Joomla! Volunteers Portal

Kadi joonistas inimesi ja ühele ka lapse kõhu sisseEsmaspäev. Unes nägin täna erinevais põnevaid asju. Neid oli palju: Jaanus kõvakettaga, buss pimedas öös, hõõguvate silmaaukudega pealuu, ema ja Inna bussiga Lõvele sõitmas, mootorratas millel kaks täiskasvanut ja kaks last... Põneva oli. Aga ärkasin ma vastu hommikut selle peale, et unes bussis istudes kippusid silmad kinni vajuma, aga ma pidin bussist maha minema enne kui buss liikvele läheb. Ja siis käis seitsmekordne jadakoputus, justkui toauksele. Ärkasin nagu plaks üles, mõtlesin koputuse peale, lugesin koputuse arvu üle ja jäin lootma, et see midagi halba ei tähenda.
Hommik on raske üles tulla. Uni oleks veel väga magus vaat et paar tundi Aga et peab üles tulema, siis ajan jalad alla. Mõni aeg kordub sama raske üles tulemine Kadiga. Laps lasteaeda ja ise tööle.
Pole oma panga koodikaarti kasutanud vist juba kaks aastat – põhjus lihtne: koodi ei mäleta Täna aga telefonis üht veebipoe arendust vaadates läksin tootega nii kaugele, et tuli pangas maksta. Mobiili ID'd mul aga pole, seega haarasin koodikaarti, ladusin suvaliselt ühe kunagi kasutuses olnud koodi sisse ja... ...asi toimis! Paluti koodi ka uuendada ja nüüd ma siis tean kindlalt mis kood mul on Juhus?
Nagu siis eelmisest lõigust võis välja lugeda, siis hommik tervitab mind kohe kodulehtede tegemise ja arendamisega
Haa, haa! Kohtla-Järvel käis varas lõbustusasutuses vargil. Peale kõige muu varastas ta ka kaks paanikanuppu, millest ühte isegi vajutas :P G4S ronis kohale ja sai päti sealtsamast kätte
Ja veel üks tore uudis, et avastatud on Linuxite-MacOSside turvaauk Shellshock, mis tegelikkuses on olnud auguks juba aastast 1992! Ja selle augu kaudu saab absoluutselt kõike korraldada. See siis selgitab, kuidas on suudetud viimasel ajal varastada tohutult konfidentsiaalset infot väga laialdaselt alalt.
Lähen Kadile lasteaeda järele. Üks emme paneb last riidesse, üks emme ja issi ootavad lapse järele kes tulla ei taha, Kadi aga tuleb kohe ja kukub jutustama. Suu muudkui patrab peas, silmad suured ja žestikuleerimine täies hoos See oli nii lahe, et teised ka vaatasid ja muigasid Nimelt olla nad tüdrukutega tammetõrudega lõket teinud, et mitte päris tuld, aga mängult ikka Ja seda juttu jagus kauemaks.
Kodus, kuigi üldse ei viitsi, hakkan nikerdama tagatoa trepi paigalduse kallal. Muudkui teen ja teen, vahepeal tunnen, et no kohe üldse ei viitsi, aga kunagi ju peab ära tegema... Nii ma siis teen kuniks kõik saab valmis Ja siis saab vaadata uut telesarja Köök ning teist hooaega jätkavat Kartulid ja Apelsinid.

PärnuTeisipäev. Töölähetus – nii võiks tänast päeva nimetada. Tänane tööülesanne on minna Pärnusse ja külastada ühe kliendi kolme filiaali. Et tee on pikk ja aega võib minna omajagu, võtan kaasa nii Kaja kui Inna lastega. Nemad siis kaubandusse ja ise kliendi juurde.
Teel Pärnusse sujub kõik ideaalselt. Isegi lapsed ei kräunu Kui algselt oli mõte Viljandis kohvipeatus teha, siis jõudes Viljandisse kellelgi seda soovi polnud. Seega tulistasime siit lihtsalt läbi.
Pärnusse jõudsime nii nagu plaanitud, ehk pisut peale ühtteist. Panin teised Kaubamajaka juures maha ja sõitsin esimese kliendi juurde.
