Joomla! Volunteers Portal

Jun 18
M T W T F S S
28 29 30 31 1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 1

Avastasin endalegi üllatuseks, et kuigi ma Lõve mõisa puudutavaid teemasid muudkui kogun ja vaikselt artikliteks vormin, pole ma kirjutanud ühtegi artiklit just mõisast endast, ei tema ajaloost, ei ülesehitusest, ei mõisnikest. Pole midagi, hakkame siis sellega peale Algatuseks mõisa saamisloost, mõisnikest ja viimasest peahoonest.


Mõis, selle saamislugu ja lõpp.

Aasta 1898Lõve mõis, saksa ajal nimega Lauenhof, on leidnud esimesi märkimisi 16. sajandi keskpaigas ja siis kuulus ta Helme mõisa koosseisu. Tol ajal olla ta kandnud nime Löwenkil. Olen netist leidnud, et mõisal on veel järgmisi nimetusi: Löwe, Lõwe, Lõwwe, Löwenküll, Lewenkuhl, Лауенгофъ ja isegi Moiseküll (arvan selle eksituse olevat) (kohanimede andmebaas ja lokaalne pilt sellest).  Tegu oli rüütlimõisaga kunagises Helme kihelkonnas toonasel Viljandimaal, saksa keeles Lauenhof in Kirchspiel Helmet, Kreis Fellin. Tänapäeval kuulub ta Valga maakonda Põdrala valda. Nõukaaegne määrang oli algselt Valga rajoon J. Ljahhovi nimeline kolhoos ja hiljem kuni1993 aastani Valga rajoon Põdrala kolhoos.

16. sajandil, juba enne Liivi sõda rajatud mõisa, kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf 11624. aastal krahv (Liivimaa kindralkuberner) Jacob de la Gardie'le 2. Hiljem oli mõis rendil major Lau käes kus mõis sai arvatavasti ka uuema nime: Lauenhof (1798 aasta kaardil kannab piirkond just seda nime (lokaalne)). Väidetavalt hakkas mõis kasvama 1718. (või varemgi, 1710) aastast kui Lõve eraldati omaette üksuseks Helme mõisast, kelle omanik oli Franz von Dreiling 4, pärandina pojale Caspar von Dreiling'ile 5. Arvatavasti sel ajal alustati korralikuma mõisasüdame tagasihoidlike väljaehitustega.

1750 aastatel läks mõis üle väimehe Kaspar von Anrep'ite 6 aadliperekonnale ja jäi nende kätte kuni 1919 aasta mõisate võõrandamisteni. Veebilehe mois.ee andmetel ehitati mõisast esinduslikum kompleks 1760-70te paiku. Peale suuremate maakivihoonete ehitati tol ajal ka vana peahoone (hiljem kasutuses valitsejamajana) lähedale Lõuna-Eesti üks suurejoonelisemaid barokseid peahooneid.

Vabadussõja lahingutes 1919. aastal sai mõisa peahoone tõsiselt kannatada ja 1920 ta lammutati. Suurem osa maakividest müüdi ehitusmaterjaliks Tõrva ühispanga hoone ehitamiseks.


Peahoone iseloomustus.

Aasta 1917Kuna ma ise hoonete iseloomustamisega hätta jään, teen väljavõtte www.mois.ee lehelt: „Hoone oli täiekahekorruseline ning poolkelpkatusega, mille väljaehitamine mansardkatusena (sarnaselt Hiiu-Suuremõisaga) võimaldas katuse alla paigutada veel kolmandagi korruse. Hoone väliskuju oli paljus varaklassitsistlikes vormides, samal ajal kui interjöörides valitses suures osas barokk. Fassaadi mitmed kaunistuselemendid (akende segnentkaarsed frontoonid, pilastrid, akende rühmitatus) on äravahetamiseni sarnased naabruses asuva Helme mõisaga, mis lubab oletada sama ehitusmeistri tööd.”
Peahoone suursugust rõhutas paiknemine künka otsal milleni viis pikk, enne hooneni jõudmist orgu läbiv munakivisillutisega tee. Tee servades olid maakivimüürid ja puude allee. Hoone ümber asus park mille vahel looklesid kiviklibuga sillutatud teerajad. Üks radadest viis kabelimetsa kus asub praeguseks rüüstatud Anrepite rahula.

Pilte praeguseks hävinud peahoonest on väga vähe. Üks neist on eelnimetaud mõisate lehel (lokaalne). Teise leiab raamatust „Mulgid ja mulgimaa vanadel fotodel” (lokaalne teema siin). Kolmas pilt kannab endas pisut teisemat infot: nimelt on mõisahoones olnud Kärstna meierei-juustuvabrik Lõvel 1911 aastal (lokaalne). Mõningaid pilte leiab ka siseruumidest, üks mõisalehel (lokaalne) ja mitmed Herder-Institut pildipangast. Mõisalehelt leiab interjööri kohta kena lause: „Väga rikkalikud olid peahoone interjöörid - uste rokokoo-lõikelised tahveldised, uste baroksed nikerdustega valgmikud jne.”

