Joomla! Volunteers Portal

MänguväljakulEsmaspäev. Tööpäev. Laps lasteaeda ja Kaja dekreeti
Täna käime Jaanusega kahe kliendi juures. Esimese juures toimetame üle poole päeva ja teise juures vähem, aga et teine tegeleb osalt ka pitsade tegemisega, siis tehti meile töö eest ka tasuta pitsad
Ehk siis kui kodu jõudsin, oli Kaja juba lapse lasteaiast ära toonud ja juba ka ära söönud. Et kõigil olid kõhud täis, mõtlesime ilusat ilma mitte väga raisku minna lasta ja käisime Tähtveres mänguväljakul.
Kodu tagasi tulid tüdrukud autoga ja mina tegin üle pika aja ühe väikese jooksukese.

Sõda TammekalTeisipäev. Tööpäev – igav jutt.
Õhtul käisime perega Tammekal. Kuigi ma olin veendunud pähe saamises, lõppes mäng Infoneti vastu üllatuslikult viigiga! Väga positiivseid elamusi pakkuv mäng.
Et jalgpalli pole kunagi vähe, sai seda õhtul ka telekast vaadatud. Real Madrid tegi Baselile tuule alla, juba esimesel poolajal 4:1, seega keerasin pausi ajal magama, ja õieti tegin - mäng lõppes 5:1
''Issi, kas sa tahaksid liblikas olla,” küsib laps ja paneb peokesed omavahel nii kokku, nagu liblika tiivad. „Tahaks küll,” ütlen väikese mõtlemisajaga. „Siis pead endale tiivad leidma, issi.” „Või siis kasvatama,” täpsustan. „Jah!”

Filosoofi 22 ümberehitusKolmapäev. Kadi nuttis öösel, et jalg valutab. Tõin siis rohtu. Samal ajal tundus, et ka nohu on lapsel tekkimas. Võtsin ta siis öösel ära enda kõrvale, et oleks mugavam temaga asjatada kui mingeid vaevusi peaks tekkima.
Et laps nagu suurt nohune siiski polnud, viisin ta ikkagi lasteaeda, kuigi poleks olnud ka eriline probleem kodu jätta.
Tööpäev oli enamasti kontoris, sai lammutatud vanu masinaid. Päeva teises pooles hakkas kurk tulitama ja panin endale kohe rohud peale. See oli igati õige otsus, sest asi hulluks ei läinud, pisut vaevas, aga sai olla.
Õhtu lähen lapsele järele ja kasvataja räägib, et lapsel on nohu, välja küll suurt midagi ei tule, aga hirmsasti vaevab ja laps pole üldse see mis ta tavaliselt on. Isegi kraaditi päeval, et ega päris haige pole (polnud). Aga et tal ka silmad üsna punetasid, olin otsuses kindel: jätame lapse homme kodu.
Õhtul käime poes ja siis kraadime last, tundub nagu kerge palavik olevat, aga selles elektroonilises mõõtjas ei saa väga kindel olla. Samas laps kuum nagu pole, seega tava-kraadiklaasiga ei viitsi majandada...
Ja kui tüdrukud magavad, vaatan mina taas TV6'st jalgpalli: Chelsea - Schalke. Seekord vaatan mängu päris lõpuni, kuna on nauditav mäng. Ja ka tulemus on tore: 1:1, nii et suur favoriit ei suutnud midagi suurt korda saata.

Harva nähtav rongike Tähe tänava ületuskohalNeljapäev. Kuigi ma eeldasin üsna kehva ööd, sest laps juba õhtuse jalka ajal kolm korda ulus, oli peale uinumist kõik vaikne ja rahulik kuni hommikuni välja. Hommikused toimetused tegin kõik üksi ja kui enne aega valmis sain, läksin tööle ära – saab ehk nädala kokkuvõtet kirjutada vms. Täna ju last lasteaeda ei vii, eile oli nohu ja see teda piinas, seega jääb nüüd selleks nädalaks kodusele ravile.
Et Kadi päeva peale erilisi haiguse elemente välja ei näita, tullakse lõunat sööma E-Kaubamajja.
Täna saab liikuda ka kliendi vahet, peateemaks etiketiprinter. Klient sai uue trükipea ja ma ikka mässasin mõnuga enne kui see korralikult trükkima hakkas. Hiljem sain taas väljakutse, et ei trüki. See aga oli juba kasutaja teadmatus, et kui söelint otsa saab, et seda siis ka vahetama peab
Õhtul käime perega Tiigi pargis kalu söötmas. Kalad said muidugi vähe, pardid, va ahnepätsid, napsasid enamuse...

Keiu ja Priidu pulmas enne tseremooniatReede. Tänane tööpäev jääb pisut lühemaks kui peaks. Vaja on minna Keiu ja Priidu abielu registreerimisele ja pulmapeole Ehk siis aeg lulli lüüa! Ema on tellitud lapsehoidjaks ja tema saabub täpselt nii, et saame kenasti riidesse panna. Kõik mis siis edasi toimus, on kirjas SEAL.

.

.

.