Esimese kliendi juures jooksis kõik nagu õlitatult. Minu suured ettevalmistused tööriistade kaasa vedamise osas olid üleliigsed, kõik oli juba olemas ja kasutatav. Pool tundi kopikatega ja valmis. Et kõik nii kiirelt käis, sõitsin kohe teise allüksusesse. Siin oli tööde nimekiri lühem, seega läks ka kiiremini, ehk alla poole tunni. Aga OK, kõige keerulisem projekt veel tuleb.
Võtsin tüdrukutega ühendust. Nemad ka valmis. Võtsin nad siis peale ja viisin kesklinna kaubandusse kolama. Ise aga liikusin edasi teisele poole jõge. Siin oli siis kolmas üksus. Haarasin kohe härjal sarvist ja tegin kõik asjad järjest ära. Ja vaata aga vaata, läkski kauem, pisut alla tunni Ma poleks kunagi uskunud, et kogu ette kirjutatud tööde nimekirja täitmisega nii kiiresti läheb! Aga olgem ausad, kaableid vedama ei pidanud, riiuleid arvutite jaoks lammutama ei pidanud ja ka auku lauaplaati puurida vaja polnud. Ei oskagi midagi öelda, hea kui teinekord asjad lihtsalt sujuvad.
Ja siis teavitasin Jaanust, et minul valmis. Huvitav, et ta ei imestanudki Naljatas ainult, et noo, siis Tartusse tagasi ja saab kontoriski ehk veel midagi teha Aga ta teadis, et tagasi tulen Tõrva kaudu, ema juurest läbi, seega täna enam kontorisse ei jõua.
Liitusin siis taaskord tüdrukute ja lastega. Käisime kesklinnas söömas, külastasime siinset Uuskasutuskeskust ja läksime suurde Maximasse.
Pärnu Maxima kannab kolme X'i ja on tõesti pirakas. Annab kohe lapsi taga ajada ja koos hoida. Üks hetk nad istusid ja vaatasid multikaid, mina aga uurisin LED pirne. Siis kuulsin Innat lapsi kutsumas ja edasi juba oli teadmine, et lapsed on Innaga. Helistab Jaanus, et jagada uudiseid ja siis äkki kuulen lae alt kostuvat: „Väike Kadi ootab emme Kajat infoleti juures.” Kõik mida Jaanus rääkis, ma enam ei kuulnud, oli hoopis kerge meeltesegadus. Kus kurja see infolaud on? Lappasin siis kassade poole ja lõpuks nägin kuidas Kaja lapsega juba tuli. Kaja oli üsna kurja olemisega, aga rahustasin teda, et tegelikult on ju meie veel äsja üle korratud teema nüüd kenasti üle testitud: Kadi oskab öelda kes ta on ja keda ta otsib, mitte ei karju ja nuta kuskil keset suurt kaubandust. Ta läks kassade juurde ja rääkis ühele tädile, et emme kadus ära ja nii ta siis infolaua juurde toimetatigi. Minu arust igati tubli nii lapse kui personali poolt. Jah, ma tunnistan, et lapsevanemana oleksime pidanud valvsamad olema, aga kui kolm inimest jälgib kahte last, siis võib selliseid olukordi ette tulla küll. Loodame, et see esimene kord jäi ka viimaseks!
Maxima ostud tehtud, käime Statoilist läbi. Kaja läheb ostab kakaod ja mina vaatan tööauto rehvirõhu üle. Ja näed, tagumisel kõrvalistujapoolsel ongi 1,2 asemel 1,9... Aga, kahjuks see ei lahendanud probleemi, et auto paremale kisub.
Tõrva sõidame ühe jutiga. Lapsed magasid, Reijo küll üsna vähe, Kadi aga Nuiani.
Tõrvas sõidame ema juurde. Õnne on õhtuses vahetuses tööl, seega Kaja ema juurde täna asja ei ole. Ka minu ema on veel tööl, lastega parasjagu õue peal. Liitume siis emaga ja laseme oma lastel teistega ringi tuisata Kuniks oodatakse ema vabanemist, käin mina metsas ja järve ääres seenel. Vanasti oli järve ääres tohutu tõmmuriisikate välu, nüüd aga, puud on maha raiutud ja pikalt on kuiv olnud, ehk ei leidnudki suurt midagi. Neid oli, aga nad olid suured ja kuivanud. Üldse õnnestuski poolteist puravikku vaid saada
Ja siis saidki emal lapsed otsa (viidi kodu ära), sai kodu ning hakkasime sajakesi mugima, kuniks asjad kokku võtsime ja Tartu tagasi sõitsime. Jõudsime taaskord hämaras.
