Joomla! Volunteers Portal

PisikeEsmaspäev. Võehh, külm hommik, -11 kraadi! Auto lasteaeda ja sealt tööle sõites üles igatahes ei soojene
Tööl käib täna mitu külalist. Mitte just minu juures, vaid meie juures Mina aga toimetan kodulehtede kallal, nii nagu viimased ajad ja nii nagu ka järgnevad ajad
Õhtul võtan lapse lasteaiast ja räägin, et Cristofer on onu Kaidoga külas. Kadi aga kukub uluma, et hommikul tõi päkapikk Tic-Tac'i ja nüüd sööb Cristofer kõik ära. Ta oli sellest ikka kole häiritud ja muudkui ulgus :P Kodus aga rahunes, kuna kõik oli alles ja Cristofer neid üldse ei söögi
Kuni meil külalisi oli, käisin oma põlve katsetamas - jooksul. Valutama ei hakanud, aga ilm oli külm ja ma sooja pesu alla ei pannud, seega piirdusin kahe kilomeetriga. Jooksu ajal ajasime Jaanusega telefonitsi juttu ja täpselt kilomeetri peal tulid vastu Inna ja Siiri kellega ma siis venituste ajal natuke ka juttu puhusin
Miia kräunus mul täna. Lõpuks suutsin ta maha rahustada, andsin luti ka suhu ja ta lötsutas seda üle poole tunni! Rekord!
Hakkame õhtul magama minema ja Kadi kukub äkki südamest nutma. Et päkapikk ei toogi talle hommikuks midagi – tema oli enne paha laps! Korra ta emmega seal midagi ragistas jah, aga näed, saab aru küll et ei tohiks teistele pahatahtlikult pinda käia! Lohutasin ta ära ja jäi tuttu küll. Ise aga sain magama alles üksteist, kirjutasin kokku eelmise nädala kokkuvõtte ja uurisin Panasonicu Lumix DMC-GM1 ja GX7 fotokaameraid, keel ripakil

Tegelikult algselt me joonistasime pintsliga paberile...Teisipäev. Täna oli taaskord öö, kus oli kuulda lapse nuttu ja kägisemist. Kaja ei tulnud isegi üles kui me Kadiga majandasime – ju siis oli üsna väsinud.
Loodus on täna ilus. Puud on kõik härmast valged, aga eks ole ju ka -13 kraadi
Üks tootmisettevõte tahab tellimiste lahendust suurtesse telekatesse. Teeme siis koosoleku Jaanuse ja Joeliga. Mõni aeg saime ilusti rääkida, siis kord helistati ühele, siis teisele, siis joosti ringi ja üldse kuidagi laiali vajus asi. Sellest korrast võtame õppust ja järgmine kord kui koosolekut teeme, siis dai-boh keegi telefonile vastab.
Taskus käime Jaanusega. Paigaldame seal ühe kaamera. Nüüd saame jälgida mida te Taskus esimesel korrusel korda saadate! :P
Kuigi ma ei taha poodi üldse minna, eriti veel lastega, annan Kajale järele ja käime Maximas. Tegelikult lähen kaasa põhjusega. Maximas on täna mänguasjad -40%, ja et Kaja saaks sussi sisse panemiseks asju vaadata, pean Kadiga mujal olema
Täna on Miia üsna nutune ja kräunub palju. Veel enne õhtut võtab tuurid üles, Kadi jõuab magama jääda, mina aga mitte. Oleme kajaga kahekesi üsna nõutud, aga üheteistkümneks läheb jama mööda ja saame tuttu minna.

Lille tulbale riputatudKolmapäev. Külm on pisut taandumas, tänane hommik tervitab nelja külmakraadiga. Kuigi öösel laps meil eestoas nagu magada lasi, on imelikult raske olla ja uni ei taha silmist lahkuda ka päeva peale. Ma ei taha ette kujutadagi mida Kaja tunneb...
Tööpäev jookseb plaanide osas laiali. Ootan andmeid kodulehe tegemiseks, aga juba eile poole tunni jooksul lubatu ei jõua ka täna hommikuks minuni. Ka Jaanuse olemisest on näha, et ta meie nö allhankijaga väga rahul pole.
Enne õhtut käin apteekides. Apotheka ja Benu jagavad lapse sünni puhul mingeid pakikesi. Ma ei teagi kui palju seal ka kasulikku kraami sees oli, aga peale Kaja ülevaatuse oli üks karpidest pilgeni mitte vajalikku kraami täis...
Õhtul limpsan jälle arvutiekraanilt fotoaparaate. Seekord on valikus ka DMC-GM5. See on neist kolmest uuritavast vist kõige parem. Maksab muidugi ka. Peab raha nii vähe olema? Ma siin Kajaga isegi rääksiin, et minu jaoks on fotokas isegi tõsisem teema kui näiteks külmkapi välja vahetamine
Noh, näpuhuviline, mis passid, tee endale elektrirong! Youtubes päris vahva esitlus kah.
Tükk aega olen oodanud uudiseid Fukushima tuumajaama kohta. Nüüd siis lõpuks tuli. Ilus pikk teema nii Fukushimast kui muustki sellesarnasest. Väga lahe lugemine, aga sitaks masendavad järeldused ja ülitume tulevik.