Me ju ütlesime, et puu otsa ei roni!Laupäev. Peojärgne hommik. Kuigi öösel sai kahest magama, aeti meid lapse poolt üheksast üles. Õigemini mina juba olingi üleval, aga Kaja aeti :P
Peale hommikuputru hakkame plaane sättima. Minu plaan oli teada, aga ema ja Kaja siis mõtlesid kuhu minna. Ja kui siis lapselt uuriti, mis tema tahab, siis et ta välja midagi mõelda ei suutnud, arvasime targem olevat teda minuga jätta.
Nii me siis Kadiga suundusime aeda. Tänane põhitöö oli maja nurga juurde tekitatud ahjujäätmete äravedu autode parkimiskoha täiteks. Kuigi polnud mul õrna aimugi, kuidas sellest sogast vormida sile plats, siis vaadates prügikonteinerite hindu, hakkasin lihtsalt kraami minema vedama. Algatuseks korjasin välja suuremad kivid mis said allapoole ja siis ülejäänud soga neile peale. Minu üllatuseks sai asi ikka VÄGA hea ja vähemalt ise olin valmisproduktiga ülimalt rahul! Kadi samal ajal askeldas mul kaasas nukukäruga ja aitas seletada kuhu ja kuidas midagi panna
Kaheks liikus Kaja lapsega mängumaale Leena sünnipäevale. Mina aga puhkasin ja siis viisin ema bussile. Siis sai kodus dušši all käidud ja läksin mängumaale teistele järele.
Mängumaalt sõitsime värskele pruutpaarile külla. Siin oli kolmandik eilseid peokülalisi Sõime grilli ja kantseldasime lapsi, alkoholi, mida kõik teised usinasti tarbisid, me ei vajanud :P
Et üks külalistest oli vaja kuidagi kodu saada nii, et ta ise ei sõidaks, ja auto temaga samal ajal kaasas oleks, pakkusin end autojuhiks. Minu esimene automaatkäigukastiga auto: BMW X5 :P Noh, kummaline kui käiku vahetama ei pea :P Igatahes kui kohale jõudsime, siis suutsin siduri asemel korra ikka mõnuga hoopis pidurile tallata Ja pidurid olid muidugi head :P Plikatirtsud askeldamas
Kui kodu saime, siis Kaja lapsega ikkagi jalgpallile tulemist enam plaani ei võtnud. Kuigi ka endal oli paras väsimus, otsustasin ikkagi rattaga minna. Ja tegelikult oli see hea mõte. Mäng oli üsna võitluslik ja põnev, lisaks kaks penaltit ja kaks punast kaarti :P Penaltid jagunesid 1:1, aga punaseid sai vastasmeeskond. Mängu saime küll pähe 2:4, aga fännidena olime siiski rõõmsad, et esikolmiku eest võitlevale meeskonnale nii korralikult vastu saime Tammeka-olee-olee

LoodusesPühapäev. Üsna plaanivaba päev. Kohvilauas arutlesime ja otsustasime minna lihtsalt raba nautima. Nii siis sõitsime Selli-Sillaotsa õpperajale Laeva kanti.
Ilm oli päikeseline ja metsas üsna tuulevaba. Ees ootas juba päris palju autosid, aga metsa vahel jalutades me inimesi eriti ei märganud. Jalutasime kuni tornini välja, puhkasime seal ja jalutasime tagasi. Vaat tagasitee oli küll rahvast täis. Inimesi muudkui vooris ja kõik olid optimistlikud ämbritega jõhvikakorjajad Ma küll hakkasin nende suunas juba nalja tegema, et soo on juba paksult rahvast täis ja selliste ämbritega seal enam midagi teha pole :P Meie igatahes jalutasime parkla juurde tagasi ja tegime kerge lõunasöögi varjualuse all, teised muudkui voorisid vastassuunda.
Kodus keeras Kaja puhkama. Kadi aga nõudis multikat ja nii ma siis panin ta arvuti taha. Pisut hiljem aga oli näha, et lapsel silmad kinni kipuvad vajuma, talutasin ta siis kerge „ei taha tududa” laulu saatel ikkagi taha tuppa, tegin silipai ja varsti ta läinud oligi
Diagonaalnaaber Helgi helistas, et tema on tunnikese linnas kodus ja et äkki tuleksin läbi. Käisin siis seal, ajasime pisut juttu. Siis aga ronis peale see aeg, et tuli Kaidol külas ära käia Arutasime eeloleva maratoni teemasid, et millistes punktides võiksin ma tal jookidega abiks olla. Ja siis vaatasime pisut uut telesarja Keskearõõmud
Tulen Kaido juures koridorist välja ja hakkan ratast lahti lukustama. Koridoris kuulen kahe tšiki juttu: „Tead, kellel on pikad juuksed, sellel on parem intuitsioon!” ütleb üks. „Mis sa ütlesid?” küsis teine. „Kellel on pikad juuksed, sellel on parem intuitsioon,” korratakse. „Misasi see intuitsioon on?” ei saa teine ikka aru. „Ah, tule,” nähvatakse teiselt poolt ja siis tšikid saavad koridorist välja. Mõlemad vanuses 18, üks blond ja teine brünett, lakk mõlemal poolde selga. Tahtsin neile niiväga öelda oma vanaisa öeldud sõnu: „pikk juus, lühike aru.” See kehtis nende lakaliste kohta paremini kui väide intuitsioonist :P
Ja siis õhtul sai laps vanni ja öö saabus ka meie õuele. Kuigi jah, enne kui öö tuli, sai laps korraliku jonniga maha ja ajas kõik tigedaks ning närvi. Alustuseks polnud tal und ja siis oli kõht tühi... Kaja aga suutis ta maha rahustada ja varsti saime ka juba magada.