Panen vannitoas üles uued LED pirnid. Vanad olid 35 vatised halogeenid, neid oli kaks tükki, kokku siis 70 vatti. Nüüd on 4,8 vatised LED pirnid ja need on eredamad ning nende valguse värvus on mugavam, lisaks energia kokkuhoid. Ja et Maximas maksid nad 40% vähem kui tavaliselt (alla 5 EUR), siis tasus katsetada (algselt kartsin et on kas liiga pimedad vms). Lisaparameetrid: Henske 4,8W (30W), warm white, 300lm, GU10, Ra>80.
Vastu ööd vaatan Mancester City – Roma Meistrite Liiga kohtumist. Man saab pendla mille realiseerib ja Roma saab mänguolukorrast värava. Lööjaks Totti, kes selle väravaga saab selle liiga vanimaks väravalööjaks, pluss veel mingid rekordid :P Vaatasin teise poolaja pooleni ära ja siis kobisin magama.

Päikeseloojang raudteejaama juurest vaadatunaKolmapäev. Täna laadisin hommikul auto peale terve hunniku kilekotte: seitse tükki! Kõik täis enamasti riidekraami. Ja kuskil kümne paiku sai tehtud siis ring. Algatuseks käin kutsehariduskeskuse pesumajas. Neli kotti saab siia maha laetud ja pea kümne euro eest, miinus 15%, saab pesu puhtaks ja kuivaks reedeks Järgmine punkt oli Taaskasutuskeskus, siia sai kolm kotti. Kaja sorteeris ühe hunniku vanu titeriideid ja et me Taaskasutuse Facebooki lehele ei viitsinud neid panna, siis tõime hoopis siia. Kolmas koht oli juba puhtalt tööalane.
Täna võeti taaskord maha (näotustati) Virtuaal.com serveri majutusse kuuluv leht. Viimase kahe kuu jooksul juba teine kord, aga nüüd teine asi – foorum. Aru ma mitte ei mõista mis auku kasutatakse ja teenusepakkuja ei tea ka. Mõnus.
Lugesin uudist, et Microsofti järgmine operatsioonisüsteem pole mitte 9, nii nagu numbreid lugeda võiks, vaid 10! Ei tea kas siis nüüd üks bugine vaheettapp jäetakse vahele või on lihtsalt 10 ilusam number kui 9
Õhtul laps õue ei tahtnud. Mina aga tahtsin, tahtsin minna nautima sügiseseid värve linna peale. Et jala või jooksuga liikumine on aeglane ning väsitav, läksin rattaga. Sõitsin algatuseks raudteejaama, sealt juba Supilinna taha ja siis üle Kassitoome taas kodu. Oli mõnus ja värskendav, hea meelega oleks seda jaganud terve perega. Laps aga ei tahtnud ja Kaja hetkel väga ei jaksa PILDIRIDA.

RingteelNeljapäev. Taas isadepäev? Lasteaias on taaskord kõik laste toojad just isad, vähemalt meie rühmas küll Uurin Kadi käest, et kes on need poisid keda ta sünnipäevale kutsub. Näitab siis kaks boksi ette ja kohe tulebki ühte ka poiss isaga. Tutvustan siis ennast ja räägin loo ära, et Kadi kutsus sünnipäevale ka kaks poissi keda meie emmega isegi näinud pole Igatahes oli kutse neile meeldiv üllatus ja täna otsustatakse tuleku osas, kuna olla veel teisigi sünnipäevakutseid (saadeti päeva peale SMS, et ikka ei tulda).
Rühma ukse peal on parklas parkimise plaan. Et kõik pargivad ühtepidi ja need autod, millel on kollane pardike peal, nende ette võib parkida, sest need on töötajate autod. Aga ikka on neid, kes pole seda silti näinud. Ma polegi siiani eru saanud, miks seda silti värava peale ei panda...
