Joomla! Volunteers Portal

Esmaspäev.  Kadi sahmis terve öö nii et ma mitu korda rahustasin teda. Mingil hetkel pani suure ulgumise maha ja minu küsimuse peale, et mis lahti on, sain vastuseks: „Mulle ei maitse see.” Vastasin siis, et ärgu söögu ja sellega oli jutt otsas :P
Kontor võtab mu vastu 18,5 kraadise külmkambriga. Ei tea kas nüüd, kus väljas on suisa +12 kraadised ilmad, on kütet maha keeratud?
Õnne tuleb Tõrvast külla ja jääb Kadiga kodu kui Kaja Miiaga kõrvaarstil käib. Lapsele loomulikult  protseduurid ei meeldinud, aga mis teha. Paistab, et pisikesel on nohu kõrvade vahel ja nüüd on vaja jõupingutusi, et sellest lahti saada (anti väikesed juhtnöörid kaasa).
Kadi läheb vanaemaga Tõrva ära. Kaja jalutab linnas lapsega ja minagi olen linnas, teeme Jaanusega ühe kliendi juures tööd. Kui töö lõpetame, on kell nii kaugel, et võib kodu ära minna Kuna Kaja on linnas, siis käime söömas Tartu hotelli all kohvikus. Hiljem sõidame töö juurest läbi, võtan sealt oma asjad ja auto ning kodus saame taas kokku.
Kui Kaja on õhtul veel vannilainel, hakkan last magama viima. Panen ta voodisse istuli, teki juba jalgadele ja nii kui pikali lükkan, läheb hüsteeriliseks karjumiseks. Tükk aega katsusin teda rahustada, lõpuks võtsin sülle – miski ei aita. Ei jäänud muud üle kui raskekahurivägi vannist välja ajada. Kaja suutis üsna kiiresti lapse enam-vähem kontrolli alla saada, mõni aeg hiljem juba rahuneti ja lõpuks jäädi ka magama. Huvitav, kas täna oli ka üle
väsinud nagu eile?
Philips Ambilight presenteerib: suusatajad valguskostüümides. Igavesti kena vaatepilt

Selline jõuluaeg siisTeisipäev. Täna käisid mul töö juures päkapikud! Sain oma katkise ekraaniga HTC asemele Huawei Honor 4x'i. Välimuselt kõik OK, ainult et kole lahmakas on. Nüüd on kohe probleem, kuidas ma seda kannan, kuna taskusse see labidas mulle ei mahu... Päkapikud võiks järgmine kord arvestada minu taskute ja käte suurusega :P
Ja muidugi algas talv: vihma, tuule ja pimedusega. Lumi teeks vähemalt olemise hubaseks, aga no ei ole antud. Sitt ilm, ei saa ei suusatada, ujuda, ega päikest võtta... NULL!
Päeva teises pooles teeme jõuluistumise Truffes. Eelroog, põhiroog ja magustoit. Mina seda viimast ei vajanud, poleks kuhugi pista olnud. Teistel aga mahtus küll! Ma ei tea kuhu see neil kõik sisse kadus...
Õhtul teeme jalutuskäigu Konsumisse. Linnaliiklus oli täiesti üle võlli keeratud – rahvas vist tegeleb viimaste kingipakkidega. Lootsime, et jalutuse ajal Miia magama jääb, aga ei jäänud. Vahet muidugi väga polnud, siis tuleb ta lihtsalt varem magama panna, muud ei miskit :P
Üheksaks on laps valmis magama minekuks. Võtan ta siis sülle, teeme emmele tadaa ja lehvitatakse kenasti. Hakkan siis tagatoa ukse poole minema kui laps koledal häälel lärmama hakkab – täpselt nagu kaks viimast lapse magama panemist on olnud. Nõudis emme sülle, emme võttis, laps vaikis ja mindi teise tuppa ära. Peale mõningast vehklemist jäi magama ja asi mutt. Nüüd siis on õhus suur küsimus, et miks siis mina enam ei kõlba last magama panema???
Vastu ööd käis TV6'st film 13. Osutus teine lõpuks nii kaasahaaravaks, et ma pidin selle lõpuni vaatama. Teemaks siis mingi vene ruleti taoline mäng mille noor tüüp küll võidab, aga eluga ta lõppeks ikkagi ei pääse...
Ööpäevaga kaks suhkruveokit kummuli. Ma isegi ei saa aru, on see nüüd naljakas või mitte?

