Joomla! Volunteers Portal

Kontor on saanud veidi lisa seinteleEsmaspäev. Kaja saabus öösel peale ühte, just siis kui Miia taaskord väga mingites valudes piinles. Nüüd olin siis nii palju targem et üritada masseerida just kõhtu. Jalgade liigutamine toimis ka. Aga süüa vaeseke ikka ei taha ja mulle tundub, et ta on pisut kuum ka.
Kaja tuli siis nö appi. Miiale emme hääl meeldis ja oli kohe kuidagi pisut rahulikum. Algatuseks pani emme Miiale küünla, aga selle peale üsna kohe kakati, seega ei tea kas üldse mõjuda jõudis. Lisaks andis emme mingit tilka, see aga oli päris vastumeelt ja tita oksendas kõik sees oleva välja. Pärast jäädi küll magama, aga süüa ei tahetud.
Hommikul ärkame kõik koos. Kadi ootab kingitusi ja näeb emmet esimest korda peale reisilt saabumist. Rõõm on suur, ka Miia on palju lõbusama olemisega. Kui nüüd tita terveks ka saaks, oleks kõik taas tagasi omas mugavas rütmis.
Kadi viin lasteaeda. Seal antakse teada, et paneme kohe trenniriided selga. Nüüd aga algab Kadi vastumeelsus sellele, et tema sai uue seeliku ja seljas on Elsa pluus, tema ei taha neist loobuda. Kemplemise peale saime siis nii kaugele, et trenniriided lähevad selga, aga kuniks veel rühmas ollakse, võib Elsa-seelik seljas olla, trenniks aga võtab ära.
Tööpäev saab kontorisisene, tegelen kodulehtedega.
Et minu tööauto puhkuse ajal paranduses oli, käisin täna tööl oma autoga. Aga Jaanus ei taha, et tööauto parklas seisaks, seega teen õhtul Kadiga jalutuskäigu töö juurde auto järele. Käime ka Rimist läbi ja siis suundume kodu. Rimis oli täna palju tuttavaid nägusid! Ammu pole nii palju vanu tuttavaid ühe korraga kohanud

Kohtla-Järve keemiatööstus kilomeetrite tagant, Viru kaevanduse otsast, vaadatunaTeisipäev. Öös oli mingit sagimist, aga need segasid mind minimaalselt. Kajalt oli kuulda, et lapsel oli väga rahutu uni ja nad on tagatoas üsna halvasti maganud...
Täna sõidan Ahtmele kliendi juurde. Tee sinna on igav ja kiire, kohapeal on töö ka kiire ja asjad saavad kõik lahendatud. Tagasiteele aga ei kiirusta, et mul on tänaseks lõunaks võileib kaasas, siis teen lõuna ebatavalises kohas. EDASI LOE SEALT.
Tartusse jõuan loomulikult alles pealelõunal. Suundun kontorisse ja majandan sealsete asjadega. Teen ka tuuri ühe kliendi juurde kellel netiruuter saba oli andnud. Igatahes täna Jaanus kontorisse ei jõudnudki ja me ei kohtunud ka kordagi
Lasteaeda jõuan just siis, kui lapsed õue tulevad. Oleme siis Kadiga pisut enne ka mänguplatsil, muidu kukutakse jälle torisema
Õhtul käime Selveris. Kadi on kuidagi jonni ja mingit veidrat hala täis. Ei, ta ei nõua midagi, ta käitub kui üleväsinud laps kes ei saa aru kus ja mis parasjagu ümberringi toimub...
Venemaa vajub aukudesse ära vasrsti, loe SEALT.