Minu lemmiktoode kodulehtede loomiseks, Joomla!, on sel nädalal oma uuendustega üsna jännis olnud. Reedel tuli üks uuendus, lasin kiirelt kõik lehed üle, nädalavahetusel tuli teine ja kohe nädala alguses ka kolmas. Neetud! Mul on 33 lehte hallata, pluss veel mõned produktsionifaasis – annab ju majandada nii. Igatahes täna tuli kogukonna poolt ka vabandav uudis ja selgitati tagamaid. Noh, on mis on, aga jama ta on. Vesi WordPressi veskitele, nagunii on nad juba Joomlat edestanud...
Täna toodi meile etiketiprinter Citizen. Viga selles, et trükib ühe etiketi ja siis piip-piip. Kaua mässasivad. Vaatan ka lõpuks, arvuti teatab: Out Of Ribbon. Ju siis mingi jama söelindiga. Noh, ja loomulikult oligi...
Eile Kadi lasteaias küsis, et miks mina järele läksin. Seega leppisime Kajaga kokku, et täna läheb tema. Nii kui laps lasteaias aga emmet nägi, küsiti miks issi järgi ei tulnud. Nokk kinni, saba lahti :P
Õhtusöögi teeme Eedenis kus ka laps eeskujulikult sõi. Vahepeal käisin mina aga ära ja ostsin juba välja vaadatud kingituse lapsele ära Pärast käisime ka toidupoes allkorrusel.
Käisin täna taas jooksmas. Algatuseks jooksin töö juurde. Enne jäi auto siia ja see oli vaja kodu juurde saada. Aga et jooks veel pooleli oli, sõitsin postimaja parklasse pereleiva vastas ja käisin uues liiklussõlmes jooksmas. Päike parasjagu loojus ja poole jooksu peal sai nauditud vaadet ning ka pilte tehtud. PILDIRIDA.
Täna räägiti heategevuslikust liikumisest Ukraina Heaks. Nali naljaks, kas siis Ukraina on tegelikult halb? Sõnademäng
Täna algas Laula Mu Laulu uus hooaeg. Eelmine hooaeg läks minust üsna mööda, seekord aga üritan seda pisut rohkem jälgida. Meeldisid just meeste esitlused ning Lea super-esitlus. Sellest viimasest kirjutas ka Elu24 mingi suurema kiidulaulu. Kommentaarid on muidugi seinast seina, aga nagu kodusiseseltki: Kajale ei meeldinud ja mulle meeldis. Üks asi mis mulle ei istunud, oli Lea eputav olemine...

Lihtsalt ilus!Reede. Täna tuli ära käia pesumajas. Ootasin eesruumis üle viie minuti, siis ei pidanud närv vastu ja läksin tagaruumidesse otsima kedagi, kes mind teenindaks Igatahes sain pesu kätte ja andsin nüüd põrandavaibad pessu.
Kui juba linnasõidul oldud sai, käisin Lõunakeskuse Apollos. Ostsin endale Vennaskonna vinüülplaadi Vaenlane Ei Maga. See on esimene album mille ma Vennaskonnast olen ostnud, seega on sel ka sentimentaalne väärtus
Piret oli parasjagu Lõunakeskuses Maarja Küla kaupluses. Käisin ja vaatasin siis juba sinna ka, et mis neil uut. Üritasime Ubuntust heli välja võluda, aga ei õnnestunud :P
Enne tööpäeva lõppu käib Kaido ja toob kolm pudelit eliksiiridega mida ma talle homsel maratonil manustama hakkan. Esimene kord sellist asja teha, eks homne näitab mis ja kus ja kuidas.
Hea uudis, vaata, ega sinu kaamerad internetti turvasalvestusi üle ei kanna: http://insecam.com/cam/bycountry/EE
Õhtu sisustas jalgpall: Tammeka mängis Tallinna Kaleviga. Jõudsin paar minutit peale mängu algust, Mällar samamoodi. Meie üllatuseks fännid lihtsalt istusid, ei olnud lippe ega trumme ega midagi... Mängu osas olid kõigi ootused suured, aga tegelikkus kujunes tasavägiseks. Esimese poolaja lõpetasime eduseisus, aga teine poolaeg suutsid külalised viigistada. Polnud ka kaugel värav kaotusseisu jäämiseks, aga üks kaitsjatest suutis palli enne väravajoont veel ära lüüa. Õnn siiski soosis meid ja kümme minutit enne lõppu olime taas eduseisus. Viimastel minutitel skoor enam ei muutunud: 2:1.

