Joomla! Volunteers Portal

Eilne isadepäevakaartEsmaspäev. Eile õhtul sai last magama pannes liiga pikalt vedeletud ja seega oli uni täna ülimalt halb. Aga noh, elame üle, kuigi nädala alustuseks see just meeldiv ei ole. Pealegi ärkas Kadi kell kuus üles ja küsis, et mis muusika see oli. Ei tea, mina muusikat ei kuulnud, tema jäi magama, mina aga enam mitte...
Tööpäev on vaatamata kehvale ööle üsna erk ja OK. Täna saan näperdada Yoga tahvlit mille peale isegi keelt limpsan Jah, tore asjapulk ikka, aga nii telefoni koopia, et anna minna
Kaja käib hommikul arstil ja nüüd on siis nii, et homme läheb ta haiglasse ja hakatakse sünnitust esile kutsuma. Eks siis homme kuuleme kuidas see asi käib. Peale arsti tuleb Kaja ekaubsi sööma ja siis viin ta kodu.
Õhtul söömise ajal Kadi midagi ei taha. Räägib vahepeal, et kurk valutab, aga tundub et ajab jama, kuna miski sellele ei viita. Mõni aeg hiljem vaatab laps läpakast multikaid ja siis äkki räägib, et temal on külm olla. Selge, lapsel tõuseb palavik, ütlen Kajale. Ja tõsi ta oli, tunni pärast oli juba pea 39 kraadi... Nüüd on siis nii, et emme homme haiglasse ja issi lapsega kodus.
Täna mõõtsin vererõhku: 135/87 ja pulss 51. Üks päev näitas pulss suisa 47 Kohe näha et kala, nii kui jahedamaks läheb, elutegevus kahaneb :P

KulbikunstTeisipäev. Magan lapsega koos all tagatoas. Öösel ajame end korra üles, Kadi tahab pissile, ja siis annan talle ka palavikurohtu, kuna palavik on ikka kõrge.
Hommikul siis läheb Kaja haiglasse ja mina jään lapsega kodu. Kõik oleks muidu enam-vähem OK, aga rohi ei tõmba lapsel palavikku alla. Helistan ka arstile ja saame homseks aja.
Lõunasöögiks teen poest ostetud odavat seljankat. Laps ei taha seda. Maitsen ise ka ja ptüi! kui rõve saast see ikka oli. Milleks sellist rõvedust üldse toodetakse??? Samamoodi läks luhta eilne toit, kartulid mis kastme sisse lõikusin, et soojendada, olid halvaks läinud... Deem, mulle tuli korra masendus peale, et mis ajast ma ise enam asjadega hakkama ei saa?! Aga masenduse surusin alla, tuleb lihtsalt tähelepanelikum-hoolikam olla (tagant järele ütlen, et see toimis). Lõunaks siis Kadi sööb kolm viilu saia šokolaadiga ja mina söön koogi ära mis Kaja eile ostis.
Ja siis Kadi tuttu. Peale ärkamist aga hakkas lõpuks ka rohi mõjuma, et tõmbab ikka palaviku alla ja siis vahepeal läheb taas üles. Õhtul lasen tal natuke palavikuga võidelda, et anda järgmine doos alles ööseks.
Emmega oleme pidevalt liinil. Sööb tabletti ja siis mõõdetakse masinaga mingeid parameetreid. Muidu aga nullseis, laps ei taha ei edasi ega tagasi
Kadi vajub õhtul ära ja panen ta voodisse. Mõni aeg olen tal kõrval, tema aga keerleb ja pöörleb, magama ei jää. Jätsin ta siis üksinda sinna keerlema. Mõni aeg hiljem hakkas nutma, et tema magada ei taha. Palavikurohi oli palaviku selleks ajaks alla tõmmanud, seega lasin tal tulla teise tuppa. Lollitasime natuke ja vaatasime telekat ning siis läksime uuesti tuttu enne ühteteist. Nüüd jäi ta kohe unne

