Joomla! Volunteers Portal

MänguväljakulEsmaspäev. Öö oli kole-kole-kole. Ärkab laps öösel üles ja muudkui üürgab „emme kall-kall“. Oi johhaidii kui närvi see ajab, ja maha ka ei rahune... Ja hommikul hakkas uuesti, emme keeras lapsega ühte voodisse ja siis magati suhteliselt rahulikult edasi... Lähedusevajadus, see vist lasteaia-trauma.
Paistab, et nii hakkabki olema, et last lasteaeda viin mina. Jääb ju pmst tee peale. Saime üle riietustoa ukse kui pill lahti lasti, aga ei midagi, jätsin ta sinna ja asi mutt.
Töö juures jätkub suur programmeerimine. Õhtuks on programm mõningaste iluvigadega valmis.
Õhtul käisime Innaga Veeriku mänguväljakul. Minema saime üsna hilja, naasime aga veel hiljem Lastele meeldis seal trossi otsas sõitev tool – võtsin aga ühe lastest sülle ja sõitsime ühest otsast teise ja natuke maad tagasi. Mõlemale kohe VÄGA meeldis.

Ringtee viadukti edenemineTeisipäev. Öö oli täna rahulikum kui eile. Viisin lapse lasteaeda, täna oli ta rühmas esimene ja seega oli tal kergem minust üle saada Aga esimene jonn tuli täna juba riietusruumi ukse taga
Kaja on valmis jällegi ootamatusteks, et kasvatajad helistavad ja tema toob lapse ära. Aga, ei helistatudki. Emme aga läks sinnakanti parki ja avastas, et lapsed on väljas ja meie pisike patseerib ja ei pahandagi lasteaia peale Inna oli oma poisiga ka seal askeldamas ja Kadi hüüdis teda juba kaugelt, aga koduigatsust see õnneks ei tekitanud. Igatahes sõi laps seal täna ka lõunat ja emme tõi ta peale seda ära. Kadi teeb edusamme!
Tööl käisin täna katusel pildistamas raudteeviadukti ehitust. Ikka tõsine töö käib ja ehitustander on üsna suureks kasvanud. Mingi osa viaduktistki on juba valmis. Pilte näeb SEAL.
Õhtul peale pitsa söömist läheme Innaga Tähtvere mänguväljakule. Kohtun siin ülikooliaegse sõbra Eikoga. Tema oli ka oma poistega siin mängimas. Ühel oli nööri otsas auto, aga et tema sellega mängida ei tahtnud, siis Reijo võttis asja ise üle. Aga ka talle ei pakkunud asi suurt lõbu, seega võttis auto üle Kadi ja tema jalutas sellega seni kuni kodu hakkasime tulema. Tegelikult oleks võinud siin veel olla, aga päike oli nurga taha vajunud ja hirmus külmaks kippus, pimedaks kah.
Õhtul vaatasin telekast jalkat: Real Madrid ja Mancester City 3:2. Oli see vast mäng! RM muudkui paugutas, aga sisse ei saanud. MC näitas siis neile, kuidas asi käib. Aga, mõni minut hiljem oli taas viigiseis. Lahing jätkus kuni MC koksas teise. Ka sellele tuli kohe vastus. Kui paistis, et mäng hakkab läbi saama, siis Ronaldo pani kolmanda väravaga RM'i juhtima ja nii mäng ka lõppes. Ei, tõsiselt hea mäng oli.

