiski üles.
Täna oli hommikul selline lugu, et läksin lastele putru keetma ja äkki hakkas nagu halb ning oli tunne, et kohe jookseb pilt tasku. Jätsin asjatoimetused pooleli, kutsusin Kadi enda juurde, andsin talle oma telefoni ja palusin tal näidata kuidas 112 helistatakse. Sai hakkama kenasti.  Selgitasin, et kui issi kokku kukub, siis helistagu 112. No ja peale seda läks kõik üle ja juttu sel teemal jätkus ka hommikusöögi kõrvale.
Päev on väga vihmane, seega tuleks harrastada tubaseid tegevusi. Otsustame minna Lõunakeskuse mängumaale. See on aga lasrest pungil. Selge, siis siia ei lähe. Uurime ka kinovõimalusi, aga peale nähtud multika muud pole. Käime hoopis poes ja liigume kodu poole.
Lõunakast tulles on peale Kastani risti avarii ja see joonistab ummikud Puusepa tänava otsani välja. Aga oleme kannatlikud Filosoofi otsast sisse ei keera, keerame hoopis Era peale ja käin lastega kiitabihoonest läbi. Aknast fikseeritakse tulijad viibatakse meile ja tullakse sees vastu. Kurdan oma varbateema ära, et saada teada kas peaks kuhugi pöörduma. Selgub, et pöörduma ei pea, piisab külmakotist, rahust ja valuvaigistitest. Neid viimaseid ma aga eriti usin tarbima pole, kannatame pisut, kuigi vahepeal on üsna valus.
Ja siis lõunasöök kodus ning lastega Metsapere mängumaale mängima. Seal on nüüd asju natuke muudetud ja lastel on põnev avastada.
Mängumaa järgselt sõidame emmele tööle järele. Aga et ma Kaja passi maha unustasin, käime kodust läbi ja liigume siis politseimajja.
Politseimajas on rahvast murdu. Kaja saab oma järjekorravahemiku peaaegu 50 inimest. Aga et teeninduslaudu on palju, jääme ikkagi ootele. Miia on unine ja uimab ringi, õnneks pahandama ei hakka ja lollusi ka ei tee Järjekorda ootame pisut üle tunni, aga vähemalt saab Kaja oma asjad kätte.
Kodus on taaskord söögiteema. Külmkapp suurt midagi toekat ei paku, aga söögi saame tehtud Ja siis paneb Kaja mitme pesumasinatäie jagu riideid kappidesse laiali – see on suur, aeganõudev ja tüütu kodutöö Ja siis kui mina olin mugavasti juba diivanimõnudesse enda oma varbaga ära mahutanud, helistab Sigrid ja kutsub meid perega sauna. Lähemegi.
Üldiselt mina sauna minna ei plaani, aga et lapsed saaksid mängida ja naised ilma lasteta saunas käia, lähen külapeale kaasa. Ja üldiselt ei plaani ma naiste juttudesse end pühendada vaid tegelen arvutis oma artiklitega.
Ja peaaegu nii kõik ka läheb, ainult et saunaskäimisest loobuda ei suutnud. Õigemini räägiti ära Igatahes kodus tagasi olime pool kümme ja lapsed jäid jällegi kiiresti magama (Y)

Naistega jalgpalli vaatamasLaupäev. Kuna varvas kippus õhtul valutama, jäin ette tuppa. Üldiselt aga paistis, et varvas vajab jaheduse asemel hoopis sooja, seega teki all soojas olles magasin oluliselt paremini! Ja hommikul on varvas vähem vallus ning laseb juba paremini ka kõndida, kergelt longates, aga siiksi.
Hommiku oleme lastega õuel ja käime uusehitise alale ringi peale. Õues on jahe, pilves ja uduvihmane, aga külm meil pole ja igav ka mitte. Maja juures tagasi teen majast pilte, naabrinaine ronib aknale ja kutsub külla. Nii võtame kodus õueriided ära ja lähemegi üles.
Arutame erinevaid majaga seotud teemasid, mõtteid, plaane. Kõik on raha ja tühjade korterite omanike taga, seega mitte midagi kindlat paika panna ei saa, aga mõtted/ideed/soovid on meil ühised... Kaevanduste seis
Lõunasöögi kõrvale vaatavad lapsed multikat – tavaliselt ma nii ei tee, aga täna ongi pisut ebatavaline päev. Kaja on tööl ja ilma tõttu erilisi plaane ei korralda ka. Vaatame mis siis saab kui emme kodu jõuab
Emme jõuab, aga plaane ikka pole Ilm lubab minna õue ja lähen hakkan kaminapuude transpordikaste lammutama. Lammutan kuniks käime poes, siis õhtust sööme ja kogu perega Tammekale mängu vaatama läheme.