PäikesekiirKolmapäev. Hommikul lapsel palavikku pole, või õigemini on, väga väike. Samal ajal ka Reijo on haigeks jäänud, silmapõletik vist mingi väiksemapoolse palavikuga. Kajal teistelgi sõbrannade lastel on igasugu viirusi küljes, seega võib julgelt väita, et hooaeg on alanud. Et Kaja on meil jätkuvalt haiglas sünnituse esilekutsumisel, siis olen mina lapsega kodus. Alustame eilse seisuga ka sinise lehe...
Laps on mul hommikul igati tore, sööb, mängib, teeb lollusi – nagu polekski midagi enam viga. Lõuna ajal käime arsti vastuvõtul, seal avastatakse punane kurk, muidu aga erilisi tunnuseid pole ja seega vereanalüüsi tegema ei hakata. Mina olin küll selleks valmis, aga kui vajalikuks ei peetud, siis mis seal ikka.
Täna tekkis reaalne vajadus tolmu-luua järele. Ahju tagant ja kappide tagant ei saa ämblikuvõrke ja muud jama kätte. Käime siis tuusti ostmas. Kolmest variandist valin kõige lihtsama, Kadi aga tahab sulgedega Kuigi ta pisaratega üritas punasulgset välja meelitada, suutsin ta üsna kergelt ümber rääkida. Õhtul hakkame siis ämblikke kokku korjama (ja võrke ka).
Lõunasöögiks võtan lapsele friikartulid ja omale pitsa. Sööme asjad kenasti ära ja sean siis lõunaunele. Laps aga arvab, et mina võiksin arvutis olla ja tema magab üksi. Mulle igati sobis! Ja nii nagu taheti, nii ka läks, ning mõne minuti pärast ta juba magas.
Üles hakkasin last ajama pool neli, aga tema sai jalad alla alles viiest. Et süüa ei tahetud, käisime poest läbi ja läksime emme juurde haiglasse.
Emme siis põhimõtteliselt igavleb. Närib paar korda päevas tablette ja vahepeal pannakse pooleks tunniks juhtmeid külge mis siis peaks registreerima erinevaid sünnitegevusega seonduvais asju. Peaks, aga ei registreeri eriti midagi. Olime seal oma kaks tundi, pooleldi unes, kuna haigla mõjub ikka jube uinutavalt...
Ära tulles kukkus Kadi emmet igatsema. Nutab ja ulub et emmet tahab, rahvas läheb mööda ja naeratab – tegelikult selline tore ja liigutav vaatepilt. Kui kodu jõuame, rahuneb laps lõpuks maha – mõtted lähevad mujale uitama
Magama läheme täna hilja. Vaatame telekast Norra – Eesti sõpruskohtumist, mille me ühe väravaga võidame. Kui värav löödi, ma kohe kargasin püsti ja lõin tantsu, laps naeris laginal kaasa Ei, lahe oli Teine poolaeg oli Eestile küll paras tuleproov, aga vastu peeti! Magama saime siis alles pisut enne ühteteist.
Kõik sõjamehed pole kivist, mõni oskab nalja ka teha: 22 pilti sõdurite vabast ajast.

Küünlatulede õhtu KadigaNeljapäev. Öö oli rahulik. Laps magas, mina magasin ja magas ka emme, kolme kilomeetri kaugusel (või vähemgi). Korralikult üles saame üheksast. Sööme ja majandame natuke ringi ning siis üheteistkümneks läheme emmele külla.
Emmel on kõik muutusteta ja täna ei anta talle isegi tabletti närida. Lihtsalt ootame ja muud miskit. Et päeval on parkla tasuline, vaid tunnike tasuta, siis tunnikese olemegi. Käime lapsega pärast Lõunakeskuses. Teeme kiire väikese söömise, käime paaris poes ja sõidame kodu tagasi.
Kodus siis tuduaeg. Laps aga ülakorrusel sehkendab üle poole tunni ja siis tahab juua. See aga segas minul une ära ja nii siis tema lõpuks jäi magama, mina aga mitte.