Kõhuvaludes beebit väntsutamasNeljapäev. Täna öösel käisin Hiinas fotoaparaati ostmas! Üldse igavesti värviline ja segane unenäo-lugu :P
Hommikuseks äratajaks polnud täna telefon, vaid Miia. Mullid kõhus tegid vist haiget ja nii ta siis meid kõiki ärkvele karjuski, umbes pool tundi enne õiget aega.
Ilm on täna pisut üle nulli ja sellest on kõik niiske ja märg. Pilved ripuvad taevas, midagi suurt ei saja ja päev läbi on pime.
Tööpäev on täna terves tükis kontoris. Käib paar külalist meil siin ja üldse on selline rahulik päev.
Õhtu oleme kodused. Toimetan asjade kallal mis nimekirjas külmkapi peal Kadi üritab erinevate asjadega joonistada ja siis võtab mingi kiiksu pähe ning hakkab jama ajama. Miia ka suure osa ajast muudkui röögib. Nii me siis Kajaga kahasse tegeleme kord ühe ja siis teisega. Õnneks enne und rahunevad lapsed maha...

PäkapikudReede. Hommikul kui Kadi lasteaeda viin, saabub üsna kohe teade Jaanuselt ja tuleb kliendi juurde minna. Taaskord klient kellel kõvaketas vastu taevast lendas ja kellele andmed seal peal väga vajalikud olid... Ma ei saa teist inimesed ikka veel aru, teile on ju näiteks Dropbox üsna suures mahus tasuta käes, kas siis raske on masinasse klienti paigaldada ja määrata mõned kaustad sinna koopiaid tegema? Igatahes räägin Jaanusega selle teema läbi ja surume kõigile vajalikeks kaustadeks Dropboxi peale...
Enne lõunal oli kael nii kurjavaimu kange, et käisin pisikesel 2 km jooksmisel. Kohe parem hakkas! Kahjuks ainult põlv seda nii ei arvanud... No eks ta harjub veel.
Jaanus õhtuks Tallinnast tagasi ei jõudnud, aga ei miskit, läksin Kadile järele ja loomulikult kodu. Reede ja veiniisu. Kõik klapib! Aga kodus on toimetamist nii palju, et veinini ei jõua Algatuseks söömine, siis Prismas kolamas, taas kodus näitas Kadi iseloomu ja Miia muudkui lärmas. Saaks need gaasivalud pisikesel mööda, oleks elamine vähe vaiksem, küll me Kadiga hakkama saame :P Täna oli üldse nii, et minu süles Miia kohe üldse olla ei tahtnud ja muudkui lärmas... Emme süles oli ikka vaikseid hetki ka.
Kurat, persse, kurat, minuti jäin hiljaks et osta.ee's pakkumine teha. Teate, deem, see ajab hetkel nii närvi kohe, et ma tead, ei saa magama ka minna. Kaja tegi päeval pakkumise ära ja enne lõppu tegi keegi veel ja ma ei pannud seda tähele! Kurrat-kurradi-kurrat küll! Lootusetu sitapea... Nii lihtsat asja ei saa ka minule usaldada! Imbetsill vahtis Keskea Rõõme