TartuKolmapäev. Öösel Miia nuttis nii hullusti, et läksin ka kaema milles asi. Otsustasime ühiselt, et paneme lapsele küünla. See parandas asja.
Hommik jookseb omi radu kuni lõunani. Siis saabub Jaanus ja Urmaski. Jaanus on kidakeelne ja hajevil, ju üle töötanud ma arvan. Peale lõunal käiku Urmasega pean minema kliendi juurde. Enne majast lahkumist käin WC's ja siis liigun parklasse, kontoriuksest mööda. Jaanus elab end parasjagu välja, talle omase hääletämbriga, ja midagi jääb minu kõrvu. Midagi, mis poleks pidanud minuni nii jõudma. Astun uksest sisse ja mees saab kui labidaga otsaette. Siit siis selgub, et on asju mida OLEKS PIDANUD minuga varem rääkima, nii nagu aasta eest kokku sai lepitud, aga mis mingil põhjusel pole tema poolt toiminud. Igatahes midagi meeldivat kuuldu polnud – pisut liiga isiklik ja üsna vähe tööga seotud. Et aega hetkel rääkida polnud, praadisime õhtuni ja siis kobamisi midagi kangutasin välja. Igatahes ei ole see minu jaoks veel läbi, kuna üks tähtis detail jäi tema poolt tähele panemata. Õhtuks ma igatahes lahtusin.
Ja siis võtsin Kadi ning tulime kodu. Peale sööki käisime Kadiga linnas paki järel ja siis Tammekal püro poolt määritud seina puhastamas – nimelt saime selle kohta kerge noomituse.
Õhtul lähevad suuremad tüdrukud vanni ja nii saabki öö oma alguse.
Täna käis Kaja Miiaga arstil. Selgus, et Miial on kõva kõrvapõletik! Sellest siis ka need nututuurid. Saime antibiootikumid peale... Juba õhtuks on Miia taaskord nagu varem: naerab, jutustab ja vaatab huviga ringi mis toimetetakse
Tore lugu kassist kes päästis peremehe ja ka oma poegade elu.

Tartu professionaal-graffiti on saanud lisaNeljapäev. Öö oli enam vähem OK. Miial vist nüüd juba rohi mõjub, kuna nii konfliktne enam ei olda.
Täna peaksin tööasjus Pärnusse minema, aga tekib loll olukord, kus ootan Tallinnast ühte pakki, see aga ei tule ja ei tule ning mu minek muudkui lükkub edasi. Siis selgub, et saatja kasutas vale pakiautomaati. Jaanus mängib algse idee netiseadme osas ümber, leiab asenduse ja ma saan Pärnu poole ära minna.
Tee on päikeseline ja väga tuuline. Auto õõtsub teel :P Sõidan täie rauaga Pärnusse välja, käin läbi kõik kolm klienti, ühe isegi kaks korda ja sõidan Tartusse tagasi, ühe pisikese huvialase peatusega Uusna kandis.
Tartu jõudes on kell peaaegu pool viis, seega ma kontorisse enam ei trügi vaid lähen kohe Kadile järele ning sõidame kodu. Et Kadiga midagi koos teha, käime rattaga sõitmas. Vaja postimajja hüpata ja siis juba käime ka Tammekal ringi. Tuul on aga nii tugev, et mul on lõpuks keel nii vesti peal, et kohe üldse ei jõua liikuda Eriti Tammekal tõmbas tuul iilisid üles...
Viimasel ajal on Jumalik puudutus palju märke andnud. Nimelt siin nädala eest kollitasid mind kaks tüüpi, siis täna Pärnus parklas pakkus väga vana vanapaar Vahitorni ja õhtul ootas mind postkastis ka mingi üleskutse. Aktiviseeruvad? Ja lisaks siis veel uudis, et Joel Luhamets koos teise ametivennaga pühitseti piiskopiks.

Kui ikka midagi muud süüa ei anta...Reede. Öö oli kõigile hea. Lisaks sujus ka tööpäev üsna kenasti: oli liikumist ja toimetamist. Ja Jaanusega saime ka sotid sinnamaale mida ma ootasin (Y). Ja tuju on kohe parem!
Et homme on Kristiina sünnipäev, vajame kingitust. Nii läheme perega Lõunakeskusesse. Algselt sööma ja siis paneme Kadi mängumaale. Täiesti juhuslikult kohtume söömise ajal Kaja venna ja tema pojaga Rimis käies kohtume Margitiga keda ka ammu kohanud ei ole. Ajame päris pikalt juttu
Täna mängis Tammeka Viljandiga viiki, seda aga mitte minu silme all. Olemine polnud just kiita ja seega ma Tammekale ei läinud vaid vaatasin mängu teleülekandena.
On piirkondi kus kirikud seisavad jõude, siis nüüd on üks idee neid kasutada rulapargina. Ega seal midagi uut pole, näiteks Tõrvas on juba ammu õigeusukirikust kohandatud kontserdipaik ehk kirik-kammersaal.