Kadiga udumaagiat püüdmasReede. Kadi ajas meid hommikul üles: „Issi, mis kell on?” Ta küsis seda ka mingi paar tundi enne, aga siis sain öelda, et vähe ja tudu veel. Nüüd aga juba koitis ja tänavaliiklusest oli aru saada, et elu juba käib. Ja nii kui istuli sain, kõlas uksekell. Postiljon saabus ja tõi paki talvesaabastega Hiinast.
Võtan paki üle ja tulen tuppa, Kadi hõikab: "Tere hommikust issi!" andes päevale kena alguse. Siis aga tahan tuppa tuld põlema panna ja siis kukutakse jonnima. Panen siis tule tagatuppa ja jonn läheb ikka taevani. Jätsin tule ja kadusin WC avarustesse. Oli kuulda, at laps ikka undab ja lärmab seal... Polnudki muud kui tuli paar valjemat sõna kogu hommikuse ilu peale välja tuua ja hea laps tuli tagasi... No on ikka piits ja kommid läbisegi...
Ennelõunal käime Kadiga Toomemäel jalutamas. Väljas on nii imeline udu, küll pisut liiga hämar, aga no super! Kahju, et mul korralikku fotoaparaati pole, oleks saanud hulga lahedaid pilte. Õigemini lahedaid pilte sain niikuinii, aga need on üsna vana masina viimase välja pigistamine... Mulle kahjuks nii pildistada ei meeldi, masin võiks ikka ka ise midagi osata. Külastasime ka natukeseks ajaks mänguväljakut Toome nõlval, aga varsti tuli siia mingi lasteaiarühm ja siis Kadile enam väga ei meeldinud siin olla. Eks hakkas jahe ka.
Sõitsime Zeppelini. Ostsime siit emmele kingituse Siis sõitsime mäkki. Kadi platseerus ekraani ette kus kaks last juba mängisid. Vaatas ja uudistas ning pistis kartuleid. Mina maiustasin muhvinit ja jõin kohvi. Laps sõi selle melu kõrvale kõik kenasti ära! (Seda ei juhtu just tihti). Ja siis sõitsime kodu tuttu.
Kui Kadi ka üles sai, helistas Kaja, et tuhud tihenevad ja ma võiks talle minna appi seljamassaaži tegema. Helistasin kohe Innale, et viiks Kadi tema juurde. Tema aga oli just linna suundunud poisile mütsi ostma. Sõitsin talle siis linna järele, viisin nad Tolstoisse ja ise läksin haiglasse.
Miia Margareth RaudmaaKaja selleks ajaks enam väga seljamassaaži ei tahtnud. Valud suurenesid ja tihenesid. Üritasin siis vaikivalt toeks olla. Seda siis kahe tunni jagu üksi, siis liitusid meiega juba ka üliõpilased ning arst käis tihedamalt. Siit edasi aga hakkaski juba suurem sünnitegevus peale. Ootan ja vaatan kuidas Kaja kannatab, õnneks olid teised hästi asjalikud ja oskasid lohutada, eks neil ole praktilist baasi ka all. Sünnitamisega (ärge pahandage, ma pole terminoloogiaga kursis), ehk siis suurimate valude ja pressimistega läks 15...20 minutit, aga see tundus ikka jooomajooo pikk aeg. Igatahes 19:45 sai laps ilmale. Jäin haiglasse kuniks kõik asjad olid ühel pool ja Kaja oma palatisse sai (peretoad olid kõik hõivatud). Nii et kuskil üheteistkümne ajal tulin haiglast ära.
Sai siis Innaga SMS'side teel suheldud, et kuidas neil olukord on ja kas laps jääb siis sinna ööd. Selgus, et saavad hakkama. Mulle see sobis, sest kodu nagu minna veel ei tahtnud, linn oli ilus ja tuledesäras, seega otsustasin oma vana kaameraloksiga linnast mõned öised kaadrid lapsele mälestuseks võtta
Kodu jõudsin vist pool üks öösel. Istusin arvuti taha ja hakkasin uue ilmakodaniku ilmale tulemisest teemat kirjutama. Kirjutamine aga oli vaevaline, FB's küsiti küsimusi ja lõpuks suhtlesin sugulase Matiga nii pikalt, et kuskil kolmest sai alles artikkel üles ja ise poole neljast magama.