Hommikul veel on maja, õhtul enam mitteKolmapäev. Laps lasi jälle mitu korda karjumist. Lisaks ärkas 6:22... Terve päev valutas magamatusest pea, ei aidanud tabletid ega kerge võimlemine.
Õhtul käisime lastega Toomemäe mänguväljakul. Inna oli ka üsna väsinud, seega lasime lastel isekeskis ringi uidata, sekkusime vaid äärmisel vajadusel. Kadi käis korduvalt üksi liumäel, kerge üllatus kohe. Mingi hetk helistas Mairo. Ajasime juttu ja äkki vaatan, kus Kadi on. Inna vahib ka ringi – ei ole. Aga üks meie nina all oma lapsega tegutsev naine siis näitas, et selja taga, trepist üles roninud Ehmatas ikka ära küll! Aga pärast ronis ta seal trepist üles ja alla korduvalt.
Öösel vahtisin taas jalkat: Barcelona ja Moskva Spartak 3:2. Nagu eilnegi mäng, oli see täis põnevust ja kogu mängu kulg oli täpipealt sarnane eilsega: favoriit ainult surub, siis jääb kaotusse, siis viigistab, jääb kaotusse, siis viigistab ja lõpuks lööb võiduvärava. Massaaž issile

" class="lightbox" data-group="ndl3712">Ausalt, mul pole sõnu! 
<img src=" hspace="6" vspace="6" align="right" class="frame-1" />Neljapäev. Laps jauras öösel korduvalt, aga ma enam ei viitsi sellest kirjutadagi.... Eilsed jalkade panustamised Triobetis päädisid hommikuks kontoseisu rekordiga: 37,19 EUR. Ei, see pole märkimist väärt summa, aga minu jaoks väike verstapost. Ja mis sa ühe-euroste panustega siin ikka kosmilisi numbreid ootad :P
Laps hakkas täna jonnima juba siis, kui lasteaia juurde jõudsime. Nutukisa saatel lahkusin majast. Aga, kui Kaja peale lõunat järele läks, räägiti, et Kadi oli igati tubli. Hea seegi, loodame et on tubli edaspidigi.
Päeva peale liigub sügisemmede vahel info, et Lõunakasse on tulnud uus partii Teletupse. Kaja ema on nii lahke, et lubab Kadile sünnipäevaks suisa kõik neli osta. Aga mina olen vastu – vaja meile neid asju nii palju, kahest küll! Ja nii me siis ostame punase Po ja kollase Lalaa. Ja laps on neist vaimustuses!

Kadi lasteaias kasvatajat õnnitlemasReede. Täna hommikul lasteaeda minnes ei nutetud kohe üldse! Et ühel kasvatajal on täna sünnipäev, siis võtsime poest pisikese pundi lilli ja Kadi läks, lillekesed käes, kasvatajale buketikest üle andma – tohutult armas vaatepilt! Ja siis mina võtsin asjad, ning tulin ära, eemalt lehvitati ja sellega oligi kõik – vaikus.
Täna tuleb ema õhtuse bussiga Tartusse. Läheme kõik talle bussi vastu, ka Inna poisiga. Kui algselt tundub, et jääme bussi vastu hiljaks, siis tegelikult on Riial paras ummik ja me jõudsime kohale enne bussi. Vanaema oli väga oodatud!