Rakvere vanavanemate haualLaupäev. Miia ajas mind öösel kaks korda üles, esimene kord südaööst kaheni ja teine kord enne kuut ja magama enam ei jäänud. Selline öö siis.
Hommikutoimetused kulgevad tavapäraseid radu kuniks ma üheksast auto selga hüppan, ema, Inna ja Reijo peale võtan ning bussijaamast ka Tiiu peale haaran – edasi ootab meid Rakvere. Emal ja tema sõbrannal on täna klassikokkutulek ja sellest ka selline väljasõit. Inna ja Reijo on lihtsalt seltskonna mõttes kaasas.
Linnast välja saades loetakse raadiost horoskoopi. Autos on kaks lõvi, ema ja Tiiu, nende kohta loetakse, et nemad kedagi usaldada ei tohiks, kuna nende plaanid kukuvad läbi just teiste tõttu. Hetkel olen mina see teine kes peaks neid klassikokkutulekule viima... Skorpionitel oli, et nemad võiks täna rohkem oma jonni ajada, see aga võrduks enamasti tülli minekuga :P Ja siis kaladel on hoiatus elektriseadmete osas ja üliettevaatlik tuleb olla liikluses. Võtame meie kohta käivad teemad kokku ja nendime, et Rakverre me ei jõua kuna mina ja minu auto kokkutulijaid auto elektrisüsteemi rikke tõttu kohale ei toimeta ja Inna läheb lihtsalt tülli :P
Vaatamata horoskoobile jõuame me ühe metsapeatusega kenasti Rakverre kohale. Ilm on jätkuvalt päikeseline ning soojenev ja väljas puhub kerge kuid jahe tuuleke.
Algatuseks käime kesklinnas mitmed kohad läbi, siis viime kokkutulijad ühika juurde ja suundume raudteejaama kanti kirbuturge läbi raalima: Kadile on vaja botaselaadseid jalanõusid. Tund-poolteist möllame ringi ja saadame Kajale pilte asjadest. Lõpuks saan mis vaja, kuigi väikese seigaga. Nimelt ühed ülikerged ja mugavad botased leian ja lähen kassasse. Seal selgub, et ühel botasel on 10€ ja teisel 15€ silt peal. Helistatakse omanikule ja too teatab, et peaks olema kaks paari eri suurustes neid botaseid. Ja siis avastamegi, et üks on pisem number ja teine suurem (see selgitab miks ma mitmekordsel mõõtmisel kippusin erinevaid sisemõõte saama). Otsiti siis neile vastaseid, aga ei leitud. Helistati teisele kaupmehele ja selgus, et ühed papud olla ära ostetud, aga seega sai too klient eri suuruses papud Nüüd siis otsitakse seda klienti taga :P
Ja siis käisime söömas. Tavapärases Virma pubis olla uus menüü ja Inna sinna ei tahtnud, Pihlaka kohvik oli liiga täis ja pakkumised olid ka kesised, siis läksime seal kõrval tanklas olevasse Rakvere Kebabi. Sõime seal kõhud täis. Mainin, et kebab seal õige pole...
Edasi käime surnuaias. Mul on labidad ja rehad kaasas, kuna Rakvere surnuaial neid enam kasutamiseks võtta ei ole. Kaevame platsipinna korra läbi, tasandame ja sätime plaadid korda tagasi. Tehtud!
Edasiseks aga ideed pole. Külastame lossimäge, samas linnusesse minemata. Ja siis keerutame linna peal, vaatame üle vanaema viimase elupaiga, külastame sealsamas üht müügis olevat maja ning kolame pisut leivatehase territooriumil. Ema ikka veel ei helista. Siis aga tekib tahtmine tualeti järele ja sõidame Vaala keskusesse. Siin kolame ka poekestes ja varsi juba helistab ema. Sõidame talle ja tema sõbrannale järele ning tuleme kergelt nokastanud daamide ovatsioonide ja muljete saatel Tartusse.
Kodused tüdrukud käisid aga hommikul Kadi rühmakaaslase Kristiina sünnipäeval. Hiljem külastasid nad Supilinnapäevi. Nüüd, kus ma kodu tulin, otsustasime Supilinna päevi veelkord külastada ja nii sõidame terve perega kohale.
Tuttavaid nägusid on vähe, hämardub kergelt, jaheneb, ja laadaputkasid korjatakse kokku. Siinsamas kohtume ka Kaire, tema ema ja lasteaga (Eliise ja Lukas). Ja nii me siis siin olemegi kõik koos ja veedame mõnusalt aega. Lapsed traalivad ja saalivad vaat et omaette, löövad tantsu ja lollitavad ühe tilulilu müüjaga. Kadi vaatab seal mänguasjakesi ja ma luban teistele, et kui Kadi sealt mõne asja endale tasuta välja kaupleb, saadan ta šašlõkijärjekorda Lõpuks aga läheb kell paljuks ja nii me siis tuleme kodu ära. Kaja näeb kõvasti vaeva, et Miia autos magama ei jääks, aga saab kenasti hakkama Ja kodus siis juba jõupingutused Miia magama saamiseks ja lõpuks juba ise ka...
Rakveres sain täna näha mitut ilmastikunähtust. Esimene oli Vallimäelt nähtud tuulispask (keeristorm) Tuulispask Rakveres. Sellest jõudsin teha pildi ja siis lootes, et asi võtab äkki mastaapsemad mõõtmed, hakkasin ruttu filmima. Vastu päikest aga oli raske näha mis ekraanil toimub ja lõpuks lendas nähtus üldse laiali... :P Ja mõni aeg hiljem, olles vana leivatehase territooriumil, märkasin ümber päikese korralikku ringi ehk halo Päikese ring e halo. Eriti hästi oli näha päikeseprillidega loomulikult :P
Nepalis oli täna maavärin kus hukkus üle 700 inimese kellest üks vist isegi eestlane olla olnud.

