Joomla! Volunteers Portal

Esmaspäev. Öö veetsin Miiaga eestoas. Aga et endal hakkas mingi nohu külge mis muudkui köhima pani, siis see häiris mind nii palju, et olin sunnitud Miia teise tuppa viima. Tema magas kui linnuke ja kõik oli OK. Nüüd sai pisut mugavamalt magada.
Täna oleme Jaanusega tööl kahekesi, Riho puhkab. Käime kliendi juures ja edasi oleme kontoriseinte vahel toimetamas.
Õhtul oleme kodused. Lastel paistab ka nohu tulevat, näis kuidas see asi meil siin edasi läheb. Üldse on nad täna kuidagi jonni täis, eriti Miia. Ütlen ka Kajale, et vanasti kui Kadi niimoodi käitus, oli varsti juba palavik järel...
Õhtul toimetasin pisut blogiteemadega ja samal ajal vaatasin striimi Everton – Liverpool vahelisest kohtumisest kus lõi kaasa ka Klavan. Kõva mäng, palju võitlust ja mängu ilu. Kümme minutit enne lõppu aga mu jõuvarud raugesid ja läksin magama, siis oli veel nulline viik. Hommikuks muutus see Liverpooli võiduks mis vormistati neljandal üleminutil.
Jalka taustaks jõudsin ka filmi vaadata: Surmaotsus Van Dammega peaosas. No oli neil seal vast alles telefon: mobiilne, aga meetrise traadiga klots Ja muidugi arvuti oli ka ülikõva graafika ja maatriksprinteriga AJALOOLINE film Aga ärge naerge midagi, aasta oli tol filmil 1990!
Vaat siis kus oli alles päev täna: pagulane terroriseeris Saksamaal jõululaata mitmekümnete laipadega ja Türgis killiti Vene suursaadik.

Mirtel külasTeisipäev. Oh, tänane öö sai magada (Y) Isegi lapsed ei kippunud pool seitse üles vaid tulid emme kutsumise peale seitsme ajal. Praegu igatahes paistab, et lastel palavikku pole ja kõik on normaalipärane.
Panin hommikuks lastele Tic-tac'e. Et terveid karpe polnud, siis pudistasin mõlemale natuke. Hommikul Kadi vaatab sussi sisse ja imestab. Küsin siis: „Ei tea kas olite eile pahad lapsed et tervet karpi ei pandud?” Kadi aga vastu: „Ju siis taheti teistele lastele ka Tic-tac'e panna...” Novot, loll, kes vabandusi ei leia Inna rääkis ka, et poiss pahategudega hiilgas ja siis hommikul küüslaugu sussist leidis. Poiss olla ka korra vaadanud ja siis arvanud, et see on emmele söögitegemiseks toodud
Tööpäev kulgeb kontoris. Midagi suurt ja erilist teha pole, nipet-näpet asjakesi. Päris näpp suus ei istu
Töö juures käib klient ja ülemus tegeleb tema sülearvutiga. „Oi me mehega olime veel üleeile nii ämbris omadega... Mitu päeva kõht valutas ja kui siis hakkasime oksendama! Vaenlasele ka ei soovi sellist jama...” umbes sellise jutuga saab klient maha. Ja mina mõtlen: „Nii hea, et mina tolle läpaka klaviatuuri hetkel käperdama ei pea!” Üldiselt, kui olete haiged või just eile või üleeile oli veel tipphetk, siis KURAT, istuge kodus! Ma tahan jõuluajal olla oma pere ja lähedastega koos mitte kummarduda poti kohal just SINU pärast! Olin ma nüüd liiga aus?
Täna tullakse mulle töö juurde järele ja kaasas on kolm last: omad ja Mirtel Tore, ongi lastel põnevam
Janno pidi mulle eile puid tooma ja käin nüüd õhtul vaatamas kas ka tõi. Jah, ongi, õnneks mitte pakud seekord. Aga, pakuhunnik on kenasti riida kõrval ja riit on pakkude peale ümber kukkunud! Suure osa õhtust veedan puuriida tagasiladumise peale. Sel korral teen mitte ühe kõrge riida, vaid kaks madalamat...
Mehhikos tuli uus aasta mõnevõrra varem: terve tehase jagu ilutulestikku lasti korraga lendu. Kahjuks sai aurma 29 inimest ja viga veel vähemalt 70...
Facebooki kirjutatud idee: „Lugedes Nõmme-Kalju juhatuse liikmete kohta, siis miks mitte ka Tammekal nii teha Pole meile mingeid sponsoreid vaja, teeme Sepale ühe soojaku juurde ja avame litsimaja - raha aga läheb spordi edendamiseks
Ahjaa, narkoga on ju ideeliselt sama teema, seegi on läbi aegade nõmmekatel ajakirjandusest läbi käinud...
Lisaks, lugedes artikleid veel, siis litsid toome Ukrainast, nende mehed siin ehitavad ja elavad olematutes tingimustes, ju on siis naised ka nõus kuuse all elama - madalad ülalpidamiskulud.”