Inna sünnipäevLaupäev. Ema helistab pool üheksa, et nemad hakkasid Tõrvast liikuma. Koristasin siis veidi tuba ja söön hommikust. Siis saabusidki ema, Õnne ja Kaido. Kaido lahkus ja mina emadega sõitsin Inna juurde lapsele järele. Tagasi Filosoofi tõin Õnne ja Kadi, nemad jäid siis siin paikseks, mina aga läksin haiglasse Kaja külastama.
Jalutame titega mööda koridori. Kui muidu oli väljas pime ja udune ilm, siis just lõppu jõudes võluti meile päikesekiired pilve tagant välja Ilm oli mõnda aega kohe valgem ja päikeselisem. Tundus, et see oligi päeva valgusküllaseim hetk, sest haiglast lahkudes oli taas hämar.
Kodu jõudes üritas Õnne last magama saada, aga Kadi temale omaselt puksis vastu. Võtsin siis asja üle ja sain lapse maha surutud. Õnne aga peale seda lahkus, läks linna kolama ja siis juba bussile.
Kadi ärkas lausega: „Issi, sa pidid mulle ju musa tegema!” Hõikasin siis vastu, et tegingi juba. Oli mis oli, aga Kadi tuli üles ning halas mõnda aega kiisumanat taga.
Neljaks läksime Inna juurde sünnipäeva tähistama. Sõin kõhu täis, jätsin Kadi sünnipäevale ja ruttasin ise haiglasse Kaja ja Miia juurde. Siin läheb kõik kenasti, laps küll tissi väga võtta ei viitsi, aga saavad hakkama.
Haiglast tõttan taas Inna juurde. Võtan siit Kadi ja ema, sõidame bussijaama, saadame ema bussile ning läheme kodu.
Täna näidatakse teles San Marino – Eesti mängu mis nulliga viiki jääb. San Marinole on see võit, Eestile kaotus. Ka telediktorid on kõnevõimetud ja ei oska peale mögina midagi asjalikku kuuldavale tuua Noh, mitte et meil mängus võimalusi poleks olnud, oli küll, aga vastaste väravavaht oli lihtsalt tasemel.
Tuttu minnes vaatasin läpakast pisut ka Šveits – Leedu mängu. Oi see oli kiiiiiire mäng ja paras lahing. Esimene poolaeg väravaid ei tulnud, aga minu silmad vajusid kinni ja seega edasi ma enam ei vaadanud.
Kadi räägib: „Reijo on tark, ma annan talle medali.” „Miks ta tark on?” „Ei tea, ta kõnnib, sellepärast ta on tark.”
Ja veel: „Läksime Reijoga tülli. Reijo ütles, mine perse ja tegi põsele haiget. Mina lõin Reijole jalaga kõhtu, sest mina ei tahtnud perse minna.” Mõnitamine ja vägivald, ma ütleks põhjus ja tagajärg, kuigi ei õigusta.

PolitseimajaPühapäev. Kadi öösel: „Issi mis kell on?” Vastan: „Ei tea, aga väljas on pime, maga edasi.” Magamegi. Kaheksa paiku küsimus kordub, siis ütlen talle, et mina veel pikutan aga tema võib üles ärgata. Ärkaski ja asjatas ringi, tüütas loomulikult ka.
Täna on siis selline hommik, et peale puude toomise ja kaminateo sõidame emmele haiglasse külla. Kadi näeb esimest korda õekest Näeb ka kuidas last tissitatakse, süles saab teda hoida ja näeb ka kuidas titale süsti tehakse ning kuuleb kuidas selline väike olevus suudab lärmi teha
Kodus paneme titevoodi kokku, sööme ja siis panen lapse lõunaunele. Ise aga tegelen kodutöödega. Kui laps saab tunnikese magatud, hakatakse vastaskrundil lehepuhuriga puulehti kokku puhuma. Õige aeg küll jah... Terve tund uriseti akna taga, Kadi aga pidas vapralt vastu ja ärkas siis kui urin möödas.
Ja siis kiirustasime taaskord emme juurde. Emme on pisut kimpus - laps ei taha tissi võtta. Võtab otsa suhu ja kukub lõugama lihtsalt... Eks näeb mis lähitulevik toob.
Kodus hakkan boilerit puhastama. Kõik kuuma vee vean vanni ja Kadi saab seal pärast mängida ning end puhtaks pesta.
Tänases Su Nägu Kõlab Tuttavalt: Kristel Aaslaid võib ju Miša olla, aga kurat, tüdrukul on ikka häält! Adele't lauldi ikka väga hästi, kõrgeid noote küll mitte, aga no muidu on powerit hääles küllaga!