JõulupiduKolmapäev. Miial on mingi helluse vajadus, mäletan, et Kadiga oli midagi samalaadset. Öösel ärgatakse üles ja kutsutakse emmet. Uni on õhuke ja korralikult uinutakse siis kui saab emme kõrval magada (seda me eriti ei praktiseeri). See seletaks ka õhtuste magama panemiste teema, et miks viimased õhtud issiga röögitakse. Loodame, et see varsti üle läheb.
Täna on siis poolik tööpäev vastu pühi. Kui kaubamaja parklas on hommikul kümmekond masinat, siis täna ei ole, enamus puhkab. Meil Jaanusega aga tegemist on ja seepärast me ka töö oleme.
Lõuna ajal hüppan kliendi juurest läbi ja suundusin kodu. Miia parasjagu magas, meie siis pesime endid ja lõpuks kui laps ärkas, saime viimased asjad kokku ning tulime Tõrva peale ära.
Kuna Miia oli ju alles maganud, siis autos oli ta rahutu ja kippus lärmama. Võtsime Rõngust talle saiakese mis pisut olukorda leevendas.
Tõrvas meil pikka pidu ei ole, läheme kogu perega Kaja tädi Maira juurde jõulupeole. Sinna koguneb suur hulk Kaja poolseid sugulasi. Lapsed lasevad traavi ja suured siis kantseldavad neid Lõpuks jagame ka kingid laiali ja siis meie lahkume.
Miia magama saamine on taaskord üsna vaevaline, seekord isegi Kaja jaoks...
Väike video sellest kuidas hääldada korea keeles Samsung, Hyundai ja Daewoo.

Moto-jõuluvanad TõrvasNeljapäev. Häid pühi ja ilusat jõuluaega! Miia magas öösel nii enam vähem, aga ise magasin halvasti. Uni oli õhuke ja üldse on tervis (nohu) kuidagi halvavõitu. Üles aeti Miia poolt kaheksast.
Kui eile terve päev Tõrvas sadas, siis täna on palju parem ilm. Hommikul üritame päevaplaane oma emaga klapitada. Kui vahepeal tundus asi juba lootusetu olevat, siis lõpuks saime ikka asjad kenasti paika
Alustame sellega, et läheme Inna ja oma perega surnuaeda. Valges on ikka hea küünaldega tegeleda. Käime läbi kõik hauad, nii meie kui Kaja poolsed. Siis aga teeme nii, et mina lastega lähen oma ema juurde, Kaja, Inna ja Õnne aga sõidavad Rõngu surnuaiale.
Ema juures üritan lapsi magama saada. Miiaga läheb veidi aega, aga jääb lõpuks. Teised aga muudkui sahmivad ja sosistavad, lõpuks kupatasin nad tuppa mängima :P
Kolmest toome vanaema KEKi ja teeme suurema jõulusöömingu. Lõpuks jagame ka pakid laiali. Siis aga, suurest istumisest ja unine olemisest saab siiber, otsustame ööpimeduses taaskord surnuaeda külastada.
Kadi viime Õnne juurde, sest tema tulla ei taha ja vanaema viime ka kodu, temalgi polnud huvi...
Surnuaias aga oli ilus. Inimesi enam palju ei olnud ja nii me siis tegimegi tervele hauastikule ringi peale Ja siis ühed minu ema juurde ja teised Õnne juurde
Surnuaia väravas ootas meid kass. Selline sõbralik ja armas. On ju uskumus, et lahkunud saavad tulla looma kujul meie juurde, kas meid tänama või hoiatama vms Ma loodan, et meid pigem tänati Kassi kõrval oli ka viis eurot. Krabasin selle kätte ja tundsin juba rõõmu, kui meenus, et surnuaialt ei viida midagi kodu kaasa. Pisut sellistesse asjadesse uskuvana hakkasin mõtlema, et mis ma selle rahaga teen, igatahes kaasa ma seda võtta ei tahtnud. Siin tuli aga appi Inna, kes väidetavalt raha peale ei sülita ja tema võtab omale. Ma küll seda sülitamiseks ei nimetaks, aga eks ta ise teab, kui viiekas teda rikkamaks teeb, siis palun võtku see omale, mina halba õnne ei vaja.
Miial on päeva teises pooles tutu totaalselt punane, isegi mingid täpikesed-villikesed tekkisid nahale. Laps on üsna tusane sellest. No ma ei tea, pakun, et surnuaias käimsest, et hoidsime teda kogu aeg süles, käsi tal jalgade vahelt läbi, et äkki higistas ja hõõrus nii ning nüüd on tulemus käes. Võibolla ka midagi söödavat sinna sekka mis talle väga ei sobi? Ei tea, loodame et asi paraneb ja öö sellest kannatada ei saa!

