Joomla! Volunteers Portal

Käidud! Kevadel, kui avastasin sellise asja nagu www.greatbaltic.eu, siis tegime plaani et võiks käia läbi vähemalt kolm kohta igas baltiriigis. Teekonna lihvimine polnud eriline peavalu, mõningaseks komistuskiviks kujunes aga majutuskohtade otsimine. Nimelt on teised baltiriigid oma netis propageerimisega kitsid, paljud kontaktid mis leidusid olid aga muutunud jne. Lõpuks aga sain igasse kohta meile vajamineva ööbimise.
Esialgne plaan oli reisida seitse päeva, selle aga tõmbasime päeva võrra lühemaks. Põhjusi oli palju: väsimus, lapse palavik, tohutu palavus ja koduigatsus. Aga hea küll, teeme siis reisikokkuvõtte.

Laupäev. Kella üheteist ajal saime auto täis kuhjatud ja liikvele. Pereleivas tuli pisike tööalane peatus ja siit siis edasi Võru poole. Meie esimeseks vajalikuks külastuskohaks oli maanteemuuseum. Kuigi alguses oli miskipärast GPS käivitumine vaevaline, saime selle Kambjas korda ja Nokia Ovi Maps juhatas meid kenasti kohale.
Maantemuuseumis Kadi miilitsagaMaanteemuuseum. Siin oli täna perepäev. See tähendab terve päeva jooksul erinevaid üritusi. Meil oli siin aga aega maks kaks tundi. Ostsime piletid ja käisime kogu maa-ala läbi. Päris põnev, perepäeva korral oleks siin tõesti päev läbi lapsega tegemist Muidugi lapsega kes asjast aru saab ja osa võtta suudab Peale selle et politsei oli oma varustust näitamas, nägime ka pesuehtsat miilitsat kes oli nõus lapse sülle võtma ja pildile jääma. Vanas bensiinijaamas tegime oma kohustusliku pildi ja äikesemürina saatel astusime auto poole.
Muuseumist võtsime suuna Võru peale. Otsisin GPS'i järgi orienteeruva koha kus vanasti pitsabaar oli ja sõitsime sinna. Pitsasbaar oli alles, kinnitasime keha ja võtsime üle Haanja suuna Läti peale.
Haanja, Murati piiripunkt, Lätimaa Minu marsruut oli paika pandud nii et siit pidime minema üle Ape Aluksne peale. GPS aga arvas et 38 km asemel võiksime sõita 20 km mööda kruusateid. Mõtlesin et miks ka mitte. Niisiis keerasime otsa ringi et minna sealt kus Nokia meid saata tahtis. Tee ei olnudki halb, pealegi oli siin sadanud, seega ei tolmanud kah. Sõitsime kuniks tee ääres oli suunanäit mõisahoone peale. Mina ju suur mõisasõber, seega PIDIME vaatama minema.
Ziemeri mõis. Noh, mõisapark nagu ikka, suured puud, palju suuri räämas kivihooneid ja peamaja. Peamajas käis isegi mingi elu. Läksin ka sisse vaatama, kohalikel polnud selle vastu midagi, küsisin. Esimesel korrusel on kahel pool koridori võlvlagedega toad. Igas toas oli voodi ja mõni üksik mööbliese, aga muidu oli sisustus väga napp. Kummaline oli seal olla. Miskipärast ma ei küsinud ka kohalikelt et mis siin asub. Ise arvasin kas hullumaja või vanadekodu, aga kus siis „patsiendid“ on? Ei tea. Teisele korrusele viis uhke puittrepp, aga sealt ma üles enam minema ei hakanud, arvasin et äkki laps ei lepi autos olemisega.
Papa lapsega sillalAluksne. Sõitsime otse hotelli juurde et asjad maha panna ja siis linnakesega tutvuma mina.
Hotelliks oli meil Ireulle. Selline mitte kodune paaritärnine hotellike, käis küll. Tuba oli kahe voodiga, lauake, vana telekajunn, kapp... Sisuliselt kõik nagu olemas aga samas üsna mõttetu. Prügikasti ümbrus oli seina peal plekke täis, padjapüür ja voodilina aukudega, jaheda toaga, külma kivipõrandaga, kapi nupp tuleb küljest ära ja selle ust hoiab üks hing... Korralikul töömehel oleks siin päeva jagu tööd. Siin oli vähemalt WIFI levi, parooli sain ka (ierulle/ierulle123). Aga purk on pisut valesti seadistatud, seega oli tegemist et võrku pääseda. Ja öösel WIFI küll levis aga netti ei pääsenud, ju siis lülitatakse ruuter ööseks välja... Imelik. Naabreid kuulsime öösel, norskasid seal