Ema tahtis meist pilti tehaPühapäev. Milline öö! Kell pool kaks aeti üles, andsin süüa, magati edasi. Kell kuus aeti üles, söödi, ajati juttu ja oldi üleval, võtsin tite enda juurde ja mõne aja pärast magasime edasi. Ja magasime pea poole kümneni!!! Sellist asja ei mäleta kuna viimati oleks olnud!
Et ema jäi eile Tartusse, siis nad Innaga lähevad linna peale. Nii ka meie läheme enne lõunat liikvele ja saame nendega kokku. Emal on aga shoppamise tuur, siis meie läheme mänguväljakule ja võtame Reijogi endiga, et ema ja Inna saaksid shopata ja lapsed omavahel mängida. Ja mänguväljakul oli neil silmnähtavalt tore.
Reijol on uus ratas, suurem. Rääkisin Kadiga ja ta oli kohe nõus sõitu proovima. Ja ta sõitis nagu iga päev oleks sõitnud?!?!?! Ma olin nii õnnelik, nüüd olen saanud kinnitust sellele mida kogu aeg pelgasin: meie olemasolev ratas ei ole lihtsalt mugav ja lapsele ei sobi. Nüüd ma siis tahan Kadile uut ja suuremat ratast
Siit edasi läks Inna teistega kodu ja meie pere liikus Emajõe kallastpidi Supilinna. Supilinnas aga midagi erilist ei toimunud ja seega jalutasime sealt ära kodu. Kadi Supilinnast kodu liikus jala, ei viitsinud ta enam tõukerattaga sõidelda :P Miiagagi oli ka kõik kontrolli all: kui linna läksime, magas, siis mänguväljaku juures oli üleval, emme andis lapsele söögi ja edasi ta magas kuni koduni
Kodu jõudsime, tuli Kaido külla. Istusime temaga õues ja ajasime juttu, siis tuli vihmasadu ja jutustasime mõnda aega kuuri all
Nüüd oli emmel vanniaeg. Miia magas tagatoas, mina kohati kirjutasin nädalakokkuvõtet ja Kadi alguses vaatas multikat, pärast lahendasime tegevuskaarte ja siis õpetasin lapse lille joonistama. See viimane oli omamoodi protsess, et leida milline tee lille saavutamiseks kõige lihtsam on. Ja lõpuks sai selgeks: joonista vars, tee otsa ring, ringist eemale tee nagu päikesele kiired ja siis ühenda kiirte otsad kerge kaares triibuga – väga kenad lilled said! Ja üldse oli Kadi tegevuskaartitega nii tubli ja hea, et ma premeerisin teda krõpsudega. Jah, tean et rämps, aga no ta neid niiväga armastab, siis natuke võib ju premeerimiseks anda...
Hiljem said ka lapsed vanni ja edasi algas juba öö.
Viimased ajad toovad üha rohkem uudiseid mis alateadlikult inimesi maaelust ja loodusest järjest kaugemale surub... Siinkohal siis taas puugiteema.