Maraton!Laupäev. Hommikul käin maratonil. Ei, ise ei jookse, vaid aitan Kaidol joosta Olen kolmanda, neljanda ja viienda joogikoha teeninduses. Ka Kaja ja Kadi tulevad välja, Kesk tänava äärde jooksjaid tervitama. Aga lähemalt sellest juba SEAL.
Poole jooksu ajal käin turul porgandeid ja lillkapsast ostmas. Et on hirmus joogijanu, ostan endale ka ühe mahlase värske kurgi :P Kohtun turul ka ühe ammuse tuttava Tõnu Mauring'uga. Tuli just välja, et ta poleks mind vist ära tundnuki :P Juba teine selline kohtumine kahe nädala jooksul. Muuseas ostsin kauba inimeselt kes Tõnule klassiõde oli olnud
Peale maratoni lõppu oli hea seik: lähen oma lukustatud jalgratta juurde ja vajutan korduvalt autovõtme signalisatsiooni maha võtmise nuppu – ajuvaba, aga naljakas.
Kui kodu jõuame, lähen otseteed dušši alla ja siis sööme. Edasi vajub järjest tugevamalt väsimus peale, kohe nii, et see surub voodisse maha. Kadi alguses jooksis ringi, aga lõpuks liitus minuga.
Kui üles saan, käin pööningul. Lapsevoodi sai alla toodud, varsti läheb ju vaja Ja siis käisime poes. Ostsime kokku kõik selle kraami mis homsel Kadi ja Keisy sünnipäevapeol tarbimiseks läheb.
Nädalavahetusel sai ju seeni, need seisid külmkapis ja ootasid. Täna lõin nad siis võiga pannile. Teise panni peale ladusin vastostetud Rakvere verivorstid, ja teate, ma pole ammu midagi nii imemaitsvat söönud kui praetud kukeseened verivorstiga! Keele tahtis alla viia! Vitsutasin nagu segane
Õhtul käis Lille külas. Õigemini oli see väike peatuspaik, ta tuli Tallinnast võistlustelt ja Jaanus tuli siis kümne paiku järele. Selleks ajaks teised juba magasid, seega ma ise magama minemisega ei kiirustanud.
USA sõjatehnika jõudis Tapale. Ei tea kas see on ikka hea mõte herilasepesa lähedal vehklema hakata? Vaat kui ajame Vene karu marru...

Raeplats aegu tagasiPühapäev. Kaja tuleb hommikul kella peale üles ja hakkab aiavilju hakkima ning tikuvõileibu tegema. Kümnest peame juba mängumaal Mäng ja Rõõm olema – lapse sünnipäevapidu toimub just seal. Hommikul tabab meid tordisaaga, mis õnneks laheneb. Pidu ise oli nagu pidu ikka: lapsed lasid omasoodu ja vanemad suhtlesid. Täpsem jutustus sellest SEAL.
Kodu jõudes läksid tüdrukud magama. Kui Kadi muudkui vingus, et und ei ole, siis tegelikult kui maha rahunes, jäi kohe unne. Rahunemine võttis aega, küll oli vaja üht, küll teist ja kolmandatki...
Ja kui tüdrukud veel magasid, siis mina läksin töö juurde. Täna läheme Jaanusega ühe kliendi juurde masinaid puhastama ja hooldama. Võeti ette kogu ettevõtte suurpuhastus ja IT asjad paluti siis meil teha. Neli tundi müttasime nii et vahet ei teinud Ja nüüd on nii, nagu pereleiva ajal oli: kui ikka nädalavahetuseks planeeritakse mitmetunnine töö, siis selle eest on ette nähtud päev vabaks. Miks päev? Sest see keerab minu kogu päeva kava sassi. Pean arvestama juba eelnevalt selleks aja, kuigi võiksin midagi enda jaoks teha (nagu algselt oli plaanitud rattasõit Kaidoga ja hiljem saun Tammekal). Nii lihtne see ongi.
Kui töölt peale kaheksat saabusin, siis panime lapse vanni. Kaja vaatas Su Nägu Kõlab Tuttavalt, mina seda vaadata väga ei viitsinud, nii palju kui kõrvalt pisut nägin, tundus kõik OK.