Peale hotellis sisse sättimist läksime linna uurima. Kõigepealt käisime infopunktis et saada kohalik kaart. Vaatasime ka siinset kirikut kus ma varem olen juba käinud, aga see oli ammu. Et väljas oli ilm jahe ja ma avastasin et ei saanud kaasa ei kilekat ega kampsunit, siis võtsime esimese ettejuhtuva kaltsuka ja sadasime sisse. Kola oli siin palju, aga no selline saast et anna minna. Ma ikka meeleheitlikult otsisin mingitki enam-vähem kampsunit. Peale kahte korda loobumist ja pisut enne poe sulgemist ma siiski leidsin midagi. Kaja leidis endale seeliku, mina kampsuni. Nüüd sai vähemalt edasi jalutada.
Jalutasime mõisahoone juurde, või äkki oleks õigem loss öelda, ei tea. Igatahes on hoone arhitektuuriliselt ja asukohalt põnev. Lossi ja järve vahelised puud on küll kõrgeks kasvanud, aga mingi osa vaatest on siiski vabamaks tehtud. Lossi kahjuks ei pääsenud. Edasi jalutasime asula peal kaarti järgi. Õigeusu kirikut vaatasime eemalt, muidu nõukaaegseid maju ja elu-olu kah.
Kõht kippus tühjaks minema. Leidsime üsna hotelli lähedalt ühe pubi. Peale lätikeelse menüü muud menüüd neil pakkuda polnud. Kui peaksite pubi tegema, siis menüü PEAB olema kodumaises, inglise ja vene keeles! Piltide järgi me valisime toidud välja. Toite ootasime ülikaua, minu arust liigagi kaua. Aga noh, kui söök toodi, siis süüa ta kõlbas.
Emme lapsega õhtustamasPeale pubi käisime poes. Ma ei teadnudki et tomatimahla saab ka tänapäeval osta kolmeliitriste purkidega! Nagu nõuka ajal Ostsime siin lihtsalt nipet näpet ja kohaliku tumeda õlle :P
Edasi jalutasime Aluksne järve äärde. Sel järvel on suur saar kuhu viib päris pikk ja lai sild. Saarel on vana ordulinnuse jäänused mille müüride vahele on tehtud laululava. Lisaks on siin mitu spordiväljakut ja ujumisrand. Järve kallastel on päris põnevad paadikuurid. Ajahammas on neid pisut purenud ja nad looklevad eri tasanditel piki kallast, päris mitmel pildil saab neid ka näha.
Aluksnes on ka templimägi. Mulle tundub et see käib kokku kunagise mõisamajandusega. Igatahes käisime autoga seda teisel pool järve ka uudistamas. Kõrge mäe jalamil on üle mäekuru sild ja mäe otsas mingid templimüürid. Kaja sillani tuli aga päris üles enam ei viitsinud Siit oli ilus vaade järvele ja ka lossile teisel pool järve.
Päev läks kiirelt õhtusse, otsustasime magama keerata. Laps aga muudkui sügas pead, päris katki sügas enda enne kui magama jäi. Ei tea mis jama see on. Tegime talle eelmine õhtu mingit hooldust selleks mõeldud õliga. Jälgime. Aga siis, Kajal lõi kõhtu hirmsa valu ja tekkisid külmavapped. Mõtlesime juba et pimesool. Helistasime perearstikeskusesse, muuseas, lühinumbrid töötavad ka siit. Hakati siis jahuma naiste asju ja lõppseis jäi, et kodu kohe tagasi ei sõida, ootame hommiku ära. Peale tabletti läks Kajal olemine paremaks kah, seega ei hakanud kohe kodu sõitma.

EU mingi veidra direktiivi tõttu peab olema kasutajal võimalus küpsiste lubamiseks kodulehel. Teadmiseks, et mingit ohtu need sulle minu lehel ei tekita. To find out more about the cookies we use and how to delete them, see our privacy policy.

  I accept cookies from this site.
EU Cookie Directive plugin by www.channeldigital.co.uk