Joomla! Volunteers Portal

Miia ujumise univormisEsmaspäev. Mina magasin kui nott kuniks kell kaks öösel Kaja vana telefon sahtlis mingit teadet hakkas laulma. Lülitasin aparaadi välja ja nottisin und edasi
Täna siis tööle, ja nüüd selgub ka, kas puhkan järgneva nädala või mitte. Enamus tööpäevast läheb kontoris, mõnda asja lõpetan, mõnda asja alustan ja nii mõnigi asi saab alguse ja lõpu. Jaanus on kahtlev puhkuse osas, kuidagi nagu ei taha asjast rääkida, venitab õhtuni. Aga pole millestki tal kinni haarata, seega on asi selge: Jüri läheb nädalaks puhkusele!
Uhtii, vaatasin oma pangaarvet! Selle sajandi halvim seis! Mul pole nii halba seisu arvel ammu olnud... Ideeliselt olin isegi pangale võlgu poole eluasemelaenust :P Vaat nii see elu lähebki käest ära....
Terve päev on soe ilm olnud ja õhtul läheme Supilinna taha ujuma. Selle aasta esimene ametlik ujumine saab kirja :P Ja saate aru, väljas on juba august!
Nojah. Kirjutad tuttavale klienditeenindajale kirja, natuke omas võtmes, lõbusalt ja kerges murrakus, et inimesel päev lõbusam oleks. Saadad siis kirja ära ja kohe tuleb vastus: olen puhkusel, kiri suunati teisele inimesele. Hehh, noh, siis on teisel, aga võõral inimesel ehk toredam päev nüüd, või vaadatakse kui napakat :P
Väga õige, kui pank meile paska keerab, siis meie oma riik PEAB meid ikka taga kiusama nii kuis jaksab! Aitäh, Maksuamet, ma olen teid varemgi erinevate toreduste eest tänanud - see ongi minu riik, minu heaolu ja minu kindlus, mis sellest, et nöör on kaelas ja käed seotud, siiski vaba inimene vabal maal!

Liblikad niiskust ja päikest nautimasTeisipäev. Nuputame teemat, kas Vudila või Cantervilla mängumaa. Peale jääb viimane ja sellest saab ARTIKKEL.
Õhtuks väsime suvitamisest nii ära, et kuhugi enam minna ei jaksa ja midagi teha ei viitsi...

.

.

Putuka talvekorterKolmapäev. Ilm on pikalt soe ja ilus olnud, aeg on oma ahjupuud väljast katuse alla seada. Ja nii ma siis sellega suure osa päevast ka tegelen. Kui algselt oli plaan üks riit ära saada, siis panin ikka ka teisest poole. Kunagi tuleb ka ülejäänuga tegeleda.
Peale lõunal läks nii palavaks, et otsustasime taas Supilinna taha randa minna. Tegime nii, et mina jalutasin magava Miiaga ja teised läksid autoga. Mõnus oli peale füüsilist tööd ringi uidata, vaadata ilma ja mõelda omi mõtteid.
Nii kui randa omade juurde jõudsin, ärkas Miia üles. Üldse ma viimasel ajal täheldan, et kui vanker liigub, siis magatakse paremini kui seisvas vankris või voodis. Ju siis loksutamine on tema jaoks meeldiv
Õhtul on plaan veel puid laduda. Taevasse aga tulevad suured äikesepilved ja korjan juba varakult asjad kokku. Miial saabub uneaeg ja Kaja vaatab vihmaradareid, et äkki sõidame äikest nautima (kuigi tema tegelikult äikest kardab). Mulle mõte meeldis. Vaatasin siis ka radareid ja otsustasin, et sõidame Kärkna poole pilve alla. Pilved aga liikusid kiiremini kui ma ootasin. Seega pidime Kärknast neile Lähte poole järele sõitma :P
Tee Lähtele ja sealt edasi Kukulinna randa oli täis puuoksakesi ja lehti. Mida tihedam oli teeäärne puustik või võsa, seda rohkem asfalt rohetas. Kukulinnas tegime peatuse, et Kadiga varbad vette panna, aga tuli uus äikesepilv ja seega pidime lahkuma. Võtsime suuna Igavere peale.
Teel kallas vahepeal nii, et ei olnud aru otsa. Nii kaugele kui taevast vahepeal näha oli, oli kõik hall. Arvasin, et ka Tartus sajab nüüd hullupööra. Siis aga sadu taandus ja Kõrveküla mäe otsast oli näha, et Tartus ei saja küll midagi.
Linna jõudes selgus, et mingi sajuke on üle käinud, aga siis tuli kohe ka suurem sajuala ja sadas ikka ka siin lõpuks korralikult. Aiamuru vajas seda!
No ja siis õhtul internetis kolades selgus, et see vihm, mille alla me kogemata ei sõitnud, kandis endas suuri rahekamakaid. Kõik autod said korralikke kahjustusi, seega meil lihtsalt vedas.  Pommid Saadjärve jahtklubi juures.

Miia Notsumaja perenaise sülesNeljapäev. Arvatavasti tänu eilsele füüsilisele tööle magasin kui nott. Hommikul kui last kuulsin tagatoas, tõin ta ette tuppa ära, et teised saaksid veel magada.
Hommik venib. Planeerime päeva. Lõpuks löön käega ja olen nõus Lottemaa üle vaatama. Sellest sai paras KIRJUTIS.
Mati on läpakaga hädas: klaviatuur ei trüki. Et me Pärnusse aga üle Viljandi käisime, sain selle talt kaasa võtta ja enda juurde ülevaatusele tuua.
Keegi tegi katse mida netis avaldas: kuidas 22 kraadiga päikese käes autos 25 minutiga 73 kraadi saab. Vaadake ja imestage. Kindlasti tehke ka omad järeldused, eriti need kellel on lapsed ja/või loomad.