Mina täies nostalgilisusesLaupäev. Kaja magas lapsega teises toas, et me kõik saaks vähe normaalsemalt välja puhata.
Täna pidime sõitma Inna, Reijo ja emaga Rakverre. Hommikul aga avastan, et tagakumm on tühi. Käin ja lasen kummi täis ning avastan kummist kruvi. Varahommikul on aga kõik kohad kinni, seega loodan, et õhk püsib sees kuniks Rakveres parandusse saab.
Jõgeval aga avastame viida kummiparandusele ja käime läbi. 15 min ja 5 EUR ning korras rehviga saame edasi Rakverre sõita
Rakveres sõidame kohe surnuaeda, on ju see peamine põhjus siia tulekuks. Võtame taas ette haua „rekonstrueerimise“ Ma isegi ei tea kui kaua me siin majandasime, igatahes vahepeal oli kaevamisest toss täitsa väljas.
Reijo hakkas järjest rohkem jaurama, arvasime, et tal aeg uneks. Aga kuniks kesklinna sõitsime, ta magama ei jäänud. Seega läksime kõik koos sööma. Kui teised võtsid prae, siis mina, avastades et prae juures on külm kaste, võtsin hoopis praeleivad ja pelmeenid – isu sellise kraami järele oli suur
InnaEdasi kolasime kesklinnas. Reijo jäi autos magama ja mina jalutasin autolähistes kauplustes – polnud südant last üksi autosse magama jätta. Kesklinna puhkeala pildistades avastasin Matsoni raamatupoe, läksin sisse ja kohe esimese riiuli pealt leidsin raamatu mille ka ära ostsin – See Rõõm On Elust Endast (130 kitarriakordidega poplaulu läbi aegade). Edasi ma juba jalutasin raamatut sirvides.
Kui teised ka saabusid, lõi Reijo silmad lahti. Mul oli tohutu soov raudteejaamas ringi kolada, Innal samamoodi, seega võtsimegi suuna sinna, kerge ringiga. Ema aga jalutada ei viitsinud, jäi poisiga autosse, meie Innaga aga kolasime ja nostalgitsesime.
Peale nostalgiaminuteid käisime Põhjakeskuses. Et mina olin lauluraamatu lummuses ja poes kolada tõesti ei soovinud, jäin poisiga autosse kuniks teised ära käisid. Keskuses oli suur sünnipäev megatordiga, seega rahvast vaat et ülearu, nii et ma olin oma valikuga autos istuda igati rahul
Enne Rakverest lahkumist käisime veel kord surnuaias – istutasime sinna kaks püsilille. Reijo aga oli kuidagi väga loid ja igasugune tema poole pöördumine lõppes ei-taha-tamisega ja virinaga, seega ema ootas meid autos. Hiljem selgus, et poisil oli, nii nagu ema arvas, palavik... Pildid Rakveres käigust SEAL.
Tartusse jõudsime pisut enne viit. Sõin kõhu täis ja läksin Tammekale mängu vaatama. Saime, enamuses olles, Flora käest kolme väravaga pähe. Mina enam ei usu, et me esiliigast pääseme, aga teised fännid usuvad... Eks nad ise tea :P
Ülejäänud ajake kulges kodus. Kadil on nohu ja sellepärast ei taha Kaja temaga väga välja ronida, võibolla ongi nii õigem.

No meil liigub vahepeal selliseid humanoidePühapäev. Ilmad kisuvad jahedaks ja niisketeks – eile algas sügis. Lasteaialapsed on juba suures osas külmetushaigustega kodus ja paistab et jääb meie omagi. Ka meile endile on igasugu jama külge hakanud või hakkamas...
Kaja hakkab meil tööle minema (oktoobrist), seega vaja talle jalanõusid töö juures kandmiseks. Võtame suuna Eedenisse. Imelikul kombel esimesest jalanõude poest saame soovitu kätte Teeme keskuses pisikese ringi ja suundume kodu tagasi. Üldiselt tegevusevaene pühapäev. Lõunast keerame põhku. Kaua ma ei maga, lähen Tammekale mängu vaatama ja Kaidoga aega veetma. Aga seegi ajake saab läbi ja ronime igaüks oma kodu tagasi.
Kodus võtan ette trepi mis viib voodilavatsile. Kääksub kurjam peale astudes. Peale mõningast mässamist enam ei kääksu - tehtud! Ja ülejäänud õhtuke lihtsalt kulgeb, ei midagi erilist. Liiga hea, et mitte näidata Andke andeks, ma lihtsalt olen tõsine raudtee fänn

EU mingi veidra direktiivi tõttu peab olema kasutajal võimalus küpsiste lubamiseks kodulehel. Teadmiseks, et mingit ohtu need sulle minu lehel ei tekita. To find out more about the cookies we use and how to delete them, see our privacy policy.

  I accept cookies from this site.
EU Cookie Directive plugin by www.channeldigital.co.uk