Seltskond ema juuresReede. Tänane öö Miiaga oli igati OK! Ühe korra panin tal luti suhu, aga muidu ta magas kenasti kuniks mu töö-äratus helises. Täna ju nädalasisene päev ja ma unustasin äratuse maha võtta...
Hommik on pime kui öö ja sajab ka pisut vihma, ehk siis tavaline sügisilm. Aira käib meil külas ja muidu lihtsalt passime niisama.
Lõpuks siis sõidame läbi vihma ringiga Valgasse. Ringiga seetõttu, et Miia saaks lõunat magada.  Jõgeveste ja Hummuli vahel põikasin korraks metsa, et mine tea, äkki näkkab mõni seengi Aga mets polnud päris õige, lisaks sadas ja külm oli, seega lõin käega :P
Valgas vaatasime, et kütet on vaja. Kõik räägivad, et Lätis on asjad palju odavamad, tegime siis põike. Leidsime kaks tanklat ja kõigis oli E95 kallim kui Eesti poolel! Seega valejutt puha!
Valgas käisime Kaja onul Janaril ja tema perel külas. Lapsi oli kokku kuus ja täiskasvanuid viis, loomi oli ka terve hunnik Päris mitu tundi toimetasime seal enne kui Tartu poole suundusime.
Tee Tartusse oli pime ja kohati kergelt sajune. Peale Rõngut hakkas meile taevast naeratama täiskuu mis kohati end pilvede taha peitis, aga samas terve taeva valgeks värvis. Elva külje all proovisin seda ka pisut jäädvustada, aga algatuseks oleks vaja olnud statiivi, lisaks paremat objektiivi ja loomulikult ka oskust manuaalrežiime fotokal käsitseda
Õhtu kodus kulges multikate ja filmide saatel. Miia jäi ka ülikaua magama, lõpuks võttis Kaja selle töö üle
Hommikul vaatasime pisut Jõulutunnelit. Kahe minutiga tuli 1800€ . Sellise kiirusega oleks õhtuks, ehk kümne tunniga, pool miljonit koos :P Aga no nii kenasti ei läinud muidugi.

Vannitoa remontijadLaupäev. Pühade kolmas ja viimane päev. Samas on laupäev, ehk tööinimesed saavad homme ka veel puhata Kuigi täna ei tohiks nagu isegi piiksatada, veel vähem töö tegemisest rääkida, hakkasin vannitoas tagaseinast laudu maha võtma. Need on ikka liiga koledad pidevast niiskusest, aitab, teeme asja korda: tagaseina saavad plaadid. Paistab, et tuleb Jaanuselt paar puhkusepäeva välja nõutada, muidu jääb töö poolikuks...
Kaja vend käib vahepeal külas. On teisel üsna kohustustevaba päev ja seega sõidab Tõrva. Võtab isegi Kadi kaasa vanaema juurde! Igati OK ja minupoolsed tänusõnad Kaidole.
Kuna ilm on päikeseline ja tundub ilus, otsustame Miia lõunauinaku ajal jalutada. Vaja oleks ka ehituspoest läbi käia, seega suund on selge :P Ilm aga polegi nii ilus kui paistis, tuul on ikka suur ja väljas kolm kraadi sooja, päris kõhe oli kohati. Aga käisime K-rautas ära ja jalutasime Tammelinna tänavaid pidi tagasi kodu.
Kodus siis taas vannitoa lainele, Miia igati issil abiks Ka Kadi tuleb mingil hetkel ringreisilt tagasi ja hiljem Kaido (Kaja vend) tuleb mõneks ajaks külla. Tunnid lähevad ja aeg kaob mutiauku. Õnneks Miia magama saamine oli täna üsna valutu tegevus Kui teised ka varsti magama lähevad, siis mina vaatan Robin Hood'i.

Miia muusikat nautimasPühapäev. Hommikul algab peavalu, silmade tagant. Kisub muudkui tugevat valu üles... Ei teagi milles nüüd asi.
Kuna meil on vannitoa remont pooleli, siis viime Kadi Lõunakeskuse mängumaale ja käime ise Decoras plaate valimas. Kole keeruline töö, ja ausalt, kuhugi ei vii Ja ega midagi sobivat ei leia ka lõpuks. Käime Lõunakas söömas ja Kadi järel ning külastame ka Bauhofi. Sealt isegi leiame midagi meeldivat, aga ära veel ei osta
Kuna pea ikka valutab, keeran koos Miiaga magama. Kahjuks see kuidagi ei aidanud... Vaatamata kõigele andsin hoopis nõusoleku minna kaja venna ja lastega kaasa kinno multikat vaatama.
Multikaks oli Snoopy ja Charlie Brown: Tobukeste film. Ma ütleks, et tobukesed olid kõik need kes vaatamas käisid :P Mõttetu film. Noh, lastele üheks korraks ehk kõlbas kah, aga ega Kadigi erilisi ovatsioone üles ei näidanud.
Peale filmi on Kaja vend lastega mõnda aega meil külas, kui Miia magama paneme Ja Kaido seltskond lahkub. Kui Miia aga ärkab, tulevad külla Kaido ja Piret Teeme pisikese jõuluistumise mis meil juba mitmeid aastaid tavaks on saanud