Herder-Institut pildipanga pildid mõisahoone interjöörist Herder-Institut pildipanga pildid mõisahoone interjöörist Herder-Institut pildipanga pildid mõisahoone interjöörist Herder-Institut pildipanga pildid mõisahoone interjöörist Herder-Institut pildipanga pildid mõisahoone interjöörist Herder-Institut pildipanga pildid mõisahoone interjöörist Herder-Institut pildipanga pildid mõisahoone interjöörist Herder-Institut pildipanga pildid mõisahoone interjöörist Herder-Institut pildipanga pildid mõisahoone interjöörist Herder-Institut pildipanga pildid mõisahoone interjöörist Herder-Institut pildipanga pildid mõisahoone interjöörist Herder-Institut pildipanga pildid mõisahoone interjöörist

Lõve mõisa juurde kuulusid veel: valitsejamaja (härrastemaja, arvatav vana peahoone), sepikoda mis muudeti hiljem suvemajaks, sõiduhobuste tall-tõllakuur (lipul 1970), ait, moonakatemaja, töölistemaja, park, kabel, hoburauakujuline paisjärv ning munakivitee. Olles aga selle paigaga tihedalt seotud, toon hiljem välja veel kolm vundamendimüürist mis on siiani jäänud mainimata  (kõigist siin loetletud hoonetest-paikadest tulevad lisaartiklid).


Mõis on lisatud Kultuurimälestiste registrisse (21.10.) 1976 aastal ja 1983-4 on tehtud inventariseerimine. Registrisse kuuluvad:


Mõisavalitsejate ja tähtsündmuste legend:

  • 1624 kingib Rootsi kuningas Gustav Adolf 1 mõisa Löwenkil krahv Jacob de la Gardie'le 2.
  • Mõis on rendil major Lau 3 käes ja arvatavasti siis muutub mõisa nimi Lauenhof'iks.
  • 1718. (või 1710) eraldatakse mõis Helme mõisa koosseisust ja pärandatakse Franz von Dreiling'i 4 pojale Caspar von Dreiling'ile 5.
  • 1750 aastatel läheb mõis suguluse teel üle Kaspar von Anrep'ite 6 aadliperekonnale.
  • 1798 välja lastud kaardil (lokaalne) on mõisa nimi Lauenhof, varasematel kaarditel selles kohas märkeid pole.
  • 1919 mõis võõrandatakse.
  • 1919 lahingutes saab mõis kannatada.
  • 1920 mõisa peahoone lammutatakse.
  • Hiljem tehakse mõisa aidahoonesse koorejaam ja juustutööstus. 1970 paiku juustu tegemine lõpetatakse ja jääb vaid meierei kuni 1993 aastani. Kõik teised hooned on kasutuses elumajadena kuni erastamiste ja riigikinnistute müümisteni.

Täpsemad viited käsitletud isikutele:

  • 1 Gustav II Adolf oli Rootsi kuningaks 1611-1632. Sel ajal kuulus Eesti (Lieflant e Liivimaa) Rootsi alla.
  • 2  Krahv Jakob Pontusson De la Gardie oli Rootsi väejuht ja riigitegelane. Tsiteerin Wikipediat: „14. märtsil 1624 andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf krahv Jakob de la Gardiele, kui Liivimaa kindralkubernerile, Norrköpingi õiguse (rootsi: Norrköpings arvförening) alusel Helme linnuse ja mõisa (Schloß Helmet) koos Jõgeveste (Beckhof) ja Hummuliga (Hummelshof), ning hiljem eraldatud Kärstna (Kerstenhof) ja Lõvega (Lauenhof), kokku 26 1/2 adramaad ja 47 talupoega, millele lisandusid veel Tarvastu (Schloß Tarwast) – 20 adramaad ja 46 talupoega ja Viljandi lossilään (Schloß Fellin) koos Vastemõisaga – 38 adramaad ja 98 talupoega, kokku 84 adramaad ja 191 talupoega Liivimaal. Lisaks kuulusid Jakob De la Gardiele Eestimaal Haapsalu piiskopilinnus, Kolga (Kolck), Kiiu (Kida), Kõnnu (Könda) ja Loo (Neuenhof), Hiiumaal Suuremõisa (Großenhof) (omanik aastast 1624) ja Saaremaal Pöide ning veel paljud teised valdused.”
  • 3 Major Lau käib läbi mitmetest tekstidest, aga midagi täpsemat tema kohta leida pole. Ainus Lau, kelle ma tollest ajastust olen leidnud, on Anton Theophil Lau (ka Geni's üleval) 1692-1727, kelle Wikipedia väidab olevat vaimulikuna Rõngu Mihkli koguduses ja Tarvastu Peetri koguduses. On ju need alad Lõve mõisale üsna lähedal... Põhjalikud otsingud internetiavaruses nii saksakeelsete kui rootsikeelsete lehtede peal tulemusi ei andnud.
  • 4  Franz von Dreiling, nimi on ka kujuga Franz II von Dreilingk. Sündinud 1627 ja surnud 2.10.1678. Temale kuulus Helme mõis oma kõrvalmõisatega. Hiljem kõrvalmõisad eraldati ja need siis jagunesid pärijate vahel, või mine tea, äkki ka midagi müüdi.
  • 5 Caspar von Dreiling 07.1658 - 17.01.1724 on Franz'i poeg kes sai pärandina just Lõve mõisa omanikuks.
  • 6 Kaspar Heinrich von Anrep. Eluaastad ~1690 – 17.11.1751. Esimene Anrepite sugupuu esindaja kellega Lõve mõisa seostatakse.

Lõppsõna. Kui peaks selginema veel mingeid põnevaid fakte või seoseid, uuendan seda artiklit lisaks, pannes siia alla kirja nii tehtud muudatused kui ka kuupäevad.