Venemaalt pärit parkimisidiootLaupäev. Ärkame kõik Miia jorina peale üles, kell on pool kaheksa. Sobib. Hommikul teeme jalutuskäigu. Jalutame uuskasutusse Riia mäel, siis Pepleri-Kuperjanovit pidi raudteejaamani. Meie Kadiga võtsime viimase lõigu bussiga, niisama, lõbu pärast. Soojenesime pisut raudteejaamas ja siis liikusime aparaaditehase hoovile Müürilille Jõulutäikale. Huvitav, kas trükimuuseum on siia nüüd üle kolinud? Tuleb uurida. Igatahes täika oli nagu ta oli, omapäraselt hämaras valguses. Ja rahvas siin on omalaadne, nagu siinsetel täikadel ikka, lahe! Ma ütleks, et see ongi pigem nende kokkusaamiskoht kui müügiplats
Issi teeb lõunasöögi. Pannkoogitaigna teen ka valmis, aga neid teen alles õhtul, ei viitsi praegu. Igatahes peale lõunasööki saab veidi ka molutatud Jalutuskäik
Ja siis, Lõunakeskusesse. Ei, mitte Ostuööle, vaid lihtsalt Jukus on -20% ja Kadile oleks vaja laste-gloobus ära osta. Kaja läheb Rimisse lastega ja mina siis korraldan kingituse ära. Jalutame veel kaubanduskeskuses ringi. Käin oma GM5'te vaatamas, aga fiksobjektiiviga masin oli jama, samas aega nii palju polnud, et oleks ka teiste objektiividega mudeleid vaadata saanud. Lisaks nagunii kaubanduses mugav olla ei olnud, Kadi polnud lõunat maganud ja oli jonniline ning Miia, no see kärgib kogu aeg :P
Kuigi Ostuöö polnud alanud, oli suisa neli tundi veel aega, oli rahvast juba palju. Ka parkimiskohti hakkas nappima, targad venelased näiteks parkisid oma bussi kahele invaliidikohale – pole ju karta trahvinõudeid ja savi ka. Sitt suhtumine, oleks pidanud rehvid tühjaks laskma
Kadil tundub silmapõletik tulevat. Kindlad küll pole, aga ostame mingi põletikuvastase vedeliku. Jõuame aga kodu ja lapsel on silmad totaalselt rähma täis. Niisiis, mitte et tundus, vaid ON silmapõletik. Reijo oli alles hiljuti ka, seega saan Innalt rohu.
Küpsetan pannkooke ja Kadi on mul abis. Kuigi sai hoiatatud, saab ta panniservast ikkagi põletuse. Seega, kui Inna juurde rohu järele lähen, käin ka Rimi apteegist läbi...
Kadil kogu supp: silmapõletik, magamata lõuna ja põletus. Sellest tulenevalt ta pool õhtut undab ja nutab. Kräunub ka Miia. Kodune õhkkond on inertne.
Kui kõik voodisse saavad, võtan mina veel pokaalikese veini ja majandan oma kodulehe teemade ning piltidega. Täpselt südaööl ajab Kadi end nutuga istuli – nägi vist halba und... No siis keerasin ise ka põhku ära.
Ja nüüd on kindel: Trükimuuseum on ümber kolinud Aparaaditehase hoonesse. Otsisin netist infot ja selgus, et juba suvel. Jälle asi mida ei teadnud

Laps tegeles ilutegemisegaPühapäev. Kadi köhis pool ööd, ise magas, mina aga hästi ei saanud :P Kui hommikul uni pealt kippus, oli väljas veel täitsa pime, autosid liikumas ei kuulnud ja seega ei osanud isegi mitte arvata, et kell juba kaheksa on :P Miia hakkas häält tegema ja nii oli üles minek vormistatud.
Kadil ei paista enam silmapõletikku olevat. Sellegipoolest saab veel rohtu pandud. Paras sõda sellega...
Hommikul soojustan aknad lõpuni ära. Õhtustel aegadel kuidagi ei viitsi ja on muudki teha, seega oli tänane päev selleks just hea Kaja läheb samal ajal Miiaga jalutama, Kadit me veel õue jalutama ei luba, põletiku tõttu.
Ja siis teen lõunasöögi, mis terves tükis valmis ei jõuagi saada Aga polnudki kõike korraga vaja. Igatahes peale sööki käin Kaidol külas, paneme tal köögikapid seinale ja kardinapuu üles.
Kodus on Miiaga pidevalt jama, ei saa tema kuidagi rahulikult olla. Väljas liikudes on ta palju rahulikum. Seega käime Kaubamajas kinkekaarti lahendamas. Otsustasime mähkimisaluse osta. Otsime ka, aga minu silmamõõt oli ikka liiga vale, ostsime liiga suure. Et aga väiksemaid oli ka, siis käisin ringi vahetamas Nüüd on paras olemas
Poest tulles on Miia ikka magamise lainel. Täitsa üllatus kohe! Kõik saame rahulikult olla Vedelen tagatoas voodil, unelen, Kadi hüpleb ümber ja üle minu, ise samal ajal hõigates: „Meie issiga möllame!” Nii hea, et lapsel on rõõmu laialt, isegi kui ma mitte midagi tegema ei pea
Ja siis lapsed vanni. Suurde vanni lähevad mõlemad, ei hakka siin väikese vanniga lisaks jamama, saab kenasti hakkama.
Kaido käib läbi. Panen talle pildid mälupulgale. Ja edasi ongi siis juba Miia kussutamine ja Kadi mängutamine.
Enne ööd vaatame Su Nägu Kõlab Tuttavalt finaali. Kolmanda koha välja kuulutamise näen ära, aga lõpuni päris vahtida ei viitsi. Liisi esitlus on kergelt öeldes jama, Lauri on ka lõdvaga pannud, Kristel veel enam vähem, kuigi hääl ja keha välja ei kanna, ning siis Mart oligi lõppkokkuvõttes tiitlit väärt.