Kolmapäev. Täna hommikul oli Kadi nördinud: päkapikk tõi kommid mis talle ei maitsevat. Tobe on asja juures see, et ta nööpis kommi lahti ja isegi ei proovinud seda...
Lasteaias on puhkuste aeg. Rühmad pannakse kokku ja paljud lapsed jäävad kodusteks. Meie peres väga koduseks lapsed jääda ei saa, kahjuks. Kui Kadi saab nädala lõpuni oma rühmas olla, siis Miia läks täna Pesamunadesse võõra õpetaja käe alla. Üllataval kombel läks ta sinna hea meelega ja selgus, et oli igati OK päev.
Minul on täna päev kontoris. Rahulik päev. Mingi aeg külastame Jaanusega uut Lõunakeskuse hotelli, Jaanusel oli seal kohtumine ja mina käisin siis lihtsalt huvist kaasas
Õhtu on üldiselt kodune olemine. Jenna on meil külas ja naabrinainegi ülevalt hüppab läbi veearvet maksma.
Täna lõunast algas siis talv. Toomapäev. Talvest on kahjuks (aga võibolla hoopis õnneks) asi veel kaugel: pilves, tibutab, kõik on märg ja porine...
Õhtul piilusin pisut uut Salatoimikute seriaali. Kas ma sain midagi valesti aru või ongi sellest komöödia tehtud?

Kadi paneb jõulukuuse külge oma Elsa nuku soovi jõuluvanaleNeljapäev. Öö sai kuidagi kiiresti läbi. Ja hommik sai kiiresti otsa. Lapsed said kiiresti lasteaeda ja siis ise kiiresti tööle. Edasi läks kõik normaalselt, kiirust polnud.
Lasteaias Miiat asendusrühma viies naeratab õpetaja, et homme on tal kaks last, üks neist Miia. Sohohh?! Kõik lapsevanemad saavad puhata? Vaatame mis teha annab, aga karta on, et ei anna midagi teha...
Kümme minutit enne tööpäeva lõppu helistab Kaja: „Lasteaiast helistati, et Miia kurdab kõhuvalu ja pole päris tema ise, et vaja järele minna.” Hõikan Jaanusele ka ja teen kiirelt minekut.
Miia on lasteaias nutujoru täis jah. Mõned korrad kurdab kõhtu ka. Kadigi olevat peale õhtusööki pisut omamoodi. Pakime siis aga lapsed kokku ja tuleme kodu.
Autos arutame teemat, et Miia rühmas pole homme uue info järgi ühtki last. Mõelda vaid, kolm rühma pannakse kokku ja ei ühtegi last, peale meie oma muidugi. Aga kogu meie teemaarutlus saab kodu juures kiire punkti. Tõstan Miia jorina saatel autost välja emme sülle ja oligi pauk käes – Miia oksendas. Selge, meil on haigus majas, nüüd jään kodu või saab äkki vanaema tulla...
All linnas on pakk. Läheme Kadiga kahekesi linna paki järele. Siis jalutame raeplatsile ja Kadi riputab oma jõulusoovi-kaarti kuuse külge. Edasi läheme Pihlaka kohvikusse istuma. Peale istumist käime toidupoes ja jalutame kodu. Terve see aeg mul kõht piinab ja mullitab. Huvitav, kas ka mina olen viirusega pihta saanud?
Miia on nähtavalt vaevas. Enne magama minekut oksendab taas. Üldiselt on nüüd just see õige aeg kus laps magama panna. Ja nii siis sätime endid unele.
Mina aga magada ei saa – kõhuvaevused on päris tugevad. Kajal ei lase kohusetunne magada – korjab kingid ja pakkematerjali kokku ning hakkab köögis kingipakke pakendama. Mina võtan läpaka ja istun WC's, et oodata, kas ja kuna hakkab midagi välja ajama...