Miia üheksakuune!Reede. Täna on hingamise päev, ei planeeri suurt midagi. Hommikul käime kaltsukates, kuigi sealt midagi erilist ei leia. Käime ka all linnas turgudel, sealt aga juba bussiga üles – jalad väsisid ära Miia saab esimese bussikogemuse ärkvel ja süles sõites, tundus talle meeldivat, nagu Kadilegi vanasti.
Kodus teeme lõunasöögi. Selleks saab grill aias. Saab nautida ilma, toitu ja pisut päikestki kõhu peale.
Kui teised tuppa lõunaunele lähevad, otsustan mina viimased puud kuuri ära laduda. Mitte et endal ka uni ei murdnud, pigem vajadus hoidis üleval. Ja teate, uni taandus tööga üsna kiiresti ja tegelikult ma lõpuks täiega nautisid töö tegemist! Töö sai nii kenasti tehtud, et puud on kõik kuuris ja riitade asukoht ka kenasti kasitud-koristatud (Y)
Kui ma tuppa jõudsin, siis teised veel magasid, kuigi hakkasid jupihaaval üles tulema Otsustasime endid turgutada jäätisega. Et jäätist aga kodus polnud, ühildasime selle jalutuskäiguga poodi.
Õhtul korjame kokku ja paigutame Kaja jaoks autosse kõik kraami mida ta hommikul täikale müüma läheb Ja siis tort lauale, paar klõpsu mälestuseks, ja Miiale õnnesoovid üheksakuuseks saamise puhul!

Vastasfännid ehk levadialasedLaupäev. Emme ärkab seitsmest ja läheb täikale. Mina ärkan poole kaheksast koos Miiaga ja läheme ette tuppa, Kadi saab veel magada.
Kui kõik üles saavad, sööme. Siis läheb hirmus aeg enne kui ma mõlemaga asjad nii kaugele saan, et me Annelinna täikale sõidame.
Kajal müük pole eriti läinud. Mina täikal väga ringi kalpsata ei viitsi, seega olen vahepeal müüjaks ja sel ajal saab Kaja ringi peale teha, et äkki leiab lastele midagi.
Edasi läksin lastega kesklinna, et minna Pegasusega sõitma. Siis helistas Jaanus, et vaja oleks ühe kliendi juurest kesklinnas läbi käia. Käisimegi. Õnneks käis seal kõik kiirelt. Ja siis, et laevale minna, selgus, et Miia lutipudel on kodus. Selge, seega me 12 väljuvale laevale ei jõua, tuleme parem 14 peale; ja sõitsime kodu lapsi ja ennast söötma.
Kella kaheks suundusime tagasi linna. Kaja tuli ka täikalt ära ja liitus meiega. Laeva juures aga selgus, et kohad on täis. Oi seda Kadi südantlõhestavat halamist mis lõpuks jonniks üle läks! Lubasime, et tuleme siis homme.
Et plaan nässu läks, sõitsime Lõunakeskusesse. Esiti sellepärast, et pidin sinna fotoka järele minema ja teiseks sellepärast, et Kadi panna mängumaale närve rahustama
Nüüd on mul siis fotokas taas töökorras ja jälle tuli kõik ise maksta. Ehk siis viimase paari nädala jooksul masina hoolduse eest kaks korda 58 €...
Lõunakeskusest tuleme nii, et hüppame korraks kodust läbi ja sõidame Tammekale Levadiaga kohtumist vaatama. Mäng, nagu karta oli, saadakse pähe. Seis lõppes 1:6, oli mis oli, aga Tiirik lõi ikka ka auvärava ära! Et aga mäng üsna ühe värava all käis, siis fännid väsisid sellisest jamast ära ja teine poolaeg lihtsalt istuti, vaadati ja jutustati omavahel.

Seltsimehed katuseltPühapäev. Öösel olin titega mina. Kui eelmine öö ma lapsele kaks korda proovisin vett anda ja ta ei tahtnud, siis täna öösel ei andnud ma enam midagi. Korra sahmis, panin luti suhu ja magas edasi. Näis, kas nüüd on siis see aeg kus me talle öösel enam süüa andma ei pea ja ta magab ilma erilise segamiseta hommikuni.
Lubasime Kadile täna laevasõitu. Et aga kinos oli multikas, siis pakkusin valikuvariandid, tema valis multika. Nii me siis Kadiga kahekesi läksime kinno vaaama animafilmi Pahupidi Päris lahe multikas! Selline psühholoogiline mambo-jambo valatuna lastelikku kuube. Tahaks seda uuesti vaadata, ma ütleks, et lapsevanematele kohustuslik film, just selle psühholoogilise alatooni poolest.
Miia magamise ajal otsustame minna Tammekale mänguväljakule. Kui hommikul oli 19 kraadi, siis Tammekale jõudes on vaid 14. Me polnud riietuselt selleks valmis... Kadi jorina saatel lahkusime.
Ja siis jäämegi koduseks. Toimetan kahe läpaka kallal mis mulle mõne päeva eest toodi. Õhtul teeme lastele vanni. Miia jääb pärast nagu klõpsust magama, sööb enne kõhu piima täis, siis tõmbab lurinal äsjapestud lutti ja ongi vaikus majas.