Uduvihma sajab horisontaalis, seega vahet pole kus sa tribüünil oled – märjaks saad ikka Lapsed pidasid kenasti terve mängu vastu. Mäng lõppes võiduga, 2:1 pärnakate vastu
Kodus jõudes on kell nii palju, et lapsed saavad veel süüa ja siis kohe magama. Jäävad üsna ruttu, Miia veel niimoodi, et joonistusraamat näo peal

Perega PõltsamaalPühapäev. Hommik algab sellega, et meid Kadiga aetakse voodist üles – kell saab kohe üheksa. Kui üles saame kõik kenasti, siis hommikusöök lastele kuidagi sisse minna ei taha. Kadi saab terveks päevaks telefonikeelu, kuigi ta seda nagunii ei kasuta, aga nagu näha, just siis on vaja kasutada kui ei tohi
Alustame päeva planeerimisega, kuna see on päev, kus me kõik vabad oleme Pakun võimaluse minna matkarajale kus ka lõkkeplats, et teha jalutuskäik ja piknik. Küsin tõreda Kadi käest ka, tema ei taha. Küsin siis, et kuhu tema tahab. „Põltsamaale,” saan vastuseks. Paar päeva tagasi rääkis sama juttu, seega on otsustatud Põltsamaa silla parandus
Põltsamaa pole suur linn, aga omamoodi ja huvitav küll. Alsutame kohe kesklinnas jõe ääres jalutamisega. Selgub, et peasild on kinni, seega saame veel rohkem ringi uudistada Käime lõpuks lossivaremetes, kirikus, jalutame mõisapargis ja külastame isegi Uue-Põltsamaa mõisa kus mul õnnestub tänu omaniku kohalolekule ka siseruumide uudistuuri teha Uue-Põltsamaa mõis
Põltsamaalt edasi otsustasime külla minna. Kadi üks rühmakaaslane kolis perega maale ja nad elavad kuskil siinkandis (Lahaveres). Kõne üles ja juhised selged: antakse suund kätte ja öeldakse, et tullakse peatee äärde vastu
Kohapeal võtab meid vastu põnevate hoonete kompleks: vana kauplusehoone ja kaks kortermaja. Kuna elatakse vaid keskmises kortermajas, on teised üsna hüljatud ja umbrohtu kasvanud, kuigi omanikud neil olemas on.
Üldiselt on siin mõnus: puhas loodus ja rohelised vaated. Lapsed mängivad kus tahavad ja meie, täiskasvanud, oleme põhiliselt maja ees trepil. Vahepeal kaotame Miia silmist ja algab suur otsing, aga temake mängis autos nii, et uksed kinni olid ja seega ei kuulnud tema meid ning meie teda. Aga hirm oli nahas küll! Ja enne äratulekut oli ta suutnud juhiistmele kuhjata peenkillustiku hunniku segatuna ristikheina tuttidega ja kõige otsa oli tõstetud nukukäru! No on meil ikka äraütlemata tubli tibuke Miia kätetöö
Tagasitee tegime üle Jõgeva. Õigemini enne Jõgevat keerasime Siimusti peale ja sealt siis Tartu-Rakvere maanteele. Miia jäi kenasti magama ja puhkas kuni koduni välja.
Kodus läksin taaskord puudega toodud aluseid lammutama. Kuigi seal nagu peale brutaalse lõhkumise midagi suurt teha pole, läheb asi aeglaselt. Nüüd jääb veel 2+1 alust lammutada...
Täna saab läbi XII noorte laulu- ja tantsupidu mille rongkäiku saadavad moodsa aja turvateenistused betoontõkete ja snaipritega... Päris lõpus hakkab mulle meeldima laul Õhtu Ilu – selline huila-luila, aga mulle meeldis
Enne und saab vaadatud Maailmajagude karika finaali Tšiili ja Saksamaa vahel. Kuigi tšiillased murravad mis nad murravad, väravani ei jõua, pigem hoopis kingivad sakslastele ise värava ja sellega kogu muinasjutt läbi saabki...