Meie kuusekeReede. Üheteist ajal sai magama ja kõht enam ei piinanud. Õhtuse magamise mängisime pisut ümber: Kaja läks Kadi kõrvale ja mina Miia kõrvale. Miia ärkas öösel kell kaks, ja mul oli juba tunne, et ta magama enam ei jäägi. Jõi vett, pissis ja jäi lõpuks ikka magama Mõned korrad öösel tõmbasin talle veel tekki peale, aga muidu magas kenasti.
Kaja pidi varem üles tulema, et saabuvale vanaemale söögid ära teha. Aga et tal oli uni kuidagi kehvavõitu, läks juba üsna vara üles. Meie Miiaga tulime üles pisut peale poolt seitset. Lapsel on kerge palavik ja näost valge, ehk päris korras ikka veel pole. Ka minul kõhus kergelt mulksub.
Lõuna ajal peab Jaanus Truffes väikese lõunaistumise. Oleme seal seitsmekesi. Olemine on endal nigel, seega algatuseks tellin pitsi viina kuhu Jaanus mõnuga pipart sisse uhab – see isegi toimis Kui pidu läbi, jalutasin poest läbi ja kõndisin kodu.
Vanaema oli Kadiga Tõrva ära sõitnud, emme pisikesega oli kodus. Toimetame jõulupakkide kallal ja lõpuks käin töö juures ära, et Jaanusele ja Rihole soki sisse kingitus panna.
Muidu aga oleme kodused. Ega siin miskit suurt plaanida pole, Miial on 38,9 kraadine palavik... Peale vaadates küll midagi viga pole...
Kolmandik Venemaad ägab -50 kraadises pakases. Täitsa hull värk, varsti tulevad sealt temperatuuripõgenikud Euroopasse...

Kadi liblikasLaupäev. Miia äratas meid kaks korda öösel. Esimesel, mis oli pool kaks, oli ta üsna kuum ja panime küünla. Teine kord ei saanudki aru mis tal oli.
Kaja läheb täna tööle, mina Miiaga jään kodu. Õnnetuseks tuleb Miia seitsmest üles ja seega ei saa kauem uneaega nautida.
Hommikul on Miial 37,4 palavik, nina on kergelt kinni ja tilgub... Ise aga on üsna rõõmsameelne, kuigi peale maiustuste mitte midagi muud ei söö.
Lõunaunele on Miiat raske panna, lihtsalt ei jää magama. Alguses laulan, siis istun kõrval, lõpuks toon läpakagi aja viitmiseks juurde, ja nähes, et ta ikka ei kipu unele jääma, tulen üldse toast ära...
Kui Miia ärkab, lõpetab emme parasjagu töö, käib poest läbi ja suundub kodu. Mina panen liha ahju küpsema ja käin väikesel jooksul. Siis aga jätkan toidutegemist.
Poole kuuest on meil laud kaetud ja jõulusöömad algavad. Miia ei söö loomulikult midagi ja mina söön seevastu liiga palju. Ülejäänud õhtu ongi paras ägamine...
Ohh, avastasin artikli Aliexpress -> Omniva pakiautomaat. Ehk siis nüüd peaks olema võimalik Aliexpressi kaupu tellida otse pakiautomaati. Õnneks on tasu 1€ mitte pea 3€ nagu siseriiklikul pakisaatmisel...

Emme tegi toreda autoPühapäev. Miia ärkab temale tavaks saanud ajal üles ja Kaja läheb ka. Ma arvasin, et ta üritab teda eestoas magama saada, aga ei. Mõne aja pärast kuulen, et räägitakse valutavast kõhust ja tekib sisetunne, et peaks ka ära üles minema. Nii kui tuppa jõudsin, Miia emme süles oksendas, mõnuga. Huvitav mida ta oksendab kui ta midagi ei söö... Igatahes võtame nüüd suuna EMOsse.
EMOs võetakse meid vastu, kuulatakse ja vaadatakse kõik üle. Vereproov võetakse sõrmest ja Miia selle peale küll kergelt jonnib, aga Kadi kombel hullu ei pane. Vereproovi tulemus oli siis selline, et vedeliku vajadus organismis on piiri peal, aga haiglasse meid parem veel ei võetaks. Et mingu me kodu ja hoidku lapsel silma peal, et kui ikka ei pissi ja juua ei tarbi, siis tagasi.
Päeva peale aga laps pissib, vedel-kakab ja tarbib ka vedelikke, küll ei söö. Ka minu kõht mullitab täna rohkem kui eile. Seega käib meil see jama Miiaga sünkroonis...
Enne lõunat vajun mina ära ja vedelen. Kui üles saan, vajuvad teised ära Ja siis nad lähevadki lõunaunele ja mina õue puid lõhkuma. Loodame, et taevased väed ei pahanda et pühade ajal tööd teen. Kuigi see pole nagu otseselt töö tegemine, pigem enda vormis hoidmine ja värske õhu tarbimine :P
Väljas on soe ja porine, päikenegi piilub korraks. Vahepeal käivad Kanni ja Jaanika juttu puhumas, muidu aga tegelen lõhkumisega ja naudin õues olemist.
Toas veel teised magavad, aga on kohe ärkamas. Sööme, kuigi Miia ei söö. Saadan nüüd Kaja end tuulutama, et toogu siis poest ka vajaminevat kraami. Aga jõuab alles ära minna kui helistab, et Kadile on vaja vist ikka Tõrva järele minna – too seal halab ja kurdab, et tahab kodu. Tegelikult tahab ta koduseid kinkepakke näha, sellepärast tal nii kiire on. Juba kaks õhtut küsitakse, et ega Miia tema kingitusi pole võtnud... Õnne olla tal ka palaviku välja kraadinud, aga teades Kadit, siis ma ei imesta kui palavik on tal iseenda üleskruttimisest...
Igatahes Kaja põrutab Tõrva. Et meie Miiaga haiged oleme, siis jääme koduseks. Aga aeg lendab kiiresti ja varsti on juba tüdrukud Tõrvast tagasi. Algab suur kingipakkide lahti võtmine. Kadi on Elsa nuku üle väga sillas ja Miia nukuga käru üle Hea, kui nad endale midagigi meeldivat ja asjalikku leidsid (Y)
Õhtu on põnev. Miia jääb üsna pikalt magama ja muudkui lärmab. Kadil aga õnnestub selles lärmis magama jääda Ka Kaja läheb üles ära. Mingi hetk kuulen, et Miia lihtsalt joriseb ja sahmib – aeg on minna, ta pikali panna ja natuke kõrval olla. Istuski voodil, endal silmad pahupidi, jutustas ja mässas midagi arusaamatut. Mõni minut hiljem tibu magas. Küll magas pisut rahutult, vist haigused ikka piinavad. Mingi hetk aga hakkab läbi une kedagi-midagi ära ajama või miskit sellist, muudkui jutustab läbi une. Läksin siis kiiresti kohale, tegin pai-pai, keeras külge ja